Puidutöötleja – töökohad Soomes
Puidutöötlejad töötlevad puitu, et see taluks keskkonnategureid, näiteks hallitust, külma, niiskust või määrdumist. Töötlemine võib muuta ka puidu värvust. Puidutöötlejad võivad puidu töötlemiseks kasutada kemikaale, soojust, gaase, UV-kiirgust või nende kombinatsiooni.
Puidutöötleja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,67–23,18 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 16,72 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,67 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 23,18 €/h |
| Palgatöötajaid | 489 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 16,95 €/h | 49 |
| Mehed | 16,72 €/h | 440 |
Puidutöötleja - Millised oskused on kohustuslikud?
Puitmaterjali korrapärane virnastamine eraldatud kihtidesse, mida kuivatada kuivatis.
Puitesemete valmistamiseks puidu töötlemise etapid ja sellistes protsessides nagu kuivatamine, vormimine, kokkupanek ja pinnaviimistlus kasutatavate masinate liigid.
Puitmaterjalides sisalduva vee kogus. Puidu niiskuse mõju puidu mõõtmetele ja füüsikalistele omadustele. Sobiv niiskusesisaldus eri kasutusalade jaoks.
Keemiliste ainete ohutu segamine retsepti järgi, kasutades õigeid koguseid.
Teabe salvestamine puidu töötlemise kohta asjakohases infosüsteemis ja selle kohta õigele isikule aruandmine.
Puidu omaduste, kuju ja suuruse töötlemine.
Lepingutingimuste, ajakavade ja tootjate teabe täitmine. Kontrollimine, et tööd on võimalik teha hinnangulise ja eraldatud aja jooksul.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Värskelt töödeldud puidu mahalaadimine, ettevalmistamine ja teisaldamine asjakohasele töötlemisjärgsele kuivatusalale.
Puidu töötlemine eri kemikaalidega, et suurendada selle loomulikku vastupidavust ja vältida selle seisukorra halvenemist.
Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine kemikaalide ladustamiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Tagamine, et masinasse söödetakse vajalikud ja piisavad materjalid, ning tootmisliini masinate või tööpinkide töödeldavate detailidega varustamise (käsitsi paigutamise või automaatsööte) ja masinatest või tööpinkidelt eemaldamise reguleerimine.
Eri võtete kasutamine puitpinna puhastamiseks tolmust, saepurust, määrdeainest, plekkidest ja muust saastest.
Masina seadistamine ja juhtimine, sisestades kontrollerisse (arvutisse) asjakohased andmed ja sisendid vastavalt asjaomasele töödeldavale tootele.
Puidutöötleja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Ettevõttes müüdavate eri puidu ja puidupõhiste toodete põhiomadused, eelised ja piirangud ning kust seda teavet on võimalik saada.
Masinarikete, sekkumiste ja tõrgete registreerimine kvaliteedikontrolliks.
Kahveltõstuki käitamine – see on sõiduk, mille eesosas on raskuste tõstmise ja teisaldamise kahvel.
Toodetud esemete osade mõõtmiseks mõõtevahendite käitamine. Mõõtmisel tootjate tehniliste nõuete arvestamine.
Ohtlike materjalide, näiteks keemiliste või radioaktiivsete ainete kõrvaldamine keskkonna- ning tervise- ja ohutuseeskirjade kohaselt.
Hüdraulilise haaratsi, st silindriliste objektide (nt puude või torude) haaramiseks ja käsitsemiseks kasutatava rasketehnika lisaseadme käitamine. Objekti tõstmine, selle ohutu manööverdamine ja soovitud asendisse asetamine.
Hindamine, kui palju varusid kasutatakse, ja tellitavate varude määratlemine.
Koostöö tegemine ohtlikus, mõnikord mürarikkas keskkonnas, näiteks põlevas hoones või metalli sepistamise rajatistes, et saavutada suurem tõhusus, pöörates samal ajal tähelepanu kaastöötajate turvalisusele.
Koostisosade segamine, et tekitada peits, ning kihi kandmine mööblile, et anda sellele teatud värv ja viimistlus.
Puidust materjalide aklimatiseerimine, tagamaks, et need ei muutu pärast paigaldamist, mis võib põhjustada kahju või luua muidu ebapiisava tulemuse. Materjali jätmine ilmastikutingimustesse, mis on väga sarnased kasutuskohale. Puidul mitu päeva aklimatiseeruda võimaldamine, sõltuvalt tüübist ja asjaoludest.
Töökohtades ja töökohal kasutatavate seadmetega seotud ohutusauditite ning kontrollide tegemine. Tagamine, et need vastavad ohutuseeskirjadele ning ohtude ja riskide tuvastamine.
Tootmises kasutatavad asjakohased keemilised protsessid, näiteks puhastamine, eraldamine, emulgeerimine ja dispergeerimine.
Masina või seadme korralise hoolduse tegemine, mis võib hõlmata remonti ja muudatusi, et masin või seade püsiks nõuetekohases tootlikus seisundis.
Seadmete korraline puhastamine pärast kasutamist.
Pulbervärvi segamine veega ja/või vedelvärviga ja kõigi muude soovitud värvuse saamiseks vajalike koostisosadega ning segu kandmine puidule.
Aruannete koostamine puidutehnoloogia tootmise ja puidupõhiste materjalide järkjärgulise arendamise kohta.
Masina seadistamine, et kohandada kuivatamisprotsessid, kuivatusaeg ning töötlusrežiimid vastavaks kuivatatava puiduga seotud nõuetele.
Äriühingu nõutavate dokumentide ja vormide haldamine, et teatada tootmismasinate ja -seadmete mis tahes defektsetest materjalidest või küsitavatest tingimustest.
Pool- ja valmistoodete tootmiseks kasutatava põhitoormaterjali kvaliteedi kontrollimine, hinnates selle teatud omadusi ja võttes vajaduse korral proove analüüsimiseks.
Vintside juhtimine koorma tõstmiseks või allalaskmiseks.
Varude kontrollimine jäägi määramiseks. Kahjustatud, vigase või aegunud materjali tuvastamine ja asjakohasesse kohta toimetamine. Varude ringluse meetodite järgimine, et tagada varude tõhus kasutamine. Kauba käitlemisel ohutute ja tunnustatud käitlemismeetodite kasutamine.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.