Eetiline häkker – töökohad Soomes
Eetilised häkkerid hindavad turbesüsteemi haavatavust ja teevad läbistusteste vastavalt valdkonnas heakskiidetud meetoditele ja protokollidele. Nad analüüsivad süsteemide võimalikke puudusi, mis võivad tuleneda süsteemi sobimatust konfiguratsioonist, riistvara- või tarkvaratõrgetest või talitluspuudustest.
Eetiline häkker – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 22,68–46,21 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 32,71 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 22,68 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 46,21 €/h |
| Palgatöötajaid | 3421 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 30,93 €/h | 808 |
| Mehed | 33,20 €/h | 2613 |
Eetiline häkker - Millised oskused on kohustuslikud?
Olemasolevate ja tulevaste toodete või teenuste jaoks dokumentide koostamine, kirjeldades nende funktsioone ja koostist nii, et see oleks arusaadav tehnilise taustata üldsusele ning vastaks määratletud nõuetele ja standarditele. Dokumentatsiooni pidamine ajakohasena.
Digitaalsete andmete uurimise ja allikatest kogumise protsess õiguslikeks tõenditeks ja kuritegude uurimiseks.
Kõrvalekalded standardist ja erakordsed sündmused tarkvarasüsteemi toimimise ajal, vahejuhtumite tuvastamine, mis võivad muuta süsteemi rakendamise kulgu ja protsessi.
Meetodid, tehnoloogiavahendid ja võtted, mida kasutatakse küberrünnete eest kaitsmiseks (nende avastamiseks ja seireks ning neist taastumiseks). Need küberründed hõlmavad mitmesuguseid ründevektoreid, nagu pahavara, teenusetõkestusründed (DoS) ja andmepüük. Mõned kasutatavate meetodite näited on sissetungitõrje süsteemid (IPS), tulemüür, viirusetõrjetarkvara, sissetungituvastuse süsteemid (IDS), küberturvalisuse alane koolitus, varundamine, infoturbe halduse süsteem (ISM), mitmikautentimine ja teadlikkus.
Katsetamise ja katsete juhtimise ning prognoositud katseväljundite tegelike katsetulemustega võrdlemise tarkvara, näiteks Selenium, QTP ja LoadRunner.
Auditite korraldamine ja teostamine, et hinnata IKT-süsteeme, süsteemide komponentide vastavust, andmetöötlussüsteeme ja infoturvet. Võimalike kriitiliste probleemide tuvastamine ja kogumine ning lahenduste soovitamine, tuginedes nõutud standarditele ja lahendustele.
Veebikohtadele, rakendustele ja teenustele suunatud ründed, ründevektorid ja uued ohud, nende raskusaste vastavalt veebiturvalisuse kogukondade (nt OWASP) määratlusele.
Testide tegemine eesmärgiga veenduda, et tarkvaratoode toimib veatult vastavalt kliendi määratud nõuetele ning tarkvara defektide (programmivead) ja tõrgete tuvastamine eri-tarkvaravahendite ja testimistehnikate abil.
Süsteemi usaldusväärsuse ja toimivuse seire enne komponentide integreerimist, selle ajal ja pärast seda ning süsteemi käitamise ja hoolduse ajal. Toimivuse seire vahendite ja tehnikate, näiteks eritarkvara valimine ja kasutamine.
Organisatsiooni välis- ja sisekeskkonna uurimine, tuvastades eelised ja puudused, et luua alus ettevõtte strateegiate ja edasise planeerimise jaoks.
IKT-toodete arendamise ja kasutamise rahvusvahelised eeskirjad.
Tarkvara eksploitide loomine ja testimine kontrollitud keskkonnas, et tuvastada süsteemi programmivead või nõrkused.
Erinevate abstraktsete ja ratsionaalsete kontseptsioonide, näiteks konkreetse olukorraga seotud küsimuste, arvamuste ja lähenemisviiside tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemine, et leida lahendusi ja olukorra lahendamise alternatiivseid meetodeid.
Süsteemi- ja võrguarhitektuuri, riistvara- ja tarkvarakomponentide ning andmete analüüsimine, et tuvastada puudused ja haavatavused sissetungide või rünnakute suhtes. Kübertaristu diagnostikatoimingute tegemine, sealhulgas nõrkade kohtade, sinna suunatud rünnakute ja pahatahtliku koodi (nt pahavara kriminaalekspertiis ja pahatahtlik võrgutegevus) uurimine, tuvastamine, tõlgendamine ja liigitamine. Jälgitavate näitajate või uuritava võrdlemine nõutavate normidega ja logide läbivaatamine, et teha kindlaks tõendid varasemate rünnakute kohta.
IKT-erivahendid, millega testitakse süsteemi turbepuudusi, et tuvastada võimalik volitamata juurdepääs süsteemiandmetele, näiteks Metasploit, Burp Suite ja Webinspect.
Mitmesuguste turvatestide tegemine, nagu võrgu läbistuse testimine, traadita võrgu testimine, koodi läbivaatamine, traadita võrgu ja/või tulemüüri hindamine kooskõlas valdkonnas heakskiidetud meetodite ja protokollidega, et tuvastada võimalik haavatavus ja seda analüüsida.
Meetodite ja tehnikate rakendamine võimalike turbeohtude, turberikkumiste ja riskitegurite tuvastamiseks, kasutades IKT-vahendeid IKT-süsteemide uurimiseks, riskide, nõrkuste ja ohtude analüüsimiseks ning hädaolukorra lahendamise kavade hindamiseks.
Eetiline häkker - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Infoturbe asjakohaste tööstusstandardite, parimate tavade ja õiguslike nõuete rakendamise ja täitmise suunamine.
Ettevõtte kehtestatud kava, mis on määratletud infoturbe eesmärgid ja meetmed riskide maandamiseks, kontrolli eesmärkide määratlemiseks, näitajate ja võrdlusaluste kehtestamiseks, järgides ühtlasi õiguslikke, sisemisi ja lepingulisi nõudeid.
Arvutiprogramm Nessus on spetsiaalne IKT-vahend, millega katsetatakse süsteemi turbenõrkusi süsteemiteabele autoriseerimata juurdepääsu suhtes ja mille on välja töötanud tarkvaraettevõte Tenable Network Security.
Turbe seotud riskitegurid, näiteks riistvara- ja tarkvarakomponendid, seadmed, liidesed ja poliitika IKT-võrkudes, riskihindamistehnikad, mida saab kasutada julgeolekuohtude ja -tagajärgede raskusastme ning varuplaanide hindamiseks iga riskiteguri lõikes.
Kirjalike eeskirjade ja poliitika kogumi koostamine ja elluviimine, eesmärgiga tagada organisatsiooni toimimine, mis hõlmab sidusrühmade käitumist, mehhaanilisi piiranguid ja andmetele juurdepääsu piiranguid.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja andmete turvalisuse tagamiseks kehtestatud parimad tavad ja suunised. Standardid (nt ISO 27000 seeria) moodustavad raamistiku tõhusate turvakontrollide rakendamiseks, sealhulgas juurdepääsu kontrolliks, riskihindamiseks ja intsidentide haldamiseks, ning organisatsiooni vastavuse tagamiseks.
Interneti arengut ja kasutamist kujundavad põhimõtted, eeskirjad, normid ja programmid, nagu interneti domeeninimede haldamine, registrid ja registripidajad kooskõlas ICANNi/IANA eeskirjade ja soovitustega, IP-aadressid ja nimed, nimeserverid, domeeninimeserverid, tipptaseme domeenid ning rahvusvaheliste domeeninimede ja domeeninimede süsteemi turvalaienduste aspektid.
Proksi tööriistad, mis tegutsevad vahendajana päringutes, mis saabuvad kasutajatelt, kes otsivad vahendeid, nt faile ja veebilehti muudest serveritest, nagu BURP, Webscarab, Charles või Fiddler.
Sisseostmismudel koosneb äri- ja tarkvarasüsteemide teenusorienteeritud modelleerimise põhimõtetest ja alustest, mis võimaldavad projekteerida teenusorienteeritud ärisüsteeme eri liiki arhitektuurides, näiteks ettevõtte arhitektuuris, ja koostada nende tehnilisi kirjeldusi.
Hübriidmudel koosneb äri- ja tarkvarasüsteemide teenusorienteeritud modelleerimise põhimõtetest ja alustest, mis võimaldavad projekteerida teenusorienteeritud ärisüsteeme eri liiki arhitektuurides, näiteks ettevõtte arhitektuuris, ja koostada nende tehnilisi kirjeldusi.
Õigusnormid, millega kaitstakse infotehnoloogiat, IKT-võrke ja arvutisüsteeme, ning nende normide rikkumise õiguslikud tagajärjed. Reguleeritud meetmed on näiteks tulemüürid, sissetungi tuvastamine, viirustõrjetarkvara ja krüptimine.
Strateegiad, meetodid ja võtted, mis suurendavad organisatsiooni võimet kaitsta ja säilitada teenuseid ja tegevusi, millega tagatakse organisatsiooni missiooni täitmine ja väärtuste loomine, käsitledes korraga tõhusalt turvalisuse, valmisoleku, riskide ja avariitaaste küsimusi.
Meetodid ja parimad tavad, millega kaitstakse IKT-süsteeme, võrke, arvuteid, seadmeid, teenuseid, protsesse ja inimesi loata juurdepääsu, muutmise ja/või teenusetõkestuse eest.
Äri- ja tarkvarasüsteemide teenusorienteeritud modelleerimise põhimõtted ja alused, mis võimaldavad projekteerida teenusorienteeritud ärisüsteeme eri liiki arhitektuurides, näiteks ettevõtte arhitektuuris, ja koostada nende tehnilisi kirjeldusi.
Tarkvara arendamisel kasutatavad katsetamistasemed, näiteks üksuste, integratsiooni-, süsteemi- ja vastuvõtukatsetamine.
Komponentide võimalike tõrgete tuvastamine. Intsidentide seire, nende dokumenteerimine ja nendest teatamine. Asjakohaste ressursside kasutuselevõtt, tagades minimaalse katkestusaja, ja sobivate diagnostikavahendite rakendamine.
Mehhanismid ja eeskirjad, mis võimaldavad valikulist juurdepääsukontrolli ja tagavad, et andmetele on juurdepääs ainult volitatud isikutel (inimestel, protsessidel, süsteemidel ja seadmetel); konfidentsiaalse teabe käsitlemise viis ja nõuetele mittevastavuse riskid.
Avatud lähtekoodiga mudel koosneb ettevõtlus- ja tarkvarasüsteemide teenusorienteeritud modelleerimise põhimõtetest ja alustest, mis võimaldavad arendada ja kirjeldada teenusorienteeritud ettevõtlussüsteeme mitmes arhitektuuristiilis, näiteks ettevõttearhitektuuris.
Konkreetse projekti vajalike ressursside (nt personali), eelarve, tähtaja, tulemuste ja kvaliteedi haldamine ja kavandamine ning projekti edenemise jälgimine, et saavutada kindel eesmärk ettenähtud aja ja eelarve piires.
Elektrooniliste andmete teisendamine vormingusse, mida saavad lugeda ainult volitatud isikud, kes kasutavad võtmekrüptimistehnikaid, näiteks avaliku võtme taristut (PKI) ja turvasoklikihti (SSL).
Arvutiprogramm WhiteHat Sentinel on IKT-erivahend, mis testib süsteemi turbepuudusi, et tuvastada võimalik volitamata juurdepääs süsteemiandmetele, ning mida arendab tarkvaraettevõte WhiteHat Security.
SaaS-mudel koosneb teenuste ja tarkvarasüsteemide teenuste modelleerimise põhimõtetest ja põhialustest, mis võimaldavad arendada ja täpsustada teenustele orienteeritud ärisüsteeme eri arhitektuuristiilides, näiteks ettevõttearhitektuuris.
Arvutiprogramm Nexpose on IKT-erivahend, mis testib süsteemi turbepuudusi, et tuvastada võimalik volitamata juurdepääs süsteemiandmetele, ning mida arendab tarkvaraettevõte Rapid7.
Nutikate andmesideühendusega seadmete üldised põhimõtted, kategooriad, nõuded, piirangud ja puudused (enamikku kasutatakse internetiühendusega).
Riistvara rikete diagnostika ja kõrvaldamine parandades või asendades. Ennetavate meetmete võtmine, jõudluse ja kättesaadavuse kontrollimine, tarkvara uuendamine.