Jäätmekoguja – töökohad Soomes
Jäätmekogujad eemaldavad kodudest ja muudest rajatistest pärit jäätmed ning paigutavad need prügiautosse, et transportida need töötlemis- ja kõrvaldamisrajatisse. Nad aitavad prügiauto juhti, sh jäätmete mahalaadimisel, ja registreerivad jäätmete koguse. Samuti võivad nad koguda ehitus- ja lammutuskohtadest pärit jäätmeid ja ohtlikke jäätmeid.
Jäätmekoguja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,06–22,84 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 17,54 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,06 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 22,84 €/h |
| Palgatöötajaid | 583 |
Jäätmekoguja - Millised oskused on kohustuslikud?
Jäätmete hindamine kogumis- ja sortimistoimingute ajal, et teha kindlaks, milliseid neist saab võtta ringlusse, kõrvaldada või muul viisil töödelda.
Tööstustegevuses tekkivate mitteohtlike või ohtlike jäätmete, näiteks värvide, kemikaalide, tööstuslike kõrvalsaaduste ja radioaktiivsete jäätmete kogumine.
Tervishoidu, ohutust ja hügieeni käsitlevate standardite kogum ja konkreetses sektoris kohaldatavad õigusaktid.
Jäätmete kogumise, transpordi, käitlemise ja kõrvaldamise meetodid, materjalid ja eeskirjad. See hõlmab jäätmete ringlussevõttu ja jäätmete kõrvaldamist.
Märkimisväärses koguses jäätmete ja/või ohtlike materjalide käitlemine või kõrvaldamine kooskõlas õigusaktidega, järgides sellega keskkonna- ja ettevõtte kohustusi. Vajalike litsentside ja lubade olemasolu tagamine ning mõistlike juhtimistavade, tööstusstandardite või üldtunnustatud põllumajandustavade järgimine.
Arvestuse pidamine jäätmekogumismarsruutide, -graafikute ning kogutud jäätmete liikide ja koguste kohta.
Pakutavad jäätmed ja murd, nende funktsioonid, omadused ning õiguslikud ja regulatiivsed nõuded.
Jäätmekogumisseadmete väikekahjustuste tuvastamine ja remont ning korraline hooldus.
Tavajäätmete kogumine elamupiirkondadest ja kodumajapidamistest, et eemaldada need piirkonnast ja vedada jäätmekäitluskohta.
Jäätmekoguja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Jäätmete sortimine käsitsi või automaatselt, eraldades neid elementideks.
Avalikus ruumis olevate selliste konteinerite tühjendamine, millega mitteohtlikke jäätmeid kõrvaldatakse ning veetakse jäätmetöötlus- ja jäätmekõrvaldusrajatistesse.
Eeskirjad ja õigusaktid, mis käsitlevad ohtlike ja ohutute jäätmete, toodete ja seadmete ohutut vedu.
Selliste kohtade ja rajatiste seire, kus on ringlussevõtukohad ja kus inimesed saavad ära anda olmejäätmeid, et tagada ohutus, õigusaktide järgimine ja rajatiste kasutamine vastavalt jäätme-eeskirjadele.
Ringlussevõtu töötlemisseadmete käitamine (nt granulaatorid, purustid ja pressid); ringlussevõetavate materjalide töötlemine ja sortimine.
Organisatsioonidele ja isikutele teabe andmine nõuetekohaste menetluste ja õigusaktide kohta, mis käsitlevad mitmesuguste jäätmete ringlussevõttu eri liiki konteinerites, jäätmete kogumise menetlusi ning karistusi õigusaktide eiramisel.
Ohtlike materjalide, näiteks keemiliste või radioaktiivsete ainete kõrvaldamine keskkonna- ning tervise- ja ohutuseeskirjade kohaselt.
Erinevate ringlussevõtutoimingute liigi ja mahu andmete säilitamine ja töötlemine.
Sellise jäätmematerjali kõrvaldamine, mis ei kujuta endast ohtu tervisele ega ohutusele, vastavalt ringlussevõtu ja jäätmekäitluse eeskirjadele.
Kaitsevahendite kasutamine väljaõppe, juhiste ja käsiraamatute kohaselt. Vahendite kontrollimine ja järjepidev kasutamine.
Keemiliste puhastusvahendite nõuetekohase käitlemise, hoiustamise, haldamise ja kõrvaldamise tagamine kooskõlas eeskirjadega.
Saaste ennetamise protsessid: keskkonnasaaste ennetamise ettevaatusmeetmed, saaste vähendamise menetlused ja seonduv varustus ning võimalikud keskkonnakaitsemeetmed.
Ringlussevõetavate jäätmete, näiteks papi, paberi, klaaspudelite ja rõivaste mahutite paigaldamine ettenähtud kohtadesse.
Reostusjuhtumite korral kahjude ja võimalike tagajärgede analüüsimine ning aruande esitamine asjaomasele asutusele, järgides reostusest teatamise menetlust.
Avaliku ruumi ja avalike hoonete, näiteks parkide, teede, üldkasutatavate hoonete ja avalike väljakute seisukorra jälgimine töö ajal, et tuvastada uued kahjustused ja hinnata kahju raskusastet.
Tervise- ja ohutusriske põhjustavate materjalide ja ainete ladustamise eeskirjad ja menetlused.