Veisekasvataja – töökohad Soomes
Veisekasvatajad jälgivad veiste kasvatamist ja igapäevast hooldust. Nad hoiavad veiste tervist ja heaolu.
Veisekasvataja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 10,59–21,11 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 16,07 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 10,59 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 21,11 €/h |
| Palgatöötajaid | 5523 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 15,73 €/h | 2766 |
| Mehed | 16,38 €/h | 2757 |
Veisekasvataja - Millised oskused on kohustuslikud?
Kariloomade loomulikud ja kunstlikud paljundamismeetodid, tiinuse perioodid ja poegimine.
Looma, loomakarja või looma kehaosa liikumise suunamine, piiramine või takistamine.
Asjakohaste bioturvalisusmeetmete kavandamine ja kasutamine, et ennetada haiguste ülekandumist ja tagada tõhus üldine bioturvalisus. Loomadega töötades bioturvalisuse ja nakkustõrje menetluste kasutamine ja järgimine, sealhulgas tundes ära võimalikud terviseprobleemid ja võttes asjakohaseid meetmeid, edastades kohapealseid hügieenikontrollimeetmeid ja bioturvalisuse menetlusi ning esitades aruandeid teistele.
Tervist ja haigusi iseloomustavad füüsilised, käitumuslikud ja keskkonnaalased tunnused eri loomadel.
Eri loomaliikide söötmist ja jootmist käsitlevad aspektid. Eri liiki loomasöödad, loomasööda kvaliteedikriteeriumid ning loomade söötmise ja jootmise meetodid.
Loomadele toidu ja vee andmine. See hõlmab loomade toidu ja vee ettevalmistamist ning loomade söögi- ja joogiharjumustes toimunud muutustest teatamist.
Õiguslikud piirid, kutsekäitumise tavad, riiklikud ja ELi õigusraamistikud ning juriidilised protseduurid loomade ja elusorganismidega töötamise kohta, tagades nende heaolu ja tervise.
Abistamine loomade transportimisel, sealhulgas loomade peale- ja mahalaadimisel, veovahendi ettevalmistamisel ja looma heaolu tagamisel kogu transpordiprotsessi vältel.
Erakorralise abi andmine, et vältida olukorra halvenemist, kannatusi ja valu, kuni on võimalik kasutada veterinaarabi. Mitteveterinaar peab andma erakorralist esmaabi, enne kui veterinaararst annab esmaabi. Kui mitteveterinaarid annavad esmaabi, peavad nad võimalikult kiiresti otsima ravi eesmärgil veterinaararsti.
Söödakoguste arvutamine kõigis kasvuetappides ning sööda ettevalmistamine, jaotamine ja kvaliteedi kontrollimine.
Piima kvaliteedi ja koguse kontrollimine vastavalt bio-ohutuseeskirjadele.
Põllumajandusloomade tootmisnäitajate ja heaolu jälgimine ja dokumenteerimine.
Tehtud töö dokumenteerimine ja nende dokumentide säilitamine.
Oma põllumajandusloomade praeguse terviseseisundi hindamine. Kõigi tuvastatud haiguste või häirete haldamine, sealhulgas põllumajandusloomade isoleerimise nõuded. Põllumajandusloomade tervishoiu- ja heaolukava (sh selgelt määratletud eesmärke) koostamine ja haldamine, konsulteerides vajadusel spetsialistide/nõustajatega. Veterinaararsti ja muude erialakonsultantide/-nõustajatega tiheda koostöö tegemine.
Loomade registriandmete koostamine vastavalt valdkonnas olulisele teabele ning kasutades asjakohaseid registreerimissüsteeme.
Veendumine, et loomade pidamiskohtades, näiteks elupaikades, terraariumides, puurides või kennelites on asjakohased ja hügieenilised tingimused. Pidamiskoha puhastamine ja vajaduse korral allapanu vahetamine.
Asjakohaste hügieenimeetmete kavandamine ja kasutamine haiguste leviku ennetamiseks ning tõhusa üldise hügieeni tagamiseks. Hügieeniprotseduuride ja -eeskirjade ajakohastamine ja järgimine loomadega töötamisel; teiste teavitamine tegevuskoha hügieenikontrollidest ja -protokollidest. Jäätmete ohutu kõrvaldamise tagamine vastavalt sihtkohale ja kohalikele eeskirjadele.
Järglaste ja noorloomade vajaduste hindamine. Viivitamata asjakohaste meetmete võtmine järglase või noorlooma terviseprobleemide korral.
Mittelihaallikatest surnud loomade kõrvaldamine austusega. Looma matmine või tuhastamine omanike soovide või muude kriteeriumide alusel.
Kariloomade liigid ja nende geneetika.
Veiste tõuaretuseks sobiva keskkonna ettevalmistamine. Teatavate veisetõugude jaoks sobivate elupaikade valimine ja nende ettevalmistamine. Veiste kasvu ja terviseseisundi jälgimine ning nõuetekohase söötmise tagamine. Selle kindlaksmääramine, millal on veiseid valmis tarbimiseks, müügiks või muul eesmärgil kasutamiseks.
Lehmade ja muude põllumajandusloomade lüpsmine käsitsi või mehaaniliste vahendite abil.
Loomade füüsilise seisundi ja käitumise jälgimine ning teatamine probleemidest või ootamatutest muutustest, sealhulgas tervisele või haigusele viitavatest tunnustest, välimusest, pidamistingimustest, toidu ja vee tarbimisest ning keskkonnatingimustest.
Kontrollimine, et põllumajandusettevõtte seadmed, näiteks kõrgsurvepuhastusseadmed ja kütte- või kliimaseadmed, toimiksid tõrgeteta, ning ruumide temperatuuri jälgimine. Veendumine, et traktorid ja muud sõidukid on heas töökorras. Arvutiprogrammide antud juhiste tõlgendamine ja lihttoimingutest aruandmine.
Tootmisprogrammide, poegimiskavade, müügi, söödatellimuste, materjalide, seadmete, lautade, asukoha ja laovarude haldamine. Ettenähtud loomade hävitamise korraldamine humaansel viisil ja kooskõlas riigi õigusaktidega. Ettevõtte vajaduste jälgimine ja nende integreerimine kvalitatiivsesse teadustöösse ja teadmussiirdesse.
Poegimisel abiks olemine ja vastsündinud kariloomade eest hoolitsemine. Tagamine, et loomal on poegimiseks puhas ja vaikne koht. Tagamine, et käepärast on puhtad käterätikud ja joodiga täidetud pudel.
Loomadele spetsiaalsete ravimite manustamine aretustsüklite sünkroniseerimiseks vastavalt veterinaararsti ja omaniku juhistele. See hõlmab ravimite ja seadmete ohutut kasutamist ja säilitamist ning arvestuse pidamist.
Loomade märgistamine, sortimine ja eraldamine eesmärgi ja sihtkoha järgi, arvestades looma seisundit ja asjakohaseid õigusakte.
Tegevusalal kohaldatavad tervishoiu-, ohutus-, hügieeni- ja keskkonnanõuded ning õiguslikud eeskirjad.
Loomadel tehtavate meditsiiniliste sekkumiste haldamine (sh raviprotseduurid, ravimite kasutamine ja terviseseisundi hindamine).
Veisekasvataja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesuguste loomade käitlemise hindamine (sh loomade hooldamine, heaolu ja elukeskkond loomaaias, looduspargis, laudas, farmis või loomade uurimise asutuses).
Lemmikloomade toitmise ja hooldamise, sobivate toiduvalikute, vaktsineerimisvajaduse jt teabe andmine klientidele.
Loomade toitumisalase olukorra hindamine, toitumisega seotud tasakaalustamatuse diagnoosimine ja parandusmeetmete määratlemine.
Klientide nõustamine loomade ostmisel.
Üldtunnustatud loomade heaolu vajadused liikide, olukorra ja kutseala järgi. Need on järgmised: sobiva keskkonna vajadus sobiva toitumise vajadus vajadus olla võimeline normaalselt käituma vajadus olla majutatud teiste loomade juures või neist eraldi vajadus olla kaitstud valu, kannatuste, vigastuste ja haiguste eest.
Seadmete töökorras olemise regulaarne kontrollimine ja kõigi vajalike toimingute tegemine enne või pärast kasutamist.
Loomade tervise ja heaolu tagamine transportimisel, sealhulgas sage jälgimine stressi ja tervisehäirete sümptomite avastamiseks.
Loomade treenimine, et lihtsustada nende tavapärast pidamist, ravi ja/või näitustel osalemist.
Loomadele liikumisvõimaluste tagamine vastavalt liigile ja konkreetsetele füüsilistele vajadustele.
Loomaarstidega konsulteerimine ning loomade läbivaatusel ja ravis assisteerimine.
Piimakarjakasvanduses piimatoodete töötlemine, kasutades sobivaid meetodeid ja seadmeid ning järgides toiduhügieeni eeskirju.
Nõustamine põllumajandusloomade tervise ja tootlikkuse parandamise osas, suurendades loomade tõhusust ja väärtust, kasutades sobivaid meetodeid ning arvestades loomaliikidega.
Arvutijuhitavate loomasöötmissüsteemide toimimine.
Loomade käitumise jälgimine ja hindamine, et nendega ohutult töötada ning märgata tervise ja heaolu halvenemisele viitavaid kõrvalekaldeid tavapärasest käitumisest.
Isikutele või rühmadele teabe koostamine ja esitamine, kuidas parandada loomade tervist ja heaolu ning vähendada riske loomade tervisele ja heaolule. Parandusmeetmete soovitamine.