Jahimees – töökohad Soomes
Jahimehed otsivad ja jälitavad loomi, et neid püüda või tappa. Nad jahivad loomi toidu ja muude loomsete saaduste saamiseks, harrastusena, kaubanduseks või arvukuse reguleerimiseks. Jahimehed on spetsialiseerunud loomade jälitamisele ja tapmisele näiteks vintpüsside ja vibudega. Nad kasutavad ka vahendeid, et loomi sarnastel eesmärkidel püüda.
Jahimees – kui palju on palk Soomes?
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 16,44 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,65 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 24,37 €/h |
| Palgatöötajaid | 36 |
Jahimees - Millised oskused on kohustuslikud?
Keskkonnakaitset ja kestlikkust hõlmavate standardite järgimist tagavate tegevuste seire ja ülesannete täitmine ning tegevuse muutmine keskkonnaõigusaktide muutmisel. Tagamine, et protsessid täidavad keskkonnaeeskirjade ja parimate tavade nõudeid.
Metsloomade püüdmiseks või tapmiseks näiteks loomapüüniste kasutamine. Loomade püüdmine lõksuga toiduks või loomsete saaduste saamiseks, kahjuritõrjeks või arvukuse piiramiseks.
Olukorraanalüüsi aruande koostamine metsanduse seisukohast olulise bioloogilise mitmekesisuse ja geneetiliste ressursside kohta.
Selliste seaduste kohaldamine, millega reguleeritakse metsamaal toimuvaid tegevusi, et kaitsta loodusvarasid ja vältida kahjulikke tegevusi, nagu metsa langetamine ja raie.
Eluslooduse asurkondadele ja elupaikadele metsaraie ja teiste metsatööde avaldatava mõju seire.
Tervishoidu, ohutust ja hügieeni käsitlevate standardite kogum ja konkreetses sektoris kohaldatavad õigusaktid.
Meetodid, protseduurid ja õigusaktid, mis käsitlevad loomade, näiteks metsloomade ja lindude küttimist toidu ja loomsete toodete saamiseks, vaba aja veetmiseks, kauplemiseks ja eluslooduse majandamiseks.
Metsa terviseseisundi seire, et tagada, et metsandustöötajad võtavad kõik vajalikud meetmed.
Tagamine, et metsloomaohu haldamise kavad toimuvad nõuetekohaselt. Metsloomade transpordi- või tööstustegevusele avaldatava mõju kaalutlemine.
ELi tasandil relvade omandamist ja valdust reguleerivad direktiivid 91/477/EMÜ ja 2008/51/EÜ.
Asjaomaste ulukiliikide, sh jahilindude, hirvede ja kaladega seotud bioloogia ja ökoloogia tundmine.
Looduslike ulukite liha suhtes kohaldatavad toiduohutusmenetlused ja riiklikud nõuded.
Loomade ja nende talitajate tervise ja heaolu kaitsmine.
Linnujahi korraldamine põldpüü-, faasani- või nurmkana laskmiseks. Kutsete ettevalmistamine. Osalejate instrueerimine enne jahi algust. Nõustamine tulirelvadega seotud ohutuse ja käitumisnormide teemal.
Üldsuse harimine ning abitaotlustele ja infopäringutele vastamine piirkonna eluslooduse kohta.
Eluslooduse vaatlemiseks välitööde tegemine.
Metsaistutuse ja metsaalade hooldamise tava metsade säilitamiseks ja kaitseks ning keskkonnakaitseks.
Eri liiki materjalid ja erirõivad, millega varjatakse inimesi, sõidukeid või muud varustust.
Kodustamata loomaliigid ning kõik taimed, seened ja muud organismid, mis kasvavad või elavad vabas looduses inimese sekkumiseta. Elusloodust leidub kõigis ökosüsteemides, näiteks kõrbetes, metsades, vihmametsades, tasandikel, rohtlates ja muudel aladel, sealhulgas üliarenenud linnapiirkondades, kusjuures igas ökosüsteemis on eri eluslooduse vormid.
Kestlikkuse edendamine ning teadlikkuse suurendamine inim- ja tööstustegevuse keskkonnamõjust, võttes aluseks äriprotsesside ja muude tavade CO2-jalajälje.
Telkijate, matkajate ja turistide küsimustele vastamine. Juhiste andmine.
Mittelihaallikatest surnud loomade kõrvaldamine austusega. Looma matmine või tuhastamine omanike soovide või muude kriteeriumide alusel.
Elulooduse ja loomade kaitseprojektid, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada paljude linnastumise tõttu ohustatud loomade ökosüsteeme ja elupaiku.
Sellise süsteemi omadused, kus elusorganismid elavad koos ja on vastastiktoimes mitteelavate elementidega.
Metsa ökosüsteemid bakteritest kuni puude ja mullaliikideni.
Metslooma- ja linnujahi pidamine. Loomade jälitamine ja humaanne tapmine vastavalt loomade heaolu käsitlevatele ja keskkonnaalastele õigusaktidele. Relvade, näiteks vintpüsside, vibupüsside või püüniste kasutamine jahitava looma tapmiseks või kinnipüüdmiseks.
Jahimees - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Klientidele vastamine ja nendega suhtlemine kõige tõhusamal ja asjakohasemal viisil, et anda neile juurdepääs soovitud toodetele või teenustele või mis tahes muule abile, mida nad vajavad.
Looma, loomakarja või looma kehaosa liikumise suunamine, piiramine või takistamine.
Iseseisev töötamine metsanduses, tehes otsuseid ilma abita. Ülesannete täitmine ning tõrgete või probleemide lahendamine ilma välisabita.
Haigele või vigastatud isikule abi andmiseks kardiopulmonaalse elustamise tegemine või esmaabi andmine, kuni nad saavad täielikumat ravi.
Kaartide tõhus lugemine.
Loomsete kõrvalsaaduste, näiteks naha ettevalmistamine edasiseks töötlemiseks.
Erakorralise abi andmine, et vältida olukorra halvenemist, kannatusi ja valu, kuni on võimalik kasutada veterinaarabi. Mitteveterinaar peab andma erakorralist esmaabi, enne kui veterinaararst annab esmaabi. Kui mitteveterinaarid annavad esmaabi, peavad nad võimalikult kiiresti otsima ravi eesmärgil veterinaararsti.
Loomade tapmise ja rümpade käitlemisega stressita toime tulemine.
Täiskasvanute ja laste rühmadele kõnelemine, et õpetada neid metsa nautima seda või ennast kahjustamata. Kõnelemine koolides või konkreetsete noorterühmade ees taotluse korral. Looduskaitsega seotud programmide väljaarendamine ja juhendamine.
Ulukijahis kasutatava koera treenimine mitmesuguste selliste ülesannete ja käskude täitmiseks nagu kuuletumine, lastud uluki koha meeldejätmine, otsing lõhna järgi ja kohaletoimetamine.
Reostusjuhtumite korral kahjude ja võimalike tagajärgede analüüsimine ning aruande esitamine asjaomasele asutusele, järgides reostusest teatamise menetlust.
Jahipidajatele ulukeid ette ajavate ja muudes seotud tegevustes abistavate isikute palkamine ja juhendamine.