Epidemioloog – töökohad Soomes
Epidemioloogid keskenduvad oma uurimistöös inimeste haiguspuhangute tekkele ja põhjustele. Nad määravad kindlaks haiguste leviku viisi ning pakuvad tervisepoliitika organisatsioonidele välja riskiennetusmeetmeid.
Epidemioloog – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 16,50–38,01 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 25,43 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 16,50 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 38,01 €/h |
| Palgatöötajaid | 3175 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 25,06 €/h | 2183 |
| Mehed | 26,01 €/h | 992 |
Epidemioloog - Millised oskused on kohustuslikud?
Meetmed, mida võetakse haiguste ennetamiseks konkreetses piirkonnas või inimeste rühmas.
Statistilise analüüsi jaoks mudelite (kirjeldavad või intuitiivstatistika) ja tehnikate (andmehankimine või masinõpe) kasutamine ja IKT-vahendite kasutamine andmete analüüsimiseks, korrelatsioonide avastamiseks ja suundumuste prognoosimiseks.
Teadusharu, mis analüüsib identifitseerimise eesmärgil statistiliselt selliseid inimese tunnuseid, nagu võrkkest, hääl või DNA.
Osalemine uute teadmiste väljatöötamises või loomises, sõnastades uurimisküsimusi, uurides, täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid ning kasutades teaduslikke meetodeid.
Infektsioonhaigused on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Projektijuhtimise valdkond, selle valdkonna tegevused ja sellega seotud muutujad, nagu aeg, ressursid, nõuded, tähtajad ja ootamatutele sündmustele reageerimine.
Nähtuste uurimiseks teadusmeetodite ja -meetodite rakendamine, omandades uusi teadmisi või parandades ja integreerides varasemaid teadmisi.
Teadusharu, mis uurib statistika teooriat, meetodeid ja tavasid, näiteks andmete kogumist, korrastamist, analüüsi, tõlgendamist ja esitamist. See käsitleb kõiki andmeaspekte, sealhulgas andmekogumise kavandamist uuringute ja katsete kavandamisel, et prognoosida ja planeerida tööga seotud tegevusi.
Teadusmeetodite, näiteks katsemeetodite, katseplaani või mõõtmiste rakendamise tulemusel saadud andmete kogumine.
Haiguste ja nakkuste ennetamise meetmete väljatöötamine, määratlemine, rakendamine ja hindamine, et parandada kõigi kodanike tervist ja elukvaliteeti.
Põhimõtted seoses elanikkonna tervise ja haigustega, sealhulgas terviseedenduse ja ennetuse meetmed, kogukonnapõhine hooldus ja esmatasandi tervishoid.
Meditsiinivaldkond, mis käsitleb haiguste esinemissagedust, levikut ja tõrjet. Haiguse etioloogia, edasikandumine, haiguspuhangu uurimine ja ravitoimete võrdlemine.
Uurimisdokumentide koostamine või ettekannete pidamine, et tutvustada tehtud uurimis- ja analüüsiprojekti tulemusi, esitades tulemusteni viinud analüüsimenetlused ja -meetodid ning tulemuste võimalikud tõlgendused.
Teadusuuringute teoreetiline metoodika, mis hõlmab taustauuringuid, hüpoteesi püstitamist ja kontrollimist, andmete analüüsimist ja tulemuste järeldamist.
Koostöö rahvaterviseasutuste ja kohalike kogukondadega, et ennetada nakkushaiguste puhanguid, soovitades ennetavaid meetmeid ja ravivõimalusi.
Epidemioloog - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Tarkvara SAS-keelega arendamise meetodid ja põhimõtted, näiteks analüüsimine, algoritmid, kodeerimine, katsetamine ja programmeerimisparadigmade koostamine.
Tõenduspõhine nõustamine teemal, kuidas haigestumist vältida ning kuidas harida ja nõustada isikuid ja nende hooldajaid haigestumise ennetamiseks, ja/või suutlikkus nõustada, kuidas parendada nende keskkonnaseisundit ja terviseseisundeid. Nõustamine haigestumiseni viivate riskide tuvastamiseks ja aitamine suurendada patsientide vastupanuvõimet ennetamise ja varase sekkumise strateegiate abil.
Tervishoiutöötajatele kasuliku seonduva teabe pakkumine, et tagada kogukondi soodustava poliitika otsused.
Laborikatsete tegemine, et saada usaldusväärseid ja täpseid andmeid, mis toetavad teadusuuringuid ja tootekatsetusi.
Mikrobioloogia-bakterioloogia on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja ohutu osutamise täiustamine, pöörates erilist tähelepanu kliente, nende perekondi ja hooldajaid, töötajaid, üliõpilasi jt ohustavate asjaolude tuvastamisele, ning tegutsemine nende riskide ennetamiseks või ohjamiseks.
Biokeemia on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Kliinilistes uuringutes koostöö teiste teadlastega, et täiustada haiguste ennetamiseks, avastamiseks, diagnostika või ravi meditsiinimeetodeid.
Sisehaigused on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Viiruste ja viirushaiguste liigendus, omadused, areng ja vastastikmõju.
Vereproovide analüüsimine käsitsi või arvuti abil, otsides valgete või punaste vereliblede kõrvalekaldeid ja teisi riskitegureid.
Empiiriliste vaatluste, kogutud andmete ja teiste teadlaste teooriate põhjal teaduslike teooriate sõnastamine.
Meetodid, mida kasutatakse loodusteaduse eri valdkondades katseandmete saamiseks, näiteks gravimeetriline analüüs, gaasikromatograafia, elektroonilised või soojuslikud meetodid.
Immunoloogia on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Ravimite valmistamine ja segamine farmatseutiliste arvutuste alusel, valides sobiva manustamisviisi ja ravimvormi, sobivad koostisosad ja abiained vastavalt nõutavale kvaliteedistandardile ja valmistades farmaatsiatooteid.
Taim- ja loomorganismide koed, rakud ja funktsioonid, organismide seosed ja vastastikmõju teiste organismide ja elutu keskkonnaga.
Kirjalikud standardid, mida kohaldatakse tervishoiu töökeskkonnas tegevuse dokumenteerimisel.
Konkreetse teaduskatse meetodi väljatöötamine ja dokumenteerimine, et võimaldada selle kordamist.
Teatavate haiguste vastu immuniseerimiseks kasutatavate ravimite väljatöötamine teadus- ja laboriuuringute abil.
Kõrgtasemel analüütika, äriteabe kogumise, andmehalduse ja prognoosiva analüüsi eritarkvara süsteem.
Dokumentide, näiteks protokollide, analüüsitulemuste ja teadusandmete säilitamine arhiveerimissüsteeme kasutades, et teadlased ja insenerid saaksid oma uurimistöös varasemate uuringute meetodeid ja tulemusi arvesse võtta.
Kohalikesse või riiklikesse rahvatervisekampaaniatesse panustamine, hinnates tervishoiuprioriteete ja valitsuse muudatusi määrustes ning reklaamides uusi suundumusi tervishoiu ja ennetuse valdkonnas.
Oma teadusuuringu hüpoteesi, leidude ja järelduste esitamine erialases professionaalses väljaandes.
Inimeselt inimesele või loomadelt inimesele edasi kanduvate nakkushaiguste tõrje poliitikate, suuniste, rakendusuuringute ja strateegiate väljatöötamine.
Seadusandliku kogu ametnike nõustamine seadusettepanekute esitamisel ja õigusaktide kaalumisel.
Keskkonnamõju seire ja hindamine, et tuvastada ja vähendada organisatsiooni keskkonnariske, arvestades samas kulusid.
Tervishoiuteenuste parandamisele kaasaaitamine igapäevategevuses, võttes üle uusi tehnoloogilisi lahendusi või uuendusi, mis on seotud tervishoius kasutatavate seadmete, materjalide, protseduuride või juhenditega.