Pinnaveeseire tehnik – töökohad Soomes
Pinnaveeseire tehnikud jälgivad keskkonda, koguvad proovidena andmeid ja teevad labori- või kohapealseid katseid, et uurida võimalikke saasteallikaid. Nad täidavad ka seireseadmete hoolduse ülesandeid.
Pinnaveeseire tehnik – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 19,69–37,93 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 27,36 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 19,69 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 37,93 €/h |
| Palgatöötajaid | 2823 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 26,89 €/h | 1681 |
| Mehed | 28,14 €/h | 1142 |
Pinnaveeseire tehnik - Millised oskused on kohustuslikud?
Vee kvaliteedi hindamiseks andmete, nt bioloogiliste omaduste analüüsimine ja tõlgendamine.
Laborikatsete tegemine, et saada usaldusväärseid ja täpseid andmeid, mis toetavad teadusuuringuid ja tootekatsetusi.
Kompleksse veekeemia põhimõtted.
Pinnavee ja põhjavee proovide kogumine ja analüüsimine.
Vee kvaliteedi tagamine, arvestades mitmesuguseid elemente, näiteks temperatuuri.
Eelnenud katsetel saadud eriandmete dokumenteerimine, et kontrollida, kas katse väljundid annavad teatud tulemusi või kontrollida katsetatava reaktsiooni erakorralise või ebatavalise sisendi korral.
Materjalide või toodete proovide võtmine laboratorianalüüsiks.
Kaitsevahendite kasutamine väljaõppe, juhiste ja käsiraamatute kohaselt. Vahendite kontrollimine ja järjepidev kasutamine.
Proovides saasteainete kontsentratsiooni mõõtmine. Tööstusprotsesside õhusaaste või gaasivoo taseme arvutamine. Võimalike ohutus- või terviseriskide, näiteks kiirguse, tuvastamine.
Meetodid, mida kasutatakse loodusteaduse eri valdkondades katseandmete saamiseks, näiteks gravimeetriline analüüs, gaasikromatograafia, elektroonilised või soojuslikud meetodid.
Katsemenetluste läbiviimine eelnevalt ettevalmistatud keemiliste proovidega, kasutades vajalikke vahendeid ja materjale. Katsed keemiliste proovidega hõlmavad selliseid toiminguid nagu pipeteerimine või lahjendamine.
Väliuuringute ettevalmistamine ja läbiviimine, et määrata põhjavee kvaliteet. Kaartide, mudelite ja geograafiliste andmete analüüsimine ja tõlgendamine. Piirkonna põhjaveest ja maa saastumisest ülevaate koostamine. Aruannete esitamine prügila põhjavee probleemide kohta, näiteks ala reostumine kivisöe põlemissaaduste tõttu.
Ainete koostis, ehitus ja omadused, protsessid ja muutused; kemikaalide kasutamine ja vastastiktoime, tootmistehnikad, riskitegurid ja kõrvaldamismeetodid.
Vee kvaliteedi, sealhulgas temperatuuri, hapniku, soolsuse, pH, N2, NO2, NH4, CO2, hägususe ja klorofülli mõõtmine. Vee mikrobioloogilise kvaliteedi jälgimine.
Vee keemilise analüüsi tegemine, et teha kindlaks ja kvantifitseerida veeproovide keemilised komponendid ja omadused.
Eriproovide, näiteks gaasi-, vedeliku- või tahkiseproovide analüüsiks ettevalmistamine, proovide märgistamine ja säilitamine kooskõlas tehniliste nõuetega.
Veekvaliteedi katsete tegemine, näiteks pH ja lahustunud tahke aine sisalduse määramine. Süsteemijooniste mõistmine.
Pinnaveeseire tehnik - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Keskkonnakaitset ja kestlikkust hõlmavate standardite järgimist tagavate tegevuste seire ja ülesannete täitmine ning tegevuse muutmine keskkonnaõigusaktide muutmisel. Tagamine, et protsessid täidavad keskkonnaeeskirjade ja parimate tavade nõudeid.
Mikrobioloogia-bakterioloogia on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Vee desinfitseerimise seadmete käitamine, kasutades mitmesuguseid meetodeid ja tehnikaid (nt mehaanilist filtreerimist), olenevalt vajadusest.
Reostusjuhtumite põhjuste ja olemuse ning riskide suuruse tuvastamine, tehes katseid saastekohas ja laboris ning teostades uuringuid.
Saastumise tõendite analüüsimine. Saastusest puhastamise nõustamine.
Seadmete kontrollide tegemine ja kohandamine, et puhastada ja käidelda vett, töödelda ja puhastada reovett, õhku ja tahkeid aineid, võtta ringlusse või ära juhtida töödeldud vett ning toota energiat.
Nõu andmine meetodite kohta, millega kaitsta pinnast ja vett sellise reostuse eest nagu nitraatide leostumine, mis põhjustab mullaerosiooni.
Üksikisikute ja organisatsioonide nõustamine reostuse ja sellega seotud riskide vältimise meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel.
Katsetulemustest teatamine, keskendudes järeldustele ja soovitustele, eristades tulemusi raskusastme järgi. Katseplaanist saadud asjakohase teabe kaasamine ja katsemeetodite ülevaate esitamine, kasutades vajaduse korral selgituste andmiseks meetrikat, tabeleid ja visuaalseid meetodeid.
Teatud valdkonnas kohaldatavad keskkonnapoliitikad ja õigusaktid.
Mageveeökosüsteemide, näiteks järvede, tiikide, jõgede, märgalade ja ojade tüübid ja looduslikud omadused.
Saaste ennetamise protsessid: keskkonnasaaste ennetamise ettevaatusmeetmed, saaste vähendamise menetlused ja seonduv varustus ning võimalikud keskkonnakaitsemeetmed.
Inimtegevuse ja keskkonnamõju korrelatsiooni tõlgendavate andmete analüüsimine.
Laboriseadmete kalibreerimine mõõtmiste võrdlemisega, võrreldes omavahel usaldusväärse seadmega tehtud kindla suuruse või täpsusega mõõtmist ja mõne muu laboriseadmega tehtud mõõtmist. Mõõtmiste tegemine võimalikult sarnasel viisil.
Kestlikkuse edendamine ning teadlikkuse suurendamine inim- ja tööstustegevuse keskkonnamõjust, võttes aluseks äriprotsesside ja muude tavade CO2-jalajälje.
Süsteemide ja toodete kvaliteedi kontrollimiseks kasutatavate seadmete hooldamine.
Nõustamine keskkonnast reostus- ja saasteallikate eemaldamise meetmete väljatöötamise ja rakendamise osas.
Saastunud vee puhastamine eri meetodite abil, näiteks biotiigid ja tehisroostikud.
Reostusjuhtumite korral kahjude ja võimalike tagajärgede analüüsimine ning aruande esitamine asjaomasele asutusele, järgides reostusest teatamise menetlust.
Katsete tegemine, et uurida saasteomadusi teatud piirkonnas või pindadel ja materjalidel, et tuvastada saaste põhjus, selle laad, riski ulatus ja kahjude suurus.
Strateegiate väljatöötamine pinnasest, põhjaveest, pinnaveest või setetest reostuse ja saasteainete eemaldamiseks, arvestades keskkonna parandamise eeskirju ja kasutades olemasolevaid tehnoloogiaid.
Põhjaveevõtu ja majandamise keskkonnamõju hindamine.
Keskkonnaaruannete koostamine ja probleemidest teavitamine. Üldsuse või huvitatud isikute teavitamine hiljutistest keskkonnaarengutest, keskkonnaprognoosidest ning probleemidest ja võimalikest lahendustest.