Elektrik – töökohad Soomes
Elektrikud paigaldavad ja parandavad elektrivooluringe ja juhtmestikku. Nad paigaldavad ja hooldavad ka elektriseadmeid ja masinaid. Seda tööd saab teha siseruumides ja välistingimustes peaaegu igat liiki rajatistes.
Elektrik – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 16,71–26,98 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 21,07 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 16,71 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 26,98 €/h |
| Palgatöötajaid | 12 391 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 19,22 €/h | 291 |
| Mehed | 21,11 €/h | 12 100 |
Elektrik - Millised oskused on kohustuslikud?
Arvutipõhised kontrollsüsteemid, mis jälgivad hoone mehaanilisi ja elektrilisi seadmeid, nagu kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid, turva- ja valgussüsteeme.
Seadmete kahjustuste ja tõrgete tuvastamine, teatamine ja remont; remondi- ja asenduskomponentide hankimiseks suhtlemine valdkonna esindajate ja tootjatega.
Elektritarvikute kontrollimine kahjustuste, niiskuse, hävimise või muude probleemide suhtes.
Elektriseadmete talitlushäirete katsete tegemine. Ohutusmeetmete, ettevõtte suuniste ja elektriseadmeid käsitlevate õigusaktide arvestamine. Osade ja ühenduste puhastamine, parandamine ja vajaduse korral asendamine.
Elektrisüsteemide, masinate ja komponentide katsetamine ning elektriomaduste, näiteks pinge, voolu, vastupidavuse, mahtuvuse ja induktiivsuse kontrollimine, kasutades elektrilisi katsetus- ja mõõteseadmeid, näiteks multimeetrit. Andmete kogumine ja analüüsimine. Süsteemi toimimise jälgimine ja hindamine ning vajaduse korral meetmete võtmine.
Elektri- ja sidekaabli ning magistraaltorustiku ühendamine ja sidumine.
Ehitusprojektis töötamine meeskonna osana. Tõhus suhtlus ja teabevahetus meeskonnaliikmetega ning ülemuste teavitamine. Juhiste järgimine ja paindlik kohanemine muutustega.
Selliste seadmete paigaldamine, mis sõltuvad töötamiseks elektrivoolust või elektromagnetväljadest või mis võimaldavad sellist voolu ja välja toota, üle kanda või mõõta. Need seadmed hõlmavad jaotuskilpe, elektrimootoreid, -generaatoreid ja otsevoolusüsteeme.
Pistikupesade paigaldamine seintesse või põrandaalustesse sahtlitesse. Kõigi elektrijuhtmete isoleerimine pistikupesas, et ära hoida õnnetusi.
Kaablite või juhtmete omavahel sidumine, kasutades kaablisidemeid, juhte, kaablikinnitusi, muhve, kohtkinnitusi, kaabliklambreid või rihmu.
Õnnetuste, reostuse ja muude riskide ennetamiseks ehitusel asjakohaste tervishoiu- ja ohutusnõuete rakendamine.
Elektrooniliste, mehaaniliste, elektriliste või optiliste täppistööriistade, näiteks puurimismasinate, lihvimismasinate, hammaslõikurite ja freespinkide kasutamine, et suurendada täpsust masintöötlemisel.
Erinevate mõõteseadmete kasutamine sõltuvalt mõõdetavatest omadustest. Erinevate instrumentide kasutamine pikkuse, pindala, ruumala, kiiruse, energia, jõu ja muu mõõtmiseks.
Ümbritseva olukorra jälgimine ja ettenägemine. Valmisolek võtta ootamatute sündmuste korral kiireid ja sobivaid meetmeid.
Juhtmete ettevalmistamine lülitisse paigaldamiseks. Lüliti ühendamine juhtmetega. Lüliti paigaldamine turvaliselt õigesse kohta.
Kaitserõivaste (näiteks terasest turvaninaga jalatsite) ja kaitsevahendite (näiteks kaitseprillide) kasutamine, et minimeerida õnnetuste riski ehitusel ja vähendada õnnetuse toimumise korral vigastusi.
Elektri ja elektrivooluringide põhimõtted ning nendega seotud riskid.
Elektriseadmete ja masinate katsemenetlused, et kontrollida elektriseadmete toimivust ja kvaliteeti ning vastavust tehnilistele nõuetele. Nende katsete ajal mõõdetakse elektrilisi omadusi (nt pinget, voolutugevust, takistust, mahtuvust ja induktiivsust) elektriliste mõõteseadmetega, näiteks multimeetrite, ostsilloskoopide ja voltmeetritega.
Elektroodide kinnitamine sügavale maapinda, metalljuhtide, nagu vaskkaablid, kinnitamine seintele ja piksevarda paigaldamine katusele.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Vooluahela joonis, mis kujutab ahela komponente tingmärkidena ning seadmetevahelisi elektri- ja signaaliühendusi. Elektriskeem kujutab seadmete ja terminalide suhtelist asukohta ja paigutust, mis aitab seadet ehitada või hooldada. Elektriskeemi järgi otsitakse ja kõrvaldatakse sageli ka tõrkepõhjusi ning tagatakse, et kõik ühendused on tehtud ja kõik on olemas.
Elektrik - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Klientide võib-olla ostetavate toodete jaoks hindade ja dokumentide koostamine.
Kõrgtemperatuuri tekitavate jootevahendite ja jootekolvi käitamine ja kasutamine nii, et joodis sulab ja ühendab elektroonikakomponente.
Pinge, voolutugevus, takistuse või muude elektriparameetrite mõõtmine, kasutades selliseid elektrilisi mõõteseadmeid nagu multimeetrid, voltmeetrid ja ampermeetrid.
Pindade silumine või paremaks nakkumiseks karestamine mitmesuguseid (automaatsete ja käsikäitatavate, käeshoitavate või pikendusega) kipsplaadi lihvimisseadmeid kasutades.
Tehnilised protsessid, mis kombineerivad mehaanilise liikumise tekitamiseks elektrit vajavates seadmetes või mehaanilise liikumise teel elektrit tekitavates seadmetes elektrotehnikat ja masinaehitust.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Lülitite, juhtahelate, trükkplaatide ja muude elektriliste komponentide ühendamine, kasutades käsi- ja jooteseadmeid.
Diagnostikaseadmete kasutamine voolutugevuse, takistuse ja pinge mõõtmiseks. Induktiivsuse, mahtuvuse ja arvestusliku voolavuse mõõtmiseks keerukate multimõõturite kasutamine.
Elektrijuhtme- ja -kaablitooted ning nende tarvikud, näiteks elektriühendused, liitmikud ja juhtme isolatsioon.
Hoonete energiatarvet vähendavad tegurid. Selle saavutamiseks kasutatavad ehitus- ja renoveerimismeetodid. Hoonete energiatõhususega seotud seadusandlus ja eeskirjad.
Eri elektroonika- ja arvutiosade ühendamine, et koostada elektroonikatoode või -seade.
Seadmed või seadmekomplekt, mis juhib ja reguleerib muude seadmete ja süsteemide jõudlust ja käitumist. See hõlmab tööstuslikke juhtsüsteeme, mida kasutatakse tööstuslikuks tootmiseks.
Ehitusmaterjalide kontrollimine enne kasutamist kahjustuste, niiskuse, kadude ja muude probleemide suhtes.
Mitmesuguste spetsiaaltööriistade, instrumentide ja masinate kasutamine, näiteks pressid, puurid ja lihvpingid; nende kasutamine remonditööde ohutuks teostamiseks.
Kohapeal mõõtmiste tegemine ning ehitus- või taastamistööde projektiks vajalike materjalide koguse hindamine.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Ülekoormuse või lühise korral automaatselt väljalülituvate elektrilülitite paigaldamine. Kilbi kaitselülitite loogiline korraldamine. Tagamine, et kilpi ei satu võõrkehi. Üksnes kilbi jaoks heaks kiidetud kaitselülitite (tavaliselt samalt tootjalt) kasutamine.
Defektsete osade eemaldamine ja nende asendamine toimivate komponentidega.
Trükkplaatide, protsessorite, kiipide ning arvuti riist- ja tarkvara toimimine, sealhulgas programmeerimine ja rakendused. Nende teadmiste rakendamine, et tagada seadmete tõrgeteta toimimine.
Juhtmeotsadelt pealiskihi eemaldamine tangidega, et tagada nõuetekohased ühendused.
Ehitusprojekti jaoks vajalike materjalide tellimine, tagades optimaalseima hinna-kvaliteedi suhte.
Päikesepaneelide paigaldamise viisid, näiteks paneelide paigaldamine pinnale postide abil, ballastiga toendile paigaldamine, mis hoiab paneele fikseeritud asendis, ning päikese asendi järgi liikuvale alusele paigaldamine, et tagada päikesevalguse optimaalne kasutamine.
Sissetulevate ehitusmaterjalide vastuvõtmine, tehingu käsitlemine ja vajaduse korral materjalide registreerimine sisehaldussüsteemis.
Juhtmete või kaablite defektide tuvastamine eriseadmete abil ning nende parandamine olenevalt kaablitüübist.
Elektroonikaseadmete kontrollimine ja parandamine. Elektroonikaseadmete hooldusülesannete väljatöötamine. Rikete tuvastamine, tõrgete leidmine ja kahjustuste vältimiseks meetmete võtmine.
Seina või muusse vaheseina kaablite jaoks kitsa kanali lõikamine. Kanali lõikamine selliselt, et see oleks sirge ega tekiks liigseid kahjustusi. Jälgimine, et ei vigastataks olemasolevaid kaableid. Kaablite vedamine läbi kanali ja selle täitmine sobiva materjaliga.
Kontrollimise tulemuste ja järelduste selge ja arusaadav kirjapanek. Kontrolli etappide, näiteks kontaktivõtu, tulemuste, võetud meetmete jäädvustamine.
Riistvaraseadme, näiteks integraallülituse püsimälu (ROM) püsivara programmeerimine.
Vooluahela, selle komponentide ja nendevaheliste ühenduste visuaalne skeem.
Tehnoloogiate kogum, mis käitab protsessi, süsteemi või seadet juhtsüsteemide abil automaatselt.
Tehtud remondi- ja hooldustööde, kasutatud osade ja materjalide ning remondi muude asjaolude dokumenteerimine.