Kiilrihmaviimistleja – töökohad Soomes
Kiilrihmaviimistlejad käitavad masinad, et muuta kiilrihmad painduvaks. Nad asetavad rihmad masinale, mis mõõdab rihma pikkuse ja pitseerib sellele identifitseeriva teabe.
Kiilrihmaviimistleja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,25–26,79 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,78 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,25 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 26,79 €/h |
| Palgatöötajaid | 1111 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 19,36 €/h | 222 |
| Mehed | 20,94 €/h | 889 |
Kiilrihmaviimistleja - Millised oskused on kohustuslikud?
Mõõtmisseadmete võllidel rihma pingsuse ja asendi reguleerimine, järgides rihmasuuruse tehnilisi andmeid.
Sälkamisseadmete haldamine, reguleerides ratast ja algatades kiilrihmade painduvaks muutmise protsessi.
Kaitsevahendite kasutamine väljaõppe, juhiste ja käsiraamatute kohaselt. Vahendite kontrollimine ja järjepidev kasutamine.
Rihmamärgistusmasinaga töötamine õiget plaati sisestades ja masinale rihmu ette andes.
Töötamine masinatega, mis kannavad mõõdud kummist kiilrihmadele ja sälkavad neid. Kiilrihmade asetamine sälkamisseadme venitusvõllile.
Kiilrihmade raamile asetamine pärast seda, kui trummel, kus rihmad lõigati, on kokku pandud.
Kiilrihma märgistamine tootemargi identifitseerimisandmetega, lükates võllide pööramiseks hooba ja registreerides rihma pikkuse.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Rõngaste, pannalde ja rihmade kinnitamine kummitoodetele.
Kiilrihmaviimistleja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Kahveltõstuki käitamine – see on sõiduk, mille eesosas on raskuste tõstmise ja teisaldamise kahvel.
Seadmete töökorras olemise regulaarne kontrollimine ja kõigi vajalike toimingute tegemine enne või pärast kasutamist.
Äriühingu nõutavate dokumentide ja vormide haldamine, et teatada tootmismasinate ja -seadmete mis tahes defektsetest materjalidest või küsitavatest tingimustest.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Ventiilide seire ja vajaduse korral reguleerimine, et lasta segamisseadmesse või masinasse ettenähtud kogust vedelikku (nt ammoniaaki, väävelhapet või vedelseepi) või auru.
Toormaterjalide mõõtmine enne laadimist segurisse või masinatesse, tagades, et need vastavad tehnilisele kirjeldusele.