Puuhooldaja – töökohad Soomes
Puuhooldajad täidavad eriülesandeid, mis on seotud puude vaatlemise, tervise ja hooldusega.
Puuhooldaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Haigete või soovimatute puude tuvastamine. Nende eemaldamine mootor- või käsisaega.
Organisatsioonide või eraisikute nõustamine puude istutamisel, hooldamisel, lõikamisel või eemaldamisel.
Puude ja suurte oksade harvendamine, arvestades tervise- ja ohutuseeskirju.
Puude seiramine kahjurite ja haiguste osas, eesmärgiga parandada nende tervist.
Oskus kasutada igapäevatöös georuumilisi tehnoloogiaid, mis hõlmavad GPSi (globaalsed positsioneerimissüsteemid), GISi (geograafilised infosüsteemid) ja RSi (kaugseire).
Riskide ja ohtude hindamine, tõhusate meetmete võtmine, et vähendada riske ja taastada puud nende algsel kujul või istutada uued puud.
Mõnede puude eemaldamine, et parandada puude tervist, puidu väärtust ning toodangut.
Väetamine käsitsi või sobivaid seadmeid kasutades ning vastavalt väetamisjuhistele, võttes arvesse keskkonna- ning tervise- ja ohutuseeskirju ja -menetlusi.
Mitmesugused taimed, puud ja põõsad ning nende eriomadused.
Puude kontrollimine ja uurimine.
Pinnase seire eriürituste ajal, et tagada süsteemi kaitse, pinnase seisundist ja süsteemi puudustest tingitud vee- või taimede kaost teatamine.
Seemnete istutamine käsitsi või maapealsete seadmete abil.
Meetmete võtmine metsandusstruktuuride, bioloogilise mitmekesisuse ja ökoloogiliste funktsioonide säilitamiseks.
Puu otsas ronimisköitega töötamine, et eemaldada turvaliselt puu alumised osad sobivate lõigetega, minimeerides kinnitussüsteemi koormuse võimalikku järsku suurenemist. Arvestamine eeldatava koormuse ning maapealse meeskonnaga, muude kinnituspunktide, tööriistade, planeeritava kukkumiskoha ja töötlemisala asukohaga.
Pestitsiidilahuste pihustamine putukate, seente, umbrohu ja haiguste tõrjeks.
Loomade, taimede ja mikroorganismide bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine, võttes keskkonnasäästlikke meetmeid, nagu looduslike elupaikade säilitamine ja looduskaitse.
Elektri, suruõhu või bensiiniga töötava mehhaanilise kettsae kasutamine.
Puude kaitsmine, võttes arvesse puu(de) tervist ja kasvutingimusi ning ala säilitamise ja kaitsmise plaane. See hõlmab puude või puuokste raiumist, kasutades teadmisi puude bioloogia kohta.
Kahju hindamine õnnetusjuhtumite või loodusõnnetuste korral.
Puude kaitsmise ja looduskaitse keskkonnanõuded.
Metsa ökosüsteemid bakteritest kuni puude ja mullaliikideni.
Haigus- ja kahjuritõrje teostamine tavapäraste või bioloogiliste meetodite abil, arvestades kliimatingimusi, taime või põllukultuuri liiki ning tervise-, ohutus- ja keskkonnaeeskirju. Pestitsiidide ladustamine ja käitlemine kooskõlas soovituste ja õigusaktidega.
Puude, põõsaste ja hekkide istutamine, väetamine ja lõikamine. Puude uurimine, et hinnata nende seisundit ja määrata hooldusvõimalused. Puudele kahjulike putukate, seente ja haiguste likvideerimine, kavandatud põletamisel abistamine ning erosiooni tõkestamisega tegelemine.
Tegevusalal kohaldatavad tervishoiu-, ohutus-, hügieeni- ja keskkonnanõuded ning õiguslikud eeskirjad.
Ohutu puudele ronimine ja puudelt laskumine.
Puuhooldaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mõistmine, kuidas kliimamuutused mõjuvad bioloogilisele mitmekesisusele ning taimede ja loomade elutingimustele.
Metsanduses kasutatavad õigusaktid: põllumajandusseadus, maaseadus ning jahi- ja kalandusseadus.
Geograafilise asukoha määramise ja positsioneerimise vahendid, näiteks GPS (globaalne positsioneerimissüsteem), GIS (geograafilised infosüsteemid) ja RS (kaugseire).
Puudega seotud probleemide kohta (näiteks juhul, kui puujuured ohustavad hoonete ja taristu kindlust) osapooltele, näiteks inseneridele, õigusnõunikele või hüpoteegi- ja kindlustusettevõtetele põhjalike kirjalike aruannete koostamine.
Vajaduse korral teistega nõu pidamata koheste tegevusotsuste tegemine, võttes arvesse asjaolusid ning asjakohaseid menetlusi ja õigusakte. Üksi otsustamine, milline valik on konkreetses olukorras parim.
Metsandusseadmete töökorras oleku kontrollimine.
Abistamine puude mõõtmise ja tuvastamise tehnikate arendamisel ja täiustamisel. Eri teabeallikate hankimine ja kasutamine puude täpseks tuvastamiseks, tuvastamisel puude omadustest lähtumine, puuliikide tuvastamine igal aastaajal.