Freinet' kooli õpetaja – töökohad Soomes
Freinet' koolide õpetajad harivad õpilasi Freinet' filosoofiat ja põhimõtteid kajastaval moel. Nad keskenduvad uurimispõhistele, demokraatlikele ja koostööl põhinevatele õppemeetoditele. Nad peavad kinni konkreetsest õppekavast, mis hõlmab katsel ja eksitusel põhinevaid õppemeetodid, mida järgides õpilased püüavad demokraatlikus, isevalitsevas keskkonnas omaenda huve arendada. Freinet' koolide õpetajad julgustavad õpilasi ka väljaspool klassi praktiliselt (tavaliselt käsitsi valmistatud või isiklikult algatatud) tooteid looma ja teenuseid pakkuma, rakendades tööpedagoogika teooriat. Nad juhivad ja hindavad vastavalt Freinet' koolifilosoofiale kõiki õpilasi eraldi.
Freinet' kooli õpetaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 16,32–21,61 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 18,93 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 16,32 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 21,61 €/h |
| Palgatöötajaid | 23 360 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 18,94 €/h | 22 576 |
| Mehed | 18,69 €/h | 784 |
Freinet' kooli õpetaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Laste probleemide ennetamise, varajase avastamise ja haldamise edendamine, keskendudes arengupeetustele ja häiretele, käitumisprobleemidele, funktsionaalsetele puuetele, sotsiaalsetele pingetele, vaimsetele häiretele, sealhulgas depressioonile ja ärevushäiretele.
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Õppurite julgustamine üksteisega koostööd tegema rühmades, näiteks rühmatöid tehes.
Laste ja noorte arenguvajaduste aspektide hindamine.
Mitmesugused hindamismeetodid, -teooriad ja -vahendid, mida kasutatakse õpilaste, programmis osalejate ja töötajate hindamisel. Erinevaid hindamisstrateegiaid, näiteks esialgne, formatiivne, kokkuvõtlik ja enesehindamine, kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Õppurite õppeedukuse jälgimine ning nende saavutuste ja vajaduste hindamine.
Arengu tundmine ja kirjeldamine järgmiste kriteeriumite alusel: kaal, pikkus ja pea suurus, toitumisnõuded, neerufunktsioon, hormoonide mõju arengule, stressile reageerimine ja infektsioon.
Haldama õpilaste omavahelisi ning õpilaste ja õpetaja vahelisi suhteid. Tegutsemine õiglase võimu kandjana ning usalduse ja stabiilsuse keskkonna loomine.
Laste ja noorte aitamine sotsiaalsete, emotsionaalsete ja identiteedivajaduste hindamisel ning positiivse enesekuvandi arendamisel, enesehinnangu suurendamisel ja enesekindluse parandamisel.
Õppurite õpiprobleemide ja edusammude kindlakstegemine. Selliste õpetamis- ja õppimisstrateegiate valimine, mis toetavad õpilaste individuaalseid õppevajadusi ja -eesmärke.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Veendumine, et õpilased järgivad koolis kehtestatud reegleid ja käitumiskoodeksit, ning asjakohaste meetmete võtmine rikkumise või väärkäitumise korral.
Laste ja noortega töötamine, et tuvastada oskused ja võimed, mida nad vajavad, et saada sõltumatuks ja iseseisvaks täiskasvanuks.
Lastega tegelemine vastavalt nende füüsilistele, emotsionaalsetele, intellektuaalsetele ja sotsiaalsetele vajadustele, kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid, mis hõlbustavad suhtlemist ja õppetegevust.
Õppurite juhendamiseks Freinet’ õpetamisviiside kasutamine, näiteks uurimispõhine õpe, huvikeskused, koostööl põhinev õpe, tööpedagoogika ja looduslik meetod.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Õppurite abistamine praktikumides kasutatavate (tehniliste) seadmetega töötamisel ning vajadusel toimivusprobleeme lahendamine.
Laste loomuliku uudishimu ning sotsiaalsete ja väljendusoskuste arengu soodustamine ja hõlbustamine loominguliste ja sotsiaalsete tegevuste kaudu, näiteks lugude jutustamine, rollimängud, laulud, joonistamine ja muud mängud.
Koostöö inimeste vahel, keda iseloomustab ühiselt võetud kohustus saavutada seatud eesmärk, osalemine võrdsetel alustel, avatud suhtluse säilitamine, ideede tõhusa kasutamise soodustamine jt.
Lastele toetava keskkonna tagamine, kus neid väärtustatakse ja mis aitab neil hallata omi tundeid ja inimestevahelisi suhteid.
Lasteaialaste juhendamine alushariduse omandamisel ja formaalhariduse omandamiseks valmistumisel. Teatud põhiõppeainete algteadmiste õpetamine, näiteks numbrid, tähed, värvid, nädalapäevad, looma- ja sõidukiliigid.
Oma kogemuste, oskuste ja pädevuste näidete esitlemine teistele konkreetse õppekonteksti suhtes asjakohases kontekstis, et õppureid õppeprotsessis aidata.
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.
Tagamine, et tunniks vajalikud materjalid, näiteks visuaalsed abivahendid, on ette valmistatud, ajakohased ja õpperuumis olemas.
Prantsuse pedagoogi Célestin Freinet’ pedagoogilised ja arendusmeetodid ning filosoofia. Need põhimõtted on näiteks mõistete õppimine katse-eksituse meetodil, tekitades lastes õppimishuvi ja uudishimu, ning õppimine toodete valmistamise ja teenuste pakkumise kaudu (nt õppetrükitehnika).
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Tagamine, et õppe sisu, meetodid, materjalid ja üldine õpikogemus on kõiki õppureid kaasavad ning erineva kultuuritaustaga õppurite ootusi ja kogemusi arvestavad. Individuaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide uurimine ning kultuuridevaheliste õpetamisstrateegiate arendamine.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Õppurite julgustamine oma saavutusi väärtustama ning võtma meetmeid enesekindluse suurendamiseks ja haridusarengu soodustamiseks.
Freinet' kooli õpetaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Puhta ja sanitaarse töökeskkonna tähtsus, nt käte desinfektsioonivahendi ja puhastaja kasutamine, et minimeerida nakatumise ohtu kolleegidega suhtlemisel või lastega töötamisel.
Suhtlemine teistega seoses loomingulise protsessi kavandamise ja lihtsustamisega, kasutades mitmesuguseid sihtrühma jaoks asjakohaseid ülesandeid ja tegevusi.
Suhtlemine koolijuhtidega (nt koolidirektori ja juhtkonnaga) ning hariduse tugitöötajatega (nt õpetajaabi, sotsiaalnõustaja või akadeemiline nõustajaga) õpilaste heaolu teemal.
Inimestel esinevate puuete olemus ja liigid, näiteks füüsilised, kognitiivsed, vaimsed, sensoorsed, emotsionaalsed või arengupuuded, ning puuetega inimeste erivajadused ja juurdepääsutingimused.
Pärast kooli või koolivaheajal sise- ja välistingimustes toimuvate virgestus- või haridustegevuste juhtimine, juhendamine või nendega seoses abistamine.
Lastel sageli esinevate haiguste ja tervisehäirete – näiteks leetrid, tuulerõuged, astma, mumps, peatäid – sümptomid, omadused ja ravi.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Teadusharu, mis uurib inimeste käitumist, toimivust ja psühholoogilist arengut sünnist noorukieani.
Tööaruannete koostamine, et toetada tõhusat suhete haldust ning säilitada dokumentide ja arvestuse pidamise kõrge tase. Tulemuste ja järelduste dokumenteerimine selgelt ja arusaadavalt, et need oleks mõistetavad ka mitteekspertidele.
Kaitsemeetmete mõistmine ja teadlikkus sellest, mida teha teadaolevate või võimalike kahju tekitamise või väärkohtlemise juhtumite puhul.
Valdkond, mis hõlmab haridusteooriat ja praktikat, sealhulgas üksikisikute või rühmade õpetamise meetodeid.
Arvestuse pidamine puudumiste üle, märkides üles puuduvate õpilaste nimed.
Õpilaste vaba aja tegevuste jälgimine, et tagada nende turvalisus ja heaolu, ning sekkumine vajaduse korral.
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Laste eest hoolitsemine neid toites, riietades ning vajaduse korral regulaarselt ja sanitaarselt nende mähkmeid vahetades.
Sellise ürituse korraldamine, kus osalejad saavad väljendada oma loovust, näiteks tantsu-, teatri- või talendietendused.
Lastevanemate teavitamine kavandatavatest tegevustest, õppekavast tulenevatest ootustest ja laste individuaalsest arengust.
Erakorraline ravi, mida antakse patsiendile või vigastatule vereringe- ja/või hingamispuudulikkuse, teadvusekaotuse, haavade, verejooksu, šoki või mürgistuse korral.
Muud ametid
- Montessori kooli õpetaja
- Koolieelse lasteasutuse õpetaja
- Algklassiõpetaja
- Waldorfi kooli õpetaja
- Koolieelse lasteasutuse eripedagoog
- Andekate ja võimekate õppurite õpetaja
- Algklasside eripedagoog
- Eripedagoog
- Põhikooli abiõpetaja
- Koolieelse lasteasutuse abiõpetaja
- Hariduslike erivajadustega õpilaste abiõpetaja
- Gümnaasiumi abiõpetaja