Aknapaigaldaja – töökohad Soomes
Aknapaigaldajad paigaldavad ja hooldavad aknaid. Nad eemaldavad vanad aknad, kui need on olemas, valmistavad ette aknaraami, paigaldavad akna ja kinnitavad selle kohale loodis, otse, kindlalt ja veekindlalt.
Aknapaigaldaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,57–25,59 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 19,53 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,57 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 25,59 €/h |
| Palgatöötajaid | 13 913 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 16,35 €/h | 435 |
| Mehed | 19,63 €/h | 13 478 |
Aknapaigaldaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Ergonoomiapõhimõtete rakendamine töökoha korraldamisel, kui seadmeid ja materjale käsitletakse käsitsi.
Niiskuse või vee ehitisse tungimise vastu erikilede paigaldamine. Kilede niiskus- või veetõkkeomaduste säilitamiseks kõigi avade kindel tihendamine. Tagamine, et kõigi kilede ülaosa katab alumist, et takistada vee sisse imbumist. Koos kasutatavate eri kilede ühilduvuse kontrollimine.
Isolatsioonimaterjali mõõtulõikamine, kui paigalduskoht on liiga väike, liiga suur või korrapäratu kujuga.
Esemete kindlaks kinnitamiseks vahetükkide asetamine piludesse. Eesmärgipärase suurusega ja asjakohast liiki vahetüki kasutamine.
Mitmesuguste veeplekkide paigaldamine akna välisküljele akna alla, et juhtida liigne niiskus või vesi aknast eemale, ennetades akna või aknaümbruse niiskuskahjustusi.
Ehitusplatsile ehitusmaterjalide, tööriistade ja seadmete toomine ning nende nõuetekohane ladustamine, võttes arvesse selliseid aspekte nagu töötajate ohutus ja kaitse seisundi halvenemise eest.
Ehitusmaterjalide kontrollimine enne kasutamist kahjustuste, niiskuse, kadude ja muude probleemide suhtes.
Klaasi omaduste, kuju ja suuruse töötlemine.
Õnnetuste, reostuse ja muude riskide ennetamiseks ehitusel asjakohaste tervishoiu- ja ohutusnõuete rakendamine.
Erinevate mõõteseadmete kasutamine sõltuvalt mõõdetavatest omadustest. Erinevate instrumentide kasutamine pikkuse, pindala, ruumala, kiiruse, energia, jõu ja muu mõõtmiseks.
Väli- ja siseruumide vahel õhuvahetust takistavate soojustusribade paigaldamine.
Täiskõrguses klaasist akna paigaldamine ettenähtud kohta, näiteks seinal või põrandal. Mõõtevahendite kasutamine, et teha kindlaks, kas aken on sirge ja loodis.
Kaitserõivaste (näiteks terasest turvaninaga jalatsite) ja kaitsevahendite (näiteks kaitseprillide) kasutamine, et minimeerida õnnetuste riski ehitusel ja vähendada õnnetuse toimumise korral vigastusi.
Isoleervahu (enamasti polüuretaanvahu) pihustamine tühimiku täitmiseks.
Tuuletõkkekilesse sisselõigete tegemine akende, uste või muude objektide paigaldamiseks. Sisselõike kavandamine ja joonte märkimine kilele. Liigse materjali eemaldamine. Liitekohtade teipimine.
Aknapaigaldaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Erinevad isolatsioonimaterjalide tüübid ja nende kasutusjuhud, eelised, riskid ja kulud.
Raamita klaastahvlite paigaldamine, tavaliselt duširuumidesse ja vanniservadele. Klaasi eraldamine kõvadest pindadest plastseibidega, ilma milleta võib klaas kriimustuda või puruneda. Tagamine, et klaas on loodis, ja klaasikinnitusklambrite paigaldamine. Servade tihendamine silikoonhermeetikuga.
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Akende või klaasuste raamide ehitamiseks profiilide koostamine, kasutades lõike-, servamis-, tihendus- ja keevitusseadmeid; metallosade kinnitamine mootorseadmete abil ja klaastahvli paigaldamine.
Nõustamine seoses ehitusmaterjalidega ja nende katsetamine.
Ruudukujulise ala diagonaalide pikkuse kontrollimine pikendatava ruudumärkimislatiga. Kui diagonaalid on võrdse pikkusega, on nelinurk ruut.
Pindade silumine või paremaks nakkumiseks karestamine mitmesuguseid (automaatsete ja käsikäitatavate, käeshoitavate või pikendusega) kipsplaadi lihvimisseadmeid kasutades.
Hindamine, kui palju varusid kasutatakse, ja tellitavate varude määratlemine.
Hoonete energiatarvet vähendavad tegurid. Selle saavutamiseks kasutatavad ehitus- ja renoveerimismeetodid. Hoonete energiatõhususega seotud seadusandlus ja eeskirjad.
Ehitusprojektis töötamine meeskonna osana. Tõhus suhtlus ja teabevahetus meeskonnaliikmetega ning ülemuste teavitamine. Juhiste järgimine ja paindlik kohanemine muutustega.
Tööala ja seadmete hoidmine puhtana ja nõuetekohastena.
Kahe klaaspinna ühendamine tavaliselt roostevabast terasest, alumiiniumist või struktuursest vahtmaterjalist valmistatud vahedetailiga ning liimhermeetiku kasutamine klaaspindade vahedetaili vastu surumiseks. Vahedetaili aukude puurimine, et õhku välja tõmmata, ruumi gaasiga täita või seda vaakumisse jätta, ning seejärel aukude sulgemine.
Isoleermaterjali (sageli rulli keeratud) paigaldamine, et isoleerida konstruktsiooni termiliste või akustiliste mõjude eest ning vältida tulekahju. Materjali klambritega või sisestatud klambritega kinnitamine või materjali paigal hoidmiseks hõõrdumise kasutamine.
Konstruktsiooni isolatsiooni kvaliteedi kontrollimine. Isolatsiooni visuaalne kontrollimine, et tuvastada vigu või defekte. Infrapunakujutiste analüüsimine, et näha võimalikke külmasildu, õhuauke või isolatsioonirikkeid.
Materjalide omavaheliseks või konstruktsioonielementidega ühendamiseks kasutatavate eri metall- või plastprofiilide paigaldamine. Vajaduse korral nende mõõtulõikamine.
Isiklike haldusdokumentide terviklik arhiivimine ja organiseerimine.
Ehitusprojekti jaoks vajalike materjalide tellimine, tagades optimaalseima hinna-kvaliteedi suhte.
Sissetulevate ehitusmaterjalide vastuvõtmine, tehingu käsitlemine ja vajaduse korral materjalide registreerimine sisehaldussüsteemis.
Tootmisprotsesside plaanide ja jooniste, sh kolmemõõtmeliste plaanide ja jooniste tõlgendamine ja mõistmine.
Maja välispindade katmine tuuletõkkekilega, et takistada niiskuse hoonesse tungimist, võimaldades sellel samas väljuda. Kilede kindel kinnitamine klambritega, sageli nööbiklambritega. Kinnituskohtade teipimine.
Mõõtkavaliste projektivisandite loomine sise- ja väliskujunduse disaini ja detailispetsifikatsioonide jaoks.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Kergesti purunevate esemete, näiteks klaaspaneelide või -esemete pakendamine, kasutades asjakohaseid kaste ja pehmendusmaterjale, näiteks mullikile või kohandatud vahtümbrised, veendumaks, et kaup püsib transpordi ajal paigal.
Tootmisprotsessidega seotud kavade ja jooniste, sealhulgas kahemõõtmeliste kujutiste tõlgendamine ja mõistmine.
Vajalike ettevaatusmeetmete võtmine ja järgimine, et hinnata, ennetada ja käsitleda kõrgustes töötamise riske. Selliste tarindite all töötavate inimeste ohustamise ning redelitelt, teisaldatavatelt tellingutelt, paiksetelt töölavadelt, tõstukplatvormilt jt kukkumise ennetamine, sest see võib põhjustada surma või raskeid vigastusi.