Pihustusseadmetega värvija-lakkija – töökohad Soomes
Pihustusseadmetega värvijad-lakkijad käitavad lakipihustusseadmeid millega kantakse muidu töödeldud metall-, puit- või plastosadele kõvaks ja vastupidav viimistluskiht laki või värvina, mis on matt, läikiv või üliläikiv, kuid alati kõvadele pindadele.
Pihustusseadmetega värvija-lakkija – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,67–24,69 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 17,59 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,67 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 24,69 €/h |
| Palgatöötajaid | 2451 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 16,14 €/h | 330 |
| Mehed | 17,78 €/h | 2121 |
Pihustusseadmetega värvija-lakkija - Millised oskused on kohustuslikud?
Reeglite, menetluste ja eeskirjade kogum, mis on seotud inimeste ohutuse, tervise ja heaoluga töökohal.
Hindamine, mis puudulikult töödetailid ei ole nõuetekohased, tuleb kõrvaldada ja jäätmed nõuetekohaselt sortida.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Iga töödetaili eemaldamine pärast töötlemist tootmismasinast või tööpingist. Lintkonveieri korral tähendab see kiireid pidevaid liigutusi.
Kõige optimaalsemate pihustusmeetodite rakendamine, näiteks ristisuunas pihustusnurk, ühtlasel vahemaal hoidmine, pihustuspüstoli vallapäästmine järk-järgult, kattuvad pinna alad jm.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Enne menetluste alustamist veendumine, et vajalikud seadmed on olemas, valmis ja kasutamiseks saadaval.
Toorikule püsiva lakist viimistluskihi kandmise pihustipüstoli osad, näiteks mittekuumenev käepide, sisselaskeventiil, roostevabast terasest vedrud, pihustuse juhtnupp, suruõhukork, metalläärik, roostevabast terasest voolukomponendid, nõela väliskaitsme regulaator, päästik jt.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Kihtide vahel töödetaili pinna lihvimine selle tasandamiseks, et pinne jääks ühtlasem ja tugevam.
Töödeldava detaili kulumiskindla kõvakattega pindamiseks kasutatava poolautomaatse või käeshoitava pihustuspüstoli ohutult ja kooskõlas eeskirjadega käitamine.
Optimaalse pihustusrõhu valimine, arvestades pihustatava värvi või kruntvärvi tüüpi, pihustatavat materjali, ümbritsevat keskkonda ja muid tegureid.
Lakkvärvi ja kruntide omadused ja rakendused, nagu läikivus, eri materjalide lakkimise erinevad tulemused jm.
Pihustusseadmetega värvija-lakkija - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesugused värviliste metallide ja sulamite, näiteks vase, tsingi ja alumiiniumi töötlemise meetodid.
Ergonoomiapõhimõtete rakendamine töökoha korraldamisel, kui seadmeid ja materjale käsitletakse käsitsi.
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Tooriku töötlemine enne põhitoimingut mehaaniliste või keemiliste protsessidega.
Erinevate söögiriistade, nt kahvlite, lusikate, nugade, habemenugade ja kääride tootmine.
Metalltoorikutel või metallist valmistoodetel esinevate mitmesuguste defektide märkamine ja tuvastamine. Korrosioonist, roostest, pragudest, leketest ja muust kulumisest tingitud probleemi kõrvaldamise parima võimaluse äratundmine.
Ohtlike materjalide, näiteks keemiliste või radioaktiivsete ainete kõrvaldamine keskkonna- ning tervise- ja ohutuseeskirjade kohaselt.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Raua ja rauda sisaldavate sulamite, näiteks terase, roostevaba terase ja toormalmi erinevad töötlemismeetodid.
Laua ääres või köögis kasutatavate sööginõude, hõbenõude, serviiside ja muude mitteelektriliste tarvikute tootmine.
Hoolikalt värviga samast vahemikust aluskihi valimine, et tagada värvi aluskihile kandmisel optimaalne katvus ja värvikvaliteet.
Tootmissektori viimistlusprotsessides kasutatavad mitmesugused kattevärvid, näiteks kruntvärvid, vahekihid, viimistluskihid, servapinded jt.
Eri liiki metallide – näiteks terase, alumiiniumi, messing, vask jt – omadused, tehnilised nõuded, kasutusalad ja töödeldavus eri töötlemisprotsessidega.
Masinate töö vaatlemine ja kuulamine rikete tuvastamiseks. Valdavalt mehhanismide abil toimivate masinate, osade ja vahendite hooldamine, parandamine, kohandamine ja katsetamine. Kaubaveoks, reisijateveoks ning põllumajanduses ja maastikukujunduses kasutamiseks ette nähtud sõidukite hooldus ja remont.
Lihvimistehnikad (nt hulgilihvimine), samuti liivapaberid olenevalt töödeldavast pinnast.
Organisatsiooni või tootega seotud metallitöö täpsusstandardite järgimine sellistes protseduurides nagu graveerimine, täppislõikamine ja keevitamine.
Eset katva värvi-, laki-, metalli või muu kihi eemaldamine keemiliste, mehaaniliste või muude protsesside abil.
Plastmaterjalide liigid ja nende keemiline koostis, füüsikalised omadused, võimalikud probleemid ja kasutusjuhtumid.
Tehniliste ressursside, näiteks digitaalsete või paberkandjal jooniste ja korrigeerimisandmete lugemine ja tõlgendamine, et seada masin või töövahend nõuetekohaselt töökorda või panna kokku mehaanilisi seadmeid.
Eri metalliliikidega seotud metalliprotsessid, näiteks valuprotsessid, kuumtöötlusprotsessid, remondiprotsessid ja muud metallitootmise protsessid.
Uksele kinnitatavate ning ukse toimivust või välimust parandavate metallesemete tootmine. Tabalukkude, lukkude, võtmete, hingede jt ning hoonetega, mööbliga, sõidukitega jt kasutatavate rauakaupade tootmine.
Toiduainete säilitamise konservikarpide ja purkide, tuubide ja karpide ning metallsulgurite tootmine.
Metalldetailide poleerimiseks ettenähtud vahendite, näiteks teemantlahuste, silikoonist poleerimispatjate, nahast poleerimisrihmade töörataste kasutamine.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Raskerelvade (suurtükid, liikursuurtükid, raketiheitjad, torpeedoaparaadid, raskekuulipildujad), väikerelvade (revolvrid, haavlipüssid, kergekuulipildujad), õhu- või gaasipüsside ja püstolite ning sõjalaskemoona tootmine. Samuti jahi-, spordi- või enesekaitsetulirelvade ja nende laskemoona ning lõhkeseadiste (nt pommide, miinide ja torpeedode) tootmine.
Mitmesugused metalltoorikute pindamise ja värvimise protsessid ja tehnoloogiad.
Muud ametid
- Roostekaitsetööline
- Kuumtsinkimismahuti operaator
- Pindamismasina operaator
- Galvaniseerija
- Anodeerimismasina operaator
- Arvprogrammjuhtimisega seadme operaator
- Tasalihvpingi operaator
- Lasermarkeerimisseadme operaator
- Viilimispingi operaator
- Kraatide eemaldamise masina operaator
- Ümarlihvpingi operaator
- Graveerimismasina operaator