Steriliseerija – töökohad Soomes
Steriliseerijad tagavad meditsiiniseadmete steriliseerimise vastavalt rangetele hügieeninõuetele. Nad võtavad koost lahti ja panevad uuesti kokku keerukaid meditsiiniseadmeid steriliseerimise, puhastamise ja ümberpakendamise eesmärgil edasiseks kasutamiseks, järgides arsti või muu kvalifitseeritud meditsiinitöötaja korraldusi.
Steriliseerija – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,94–19,06 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 15,71 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,94 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 19,06 €/h |
| Palgatöötajaid | 11 943 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 15,74 €/h | 11 086 |
| Mehed | 14,92 €/h | 857 |
Steriliseerija - Millised oskused on kohustuslikud?
Protseduurid, mis on seotud hügieenilise keskkonna säilitamisega tervishoiuasutuses, näiteks haiglates ja kliinikutes. See võib ulatuda käte pesemisest kuni meditsiiniseadmete puhastamise ja desinfitseerimiseni ning nakkustõrjemeetoditeni.
Mikrobioloogia-bakterioloogia on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Laitmatu isikliku hügieeni taseme ja korraliku väljanägemise säilitamine.
Operatsioonisaalidest, palatitest ja haigla või kliiniku muudest ruumidest kogutud kõigi meditsiiniseadmete ja vahendite desinfitseerimine ja puhastamine ning pärast desinfitseerimist bakterite olemasolu kontrollimine mikroskoobiga.
Viis, kuidas hoida vahendid ja pinnad steriilsed nakkuste ennetamiseks ravi ajal.
Ülesande täitmise või järkjärgulise menetluse läbiviimise kirjalike juhiste järgimine.
Tavaliste ja oluliste infektsioone põhjustavate organismide levikuteed ning nende leviku piiramise meetodid koos kasutatavate steriliseerimis- ja desinfitseerimismeetoditega, et hävitada patogeenseid organisme ja ennetada infektsioone.
Meetodid ja võtted mikroorganismide, näiteks selliste viiruste ja bakterite hävitamiseks või eemaldamiseks, mis võivad saastada meditsiiniinstrumente või mis tahes liiki materjali tervishoiuasutuses.
Tõhus suhtlemine patsientide, perede ja teiste hooldajate, tervishoiutöötajate ning kogukonnapartneritega.
Töötamine mikroskoobiga, st instrumendiga, mida kasutatakse selliste objektide nägemiseks, mis on palja silmaga nägemiseks liiga väikesed.
Tervishoiupraktika toetamiseks nende kokkulepitud protokollide ja suuniste järgimine, mida pakuvad tervishoiuasutused, kutseliidud või -asutused ning teadusasutused.
Seadmete ja vahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks tehniliste seadmete ja masinatega (nt aurusterilisaatoritega) töötamine.
Riskijuhtimise, ohutusmenetluste, patsientide tagasiside, läbivaatuse ja meditsiiniseadmete ning riigi tasandi erialaliitude ja ametiasutuste tunnustatud kvaliteedistandardite järgimine igapäevases tegevuses.
Kirjalikud standardid, mida kohaldatakse tervishoiu töökeskkonnas tegevuse dokumenteerimisel.
Piirkondlike ja riiklike selliste tervishoiuõigusaktide järgimine, millega reguleeritakse tarnijate, maksjate, tervishoiutoodete müüjate ja patsientide vahelisi suhteid ning tervishoiuteenuste osutamist.
Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.
Steriliseeritud meditsiinivahendite ja -seadmete kokkupanek ja pakendamine ning pakendi nõuetekohane sulgemine ja märgistamine edasiseks kasutamiseks.
Meditsiinilise inventari seisundi jälgimine. Tagamine, et inventar on ohutult ladustatud. Vajaduse korral inventari juurde tellimine.
Tervisekaitse- ja ohutusmenetluste ja -põhimõtete sõnastamise ja kehtestamise kaudu nakkusennetus- ja -tõrjemeetmete rakendamine.
Mikroskoopia tehnikad, funktsioonid ja piirangud selliste objektide visualiseerimiseks, mida ei saa vaadelda palja silmaga.
Multidistsiplinaarses tervishoiuteenuste osutamises osalemine ning teiste tervishoiukutsete eeskirjade ja pädevuse mõistmine.
Steriliseerija - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Terviseohtlike ainete piiramise (COSHH) menetluste järgimine selliste ohtlike ainetega seotud tegevuste korral nagu bakterid, allergeenid, õli-, värvi- või pidurivedelikujäätmed, mis põhjustavad haigusi või vigastusi.
Ohu ohjamise asjakohase meetodi ja riskijuhtimise valimine.
Ostude elektroonilise haldamise toimimine ja meetodid.
Meditsiiniseadmete valmistamise erinevad materjalid, näiteks polümeermaterjalid, termoplastilised materjalid ja duroplastid, metallisulamid ja nahk. Materjalide valimisel tuleb tähelepanu pöörata meditsiinilistele eeskirjadele, kuludele ja bioloogilisele ühilduvusele.
Keemiliste puhastusvahendite nõuetekohase käitlemise, hoiustamise, haldamise ja kõrvaldamise tagamine kooskõlas eeskirjadega.
Igasuguste meditsiiniliste jäätmete, näiteks nakkusohtlike, toksiliste ja radioaktiivsete jäätmete ohutuks kõrvaldamiseks sobiva tehnika kasutamine.
Tervishoiuteenuste struktuur ja toimimine.
Protsessid ja vahendid, millega analüüsitakse ja levitatakse meditsiiniandmeid arvutisüsteemide abil.
Tervishoiuteenuste osutajatega, näiteks arstide ja õdedega, võõrkeeltes suhtlemine.