Hariduslike erivajadustega õppurite õppekoordinaator – töökohad Soomes
Hariduslike erivajadustega õppurite õppekoordinaatorid juhendavad programme ja tegevusi, mis pakuvad erinevate puuetega lastele haridustuge. Nad on kursis erivajaduste uurimise valdkonna uusimate arengutega, et hõlbustada eriõppeprotsessi, mis on vajalik hariduslike erivajadustega õppurite arengu- ja õppimispotentsiaali maksimeerimiseks, ning nõustavad nende arendustegevuste ja uute programmiettepanekute osas eriharidusdirektorit.
Hariduslike erivajadustega õppurite õppekoordinaator – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 18,77–36,37 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 24,42 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 18,77 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 36,37 €/h |
| Palgatöötajaid | 6731 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 24,09 €/h | 5107 |
| Mehed | 26,02 €/h | 1624 |
Hariduslike erivajadustega õppurite õppekoordinaator - Millised oskused on kohustuslikud?
Piirkondlike, riiklike või Euroopa ametiasutuste toetatavate projektide rakendamine ja arengu seire.
Suhtlemine õpetajate või muude haridustöötajatega, et tuvastada haridussüsteemide vajadused ja parendusvaldkonnad ning luua koostöösuhteid.
Abistamine kooliürituste kavandamisel ja korraldamisel, näiteks seoses kooli lahtiste uste päeva, spordivõistluse või talendivõistlusega.
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Õpilase õppimisvajaduste analüüsimise protsess vaatluse ja testimise abil, millele võivad järgneda õpihäire diagnoos ja lisatoetuse kava.
Haridusasutuse juhtimise toetamine, abistades otseselt juhtimisülesannetes või andes oma pädevusvaldkonna teavet ja suuniseid, et lihtsustada juhtimisülesandeid.
Hariduse õppekavade ja konkreetsete haridusasutuste heakskiidetud õppekavadega seotud valitsuse poliitika.
Käimasolevate koolitusprogrammide hindamine ja nõustamine võimaliku optimeerimise osas.
Füüsilise, vaimse ja õppimispuudega inimeste eest hoolitsemise erimeetodid ja -tavad.
Hariduspoliitika, -meetodite ja -uuringute muutuste jälgimine, vaadates läbi asjakohase kirjanduse ning tehes koostööd haridusametnike ja institutsioonidega.
Inimestel esinevate puuete olemus ja liigid, näiteks füüsilised, kognitiivsed, vaimsed, sensoorsed, emotsionaalsed või arengupuuded, ning puuetega inimeste erivajadused ja juurdepääsutingimused.
Projektijuhtimise valdkond, selle valdkonna tegevused ja sellega seotud muutujad, nagu aeg, ressursid, nõuded, tähtajad ja ootamatutele sündmustele reageerimine.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Õppurite, organisatsioonide ja ettevõtete haridusvajaduste tuvastamine, et aidata kaasa õppekavade ja hariduspoliitika arendamisele.
Käimasolevate haridusuuringute ning uute haridusprogrammide ja -põhimõtete väljatöötamise edendamine, et saada toetust ja rahalisi vahendeid ning suurendada teadlikkust.
Enda kursis hoidmine erivajadustega õpilaste haridust käsitlevate uute teadusuuringute ja tulevaste määrustega.
Kuulajatele läbipaistvalt ja arusaadavalt tulemuste, statistika ja järelduste esitamine.
Hariduslünkade täitmine projektide ja tegevuste korraldamise kaudu, et toetada inimeste akadeemilist, sotsiaalset või emotsionaalset arengut.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Õpetamismeetodid, vahendid ja keskkond erivajadustega õpilaste toetamiseks, et olla edukad koolis ja kogukonnas.
Hariduslike erivajadustega õppurite õppekoordinaator - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Eelarve kavandamine, seire ja aruandlus ning kindlate tootmiseelarvete koostamine.
Erivajadustega õppurite õpetamine, sageli väikerühmades, arvestades igaühe vajadusi, tervisehäireid ja puudeid. Laste ja teismeliste psühholoogilise, sotsiaalse, loomingulise või füüsilise arengu edendamine, kasutades erimeetodeid, näiteks keskendumisharjutusi, rollimänge, liikumiskoolitust ja maalimist.
Mitmesugused hindamismeetodid, -teooriad ja -vahendid, mida kasutatakse õpilaste, programmis osalejate ja töötajate hindamisel. Erinevaid hindamisstrateegiaid, näiteks esialgne, formatiivne, kokkuvõtlik ja enesehindamine, kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Selliste poliitikate koostamine ja rakendamise järelevalve, mille eesmärk on dokumenteerida organisatsiooni strateegiline planeerimine ja eritleda selle toimingute menetlusi.
Õppurite saatmine õppereisidel väljaspool koolikeskkonda ning nende ohutuse ja koostöö tagamine.
Projektide rahastamise võimalused, nt tavapärased võimalused, nagu laenud, riskikapital, avaliku või erasektori toetused, ning alternatiivsed meetodid, nagu ühisrahastamine.
Hariduspoliitikat käsitlevate seaduste ja õigusaktide valdkond ning selles valdkonnas riiklikul (rahvusvahelisel) tasandil töötavad inimesed, nagu õpetajad, üliõpilased ja administraatorid.
Valitsuse poliitilised tegevused, kavad ja kavatsused konkreetsel põhjusel toimuva seadusandliku istungi raames.
Õpetajaga suhtlemine, et anda üksikasjalikku tagasisidet töösoorituse, klassi juhtimise ja õppekava järgimise kohta.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Sageli emotsionaalselt häirivad laste või täiskasvanute käitumisvormid, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) või tõrges-trotslik käitumine.
Haridus- ja teavitusprogrammide, näiteks seminaride, ekskursioonide, loengute ja tundide kavandamine ja koordineerimine.
Isiku suutmatus keelelise, kuulmis- ja kõnesuhtluse protsesside ajal mõista, töödelda ja edastada mitmesugustes vormides mõisteid (nt sõnalised, mittesõnalised või graafilised).
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Nõustamine konkreetsete tundide tunnikavade parandamise osas hariduseesmärkide saavutamise, õppurite kaasamise ja õppekavast kinni pidamise eesmärgil.
Õpilaste taotluste hindamine ja nendega kirjavahetuse pidamine seoses nende vastuvõtmise või tagasilükkamisega vastavalt kooli, ülikooli või muu haridusasutuse eeskirjadele. See hõlmab ka õppurite haridusinfo, näiteks isiklike andmete, hankimist. Vastuvõetud õppurite paberite registreerimine.
Teabe kogumine toetuste, grantide ja muude rahastamisprogrammide kohta, mida valitsus eri valdkondades väikestele või suurtele projektidele või organisatsioonidele pakub, ja nende taotlemine.
Projekti raamatupidamisarvestuse lõpuleviimine. Tegeliku eelarve koostamine, kavandatud ja tegeliku eelarve võrdlemine ja lõppjärelduste tegemine.
Haridustöötajate nõustamine, kuidas nõuetekohaselt kohandada õppekava tunnikavades, klassi juhtimisel, kutsetegevuses õpetajana ning muudes õpetamisega seotud tegevustes ja meetodites.
Seisund, mille korral laps või täiskasvanu vajab teatud arengustaadiumide saavutamiseks rohkem aega kui keskmine arengupeetuseta isik.
Protsessid, mis on seotud haridusasutuse haldamise, juhataja, töötajate ja õppuritega.
Muud ametid
- Hariduslike erivajadustega õpilaste kooli direktor
- Kooli asedirektor
- Ülikooli osakonna juhataja
- Lasteaiajuhataja
- Üldhariduskooli vanema astme osakonna juhataja
- Üldhariduskooli vanema astme juht
- Täiendharidusasutuse juht
- Algkooli direktor
- Kõrgharidusasutuse juht
- Teaduskonna dekaan
- Koolieelse lasteasutuse eripedagoog
- Haridusasutuse juht