Kitarrimeister – töökohad Soomes
Kitarrimeistrid valmistavad osi ja koostavad nendest kitarre vastavalt täpsustatud juhistele või skeemidele. Nad töötlevad puitu, mõõdavad ja kinnitavad keeli, kontrollivad keelte kvaliteeti ja valmis pilli.
Kitarrimeister – kui palju on palk Soomes?
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 16,47 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 11,92 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 22,45 €/h |
| Palgatöötajaid | 43 |
Kitarrimeister - Millised oskused on kohustuslikud?
Asjakohaste muusikainstrumendipuidu tüüpide, materjalide ja töövahendite valimine ning kitarrikomponentide (nt kõlalaud, sõrmlaud, pea, kael ja roop) valmistamine.
Muusikainstrumentide keelte või purunenud osade asendamine ning raamide parandamine.
Erinevad muusikariistad, nende ambitused, tämbrid ja võimalikud kombinatsioonid.
Puitmaterjalide ühendamine mitmesuguseid tehnikaid ja materjale kasutades. Elementide ühendamise optimaalse tehnika määramine (nt klammerdamine, naelutamine, liimimine või kruvimine). Õige tööjärjestuse määramine ja elementide ühendamine.
Muusikariistade osade (nt klahvide, keelte ja poognate) valmistamine.
Muusikainstrumentide kontrollimine ja hooldamine.
Puidu omaduste, kuju ja suuruse töötlemine.
Muusikariistade disainide kavandamine, kasutades selliseid meetodeid nagu sissepressimine, läbistamine, värvimine, puidutöötlus, punumine ja muud meetodid.
Keelpillide häälest väljas osade häälestamine, kasutades erinevaid häälestusvõtteid.
Puidu hööveldamine ja lihvimine käsitsi või automaatselt, et toota lihvitud puitpindu.
Metallide töötlemine üksikosade, koostude või suuremõõtmeliste konstruktsioonide loomiseks.
Kitarri kaks põhikategooriat on elektrikitarr ja akustiline kitarr. Viimasel on mitmeid alamkategooriaid, näiteks klassikaline kitarr, lameda ülaosaga kitarr, teraskeeltega kitarr ja flamenkokitarr. Elektrikitarrid võivad olla kõlakastiga, umbsed või poolakustilised; teraskeelte vibratsioon muundatakse signaalideks, mis suunatakse võimendisse.
Pihustuspüstoli või pintsli abil kaitselahuste (nt permetriini) kihi pealekandmine tootele kaitseks korrosiooni, tule või parasiitide eest.
Lihvmasinate või käsitööriistade kasutamine värvi või muude ainete eemaldamiseks puidu pinnalt või puidu silendamiseks või viimistlemiseks.
Vibreerivad elemendid, mis tekitavad keelpillis heli. Need võib liigitada kahte kategooriasse – dekoratiivsed ja mähisega keeled – ning need võivad olla eri materjalidest, näiteks terasest, loomasoolest, siidist või nailonist. Mähise materjalidena kasutatakse näiteks alumiiniumi, kroomterast, hõbedat, kulda ja vaske.
Muusikariistade häälestussagedused ning häälestamise meetodid ja süsteemid.
Mitmesugused puidulõikamisviisid risti või piki süüd või südamiku suhtes radiaalselt või tangentsiaalselt. Lõigatud puidu käitumine eri tingimustes ja eesmärgikohased optimaalsed lõiked. Puidu eriomaduste (nt oksakohtade ja defektide) mõju.
Muusikainstrumendi valmistamiseks osade, näiteks korpuse, keelte, nuppude, klahvide jm kokkupanemine.
Muusikainstrumentide valmistamise komposiitmaterjalide, vildi, liimide, naha, metallide, väärismetallide, puidu ja puittoodete omadused.
Kitarrimeister - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Teadmiste ja oskuste edastamine, seadmete ja materjalide kasutamise selgitamine ja näitamine ning vastamine küsimustele toodete tootmise erialateadmiste kohta.
Vanade muusikainstrumente algse seisundi taastamine ja säilitamine.
Nõutavate ennistuseesmärkide saavutamiseks asjakohasete ennistustehnikate valimine ja rakendamine. See hõlmab ennetavaid meetmeid, parandusmeetmeid, ennistusprotsesse ja juhtimisprotsesse.
Heli, selle peegeldumise, võimenduse ja absorbeerimise uurimine ruumis.
Konserveerimis- ja ennistusmenetluste tulemuste hindamine. Riski suuruse ja töötluse või toimingu edukuse hindamine ning tulemuste edastamine.
Konserveerimise ja arhiivimise protseduurid, instrumendid, meetodid, materjalid ja kemikaalid.
Uute või kasutatud muusikainstrumentide tuvastamine ja nende turuväärtuse hindamine erialaste ja muusikainstrumente käsitlevate teadmiste põhjal või nende esitamine hindamiseks kolmandale isikule.
Koostisosade segamine, et tekitada peits, ning kihi kandmine mööblile, et anda sellele teatud värv ja viimistlus.
Joonistustarkvara ning eri sümbolid, perspektiivid, mõõtühikud, kujutamissüsteemid, visuaalsed stiilid ja lehekülje küljendid, mida kasutatakse tehnilistel joonistel.
Toodete või tooteosade valmistamiseks kasutatavate orgaaniliste materjalide tüübid ja töötlemine.
Sobivate küsimuste ja aktiivse kuulamise kasutamine, et tuvastada klientide ootused, soovid ja nõuded vastavalt toodetele ja teenustele.
Spetsifikatsioonide alusel lõpptoote kõrguse, värvi ja muude omaduste kontrollimine.
Vastavalt kliendi spetsifikatsioonile muusikariistade väljatöötamine ja disainimine.
Toodete või nende osade taastamise ja asendamise kulude hindamine.
Muusikaliste helide tekitamiseks selleks valmistatud või improviseeritud muusikariistadel mängimine.
Pulbervärvi segamine veega ja/või vedelvärviga ja kõigi muude soovitud värvuse saamiseks vajalike koostisosadega ning segu kandmine puidule.
Eritarkvara abil objekti ruumilise pinna matemaatilise esituse arendamise protsess. Tulemust nimetatakse 3D-mudeliks. Seda saab esitada kahemõõtmelise kujutisena 3D-renderdamise abil või kasutada füüsikaliste nähtuste arvutipõhisel modelleerimisel. Mudeli saab ka muuta füüsiliseks objektiks 3D-printeriga.
Muusikainstrumentide ajalootaust ja kronoloogia.
Restaureerimisvajaduste ja -nõudmiste määramine ja tegevuste kavandamine. Soovitud tulemuste, vajaliku sekkumise ulatuse, alternatiivide, piirangute, sidusrühmade nõudmiste, võimalike riskide ja tulevaste võimalustega arvestamine.
Masina seadistamine ja juhtimine, sisestades kontrollerisse (arvutisse) asjakohased andmed ja sisendid vastavalt asjaomasele töödeldavale tootele.
Muusikainstrumentide tarvikute (nt metronoomid, helihargid või pillialused) valmistamine.
Muusikariistade ostmine ja müümine või vahendamine võimalike ostjate ja müüjate vahel.