Kliiniline psühholoog – töökohad Soomes
Kliinilised psühholoogid diagnoosivad, rehabiliteerivad ja toetavad inimesi, kellel on psüühika-, emotsiooni- ja käitumishäired ja probleemid ning vaimsed muutused ja patoloogilised seisundid, kasutades kognitiivseid vahendeid ja sobivat sekkumist. Nad uurivad, tõlgendavad ja prognoosivad inimeste kogemusi ja käitumist kliiniliste psühholoogiaressurssidega psühholoogiateaduse, selle järelduste, teooriate, meetodite ja tehnikate alusel.
Kliiniline psühholoog – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 22,71–32,11 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 26,83 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 22,71 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 32,11 €/h |
| Palgatöötajaid | 4687 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 26,82 €/h | 4112 |
| Mehed | 27 €/h | 575 |
Kliiniline psühholoog - Millised oskused on kohustuslikud?
Pingega toimetulek ning tervishoius esinevatele ootamatutele ja kiiresti muutuvatele olukordadele sobiv ja õigeaegne reageerimine.
Meetodid, hindamismeetodid, volitused ja arvamuste kogumise protseduurid, mis on vajalikud epikriiside kirjutamiseks.
Tõenduspõhine nõustamine teemal, kuidas haigestumist vältida ning kuidas harida ja nõustada isikuid ja nende hooldajaid haigestumise ennetamiseks, ja/või suutlikkus nõustada, kuidas parendada nende keskkonnaseisundit ja terviseseisundeid. Nõustamine haigestumiseni viivate riskide tuvastamiseks ja aitamine suurendada patsientide vastupanuvõimet ennetamise ja varase sekkumise strateegiate abil.
Tervishoiutöötajatele kasuliku seonduva teabe pakkumine, et tagada kogukondi soodustava poliitika otsused.
Kognitiivse käitumisteraapia tehnikate kasutamine isikutel, kelle ravi hõlmab mitmesuguste süstemaatiliste menetluste abil kognitiivset ümberõpet ning emotsioonihäirete, kohanematu käitumise ja kognitiivsete protsesside ja sisu käsitlemist.
Mitmesuguste hindamistehnikate rakendamisel kliiniliste põhjendustehnikate ja kliinilise otsustamise kasutamine (nt vaimse seisundi hindamine, diagnoos, dünaamiline formuleerimine ja võimaliku ravi kavandamine).
Eri keskkondades ning eri rühmade ja üksikisikutega kasutatavad nõustamismeetodid, eelkõige nõustamisprotsessi järelevalve ja vahendamise meetodeid.
Psühhoterapeudi ja kliendi vaheliste teraapiasuhete ohutu, lugupidav ja tõhus loomine, haldamine ja säilitamine. Toimiva koostöö ja eneseteadlikkuse loomine. Tagamine, et patsient teab oma huvide prioriteetsust, ja seansivälise kontakti haldamine.
Patsientide ravi kliinilise psühholoogia mitmesuguste sekkumisstrateegiate abil.
Osalemine koordineeritud ja pideva tervishoiuteenuse osutamisel.
Kliinilise psühholoogi kutsetegevuse institutsioonilised, õiguslikud ja psühhosotsiaalsed tingimused, et kohaldada neid psühholoogi kutsetegevuses tervishoiuvaldkonnas.
Tervisega seotud kogemuste ja käitumisviiside ning vaimsete häirete psühhodiagnostika strateegiad, meetodid ja tehnikad.
Pakutavate tervishoiuteenuste täiustamiseks mobiilse ja e-tervise tervisetehnoloogia kasutamine (veebirakendused ja teenused).
Psühholoogiliste uuringute kavandamine, järelevalve ja tegemine; uuringutulemusi kirjeldavate artiklite koostamine.
Kliinilise psühholoogilise hinnangu põhjal igas vanuses ja iga inimrühma inimestel kliinilise psühholoogia ravivõtete kasutamine.
Arvamuse koostamine erialakirjanduse ja tõenduspõhiste dokumentide põhjal kliinilise psühholoogia valdkonnas.
Kliinilise psühholoogia valdkonna teenuste kogum, nagu psühhoteraapia või kognitiivne käitumisteraapia.
Klientide ja patsientide sümptomite, raskuste ja käitumise tausta mõistmine. Empaatia klientide ja patsientide probleemide suhtes; klientide ja patsientide autonoomia, eneseväärikuse ja iseseisvuse austamine ja tugevdamine. Klientide ja patsientide heaolu suhtes hoolivuse ülesnäitamine ning tegutsemine kooskõlas nende isiklike piiride, tundlikkuse, kultuurierinevuste ja eelistustega.
Tervise, tervisega seotud ja tervisest tingitud käitumise ja kogemuste, kliiniliste haigusmustrite ning nende inimeste kogemusele ja käitumisele avalduva mõju kliinilis-psühholoogiline hindamine.
Vaimse tervise probleemide, näiteks häirete või haiguste ning muude haigustega kaasnevate psühholoogiliste tegurite diagnoosimine eri probleemide ja vanuserühmade järgi.
Moraalsed standardid ja protseduurid, eetilised küsimused ja kohustused, mis on seotud selliste tervishoiuküsimustega nagu inimväärikuse austamine, enesemääramine, teadev nõusolek ja patsiendi konfidentsiaalsus.
Tervishoiuteenuse kasutaja ravivastuse dokumenteerimine, jälgides, kuulates ja mõõtes tulemusi.
Inimeste emotsioonide mustrite tajumine erinevate katsete abil, et mõista nende emotsioonide põhjuseid.
Psühhoteraapia jaoks sobiva keskkonna loomine ja säilitamine, et ruum oleks ohutu, sõbralik, vastaks psühhoteraapia väärtustele ja rahuldaks võimalikult hästi patsientide vajadusi.
Kohtuistungitel mitmesuguste sotsiaalküsimuste ja muude sündmuste kohta tunnistuste andmine.
Koostöös isikuga individuaalse raviskeemi koostamine, mille eesmärk on vastata tema vajadustele, olukorrale, ja ravieesmärkidele, et saada ravist maksimaalset kasu; arvestamine võimalike isiklike, sotsiaalsete ja süsteemsete takistustega, mis võivad ravi kahjustada.
Klientidega konsulteerimise ja suhtlemisega seotud teooriad, meetodid ja mõisted.
Asjakohasele koolitusele vastav reageerimine, kui tervishoiuteenuse kasutaja muutub hüpermaniakaalseks, satub paanikasse, muutub väga murelikuks, agressiivseks, vägivaldseks või enesetapule kalduvaks, kui töötatakse olukordades, kus patsiendid kogevad regulaarselt äärmuslikke emotsioone.
Klientide täpsete andmete säilitamine, mis vastavad samuti õiguslikele ja kutsealastele standarditele ning eetikanõuetele, et hõlbustada klientide juhtimist, tagades, et kõiki klientide andmeid (sealhulgas verbaalseid, kirjalikke ja elektroonilisi) käsitletakse konfidentsiaalselt.
Märkide hindamine ja hea ettevalmistus olukorraks, mis ohustab vahetult inimese tervist, turvalisust, vara või keskkonda.
Kriisisituatsioonis olevatele patsientidele psühholoogilise toe ja emotsionaalse nõustamise pakkumine.
Strateegiate ja toe pakkumine terviseteenuste kasutajatele, kellel on sotsiaalseid raskusi. Nende abistamine teiste verbaalse ja mitteverbaalse käitumise ja tegevuse mõistmisel. Nende toetamine sotsiaalsetes olukordades suurema enesekindluse arendamisel.
Ravi eri etappidega sobivate psühhoterapeutiliste sekkumiste kasutamine.
Neuroloogia on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Teadlikkus sellest, kuidas ravimid mõjutavad patsiendi või kliendi käitumist, meeleolu ja mõtlemist.
Tegelemine patsiendi või kliendi selliste psühholoogiliste käitumismustritega, mida nad ei pruugi teadvustada, näiteks mitteverbaalsed ja kõne-eelsed mustrid, kaitsemehhanismide kliinilised protsessid, vastupanu, ülekanne ja vastuülekanne.
Tõenduspõhiste strateegiate pakkumine tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ja ohjamise edendamiseks.
Vaatluse ja kohandatud intervjuude abil patsiendi käitumise ja vajaduste hindamine, andes ja tõlgendades psühhomeetrilisi ja idiosünkraatilisi hinnanguid.
Juhtimistegevus, mis on seotud patsiendile antava raviga tekkiva koostoimega.
Viis, kuidas käituda rühmakoosolekutel, visiitidel ja kohtumistel, kus tehakse koostööd eri kutsealade esindajatega, eelkõige teiste tervishoiutöötajatega.
Patsiendi varasemate psühhoterapeutiliste probleemide või häirete andmed.
Trauma või katastroofidega toimetuleku meetodid.
Tervishoiupraktika toetamiseks nende kokkulepitud protokollide ja suuniste järgimine, mida pakuvad tervishoiuasutused, kutseliidud või -asutused ning teadusasutused.
Alates lühiajalistest isiklikest ja emotsionaalsetest probleemidest kuni raskete krooniliste vaimsete seisunditeni mitmesuguste probleemide ja vaimsete häirete diagnoosimine inimestel, tundes ära ja kriitiliselt hinnates võimalikke vaimse tervise probleeme.
Tervisepsühholoogiaga seotud kontseptsioonide arendamine, rakendamine ja hindamine.
Inimeste käitumismustrite eristamine eri katsetega, et mõista nende käitumise põhjusi.
Võimalike vaimse tervise või haigusega seotud probleemide äratundmine ja kriitiliselt hindamine.
Traumast mõjutatud inimeste pädevuste, vajaduste ja piirangute hindamine, suunates patsiente vajadusel spetsiaalsetesse traumaüksusesse.
Tagamine, et patsiente/kliente teavitatakse täielikult pakutud ravi riskidest ja eelistest, et nad saaksid anda teadva nõusoleku, kaasates sellega patsiente/kliente nende hooldus- ja raviprotsessi.
Kliinilises psühholoogias kasutatavad ravimeetodid ja sekkumisstrateegiad, näiteks psüühikahäiretega inimeste ravi eri tingimustes, eri kliiniliste sümptomite ja probleemide korral ning eri vanuserühmades.
Võetud kliinilise psühholoogia meetmete hindamine, et analüüsida nende mõju ja tulemusi, arvestades patsientide tagasisidet.
Kriisiolukorras toimetuleku strateegiad, mis võimaldavad isikutel lahendada probleeme, võita hirmu ning vältida psühholoogilist stressi ja traumat.
Füüsiliste ja vaimsete häirete diagnostika, ravi ja taastusravi põhimõtted, meetodid ja menetlused.
Tegelemine füüsilise ja vaimse tervise küsimustega, näiteks inimseksuaalsuse spekter ja psühhosomaatilised haigused.
Psühholoogiliste testide tõlgendamine, et saada teavet patsiendi intellekti, saavutuste, huvide ja isiksuse kohta.
Riskijuhtimise, ohutusmenetluste, patsientide tagasiside, läbivaatuse ja meditsiiniseadmete ning riigi tasandi erialaliitude ja ametiasutuste tunnustatud kvaliteedistandardite järgimine igapäevases tegevuses.
Psühholoogiliste parameetrite hindamise meetodite omadused.
Patsientidele pakutavad tavapärased korralised meditsiiniteenused, mida enamasti osutab arst või meditsiiniõde, ning mille järel otsustatakse patsiendi terviseprobleemi lahendamiseks vajalikud edasised meetmed.
Piirkondlike ja riiklike selliste tervishoiuõigusaktide järgimine, millega reguleeritakse tarnijate, maksjate, tervishoiutoodete müüjate ja patsientide vahelisi suhteid ning tervishoiuteenuste osutamist.
Teiste inimeste tähelepanelik kuulamine, püüdes kannatlikult mõista tõstatatud probleeme, esitades vastavalt vajadusele küsimusi katkestamata kõnelust ebasobival ajal; oskus tähelepanelikult kuulama klientide, reisijate, teenusekasutajate või muude isikute vajadusi ja soove ning pakkuda vastavalt lahendusi.
Tervise, haiguste ja tervishoiu biomeditsiiniliste, psühhosotsiaalsete, organisatoorsete, hariduslike ja ühiskondlike aspektidega arvestamine, et parandada tervishoiuteenuseid ja inimeste elukvaliteeti.
Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.
Klientide aitamine ja suunamine toimetulekul isiklike, sotsiaalsete või psühholoogiliste probleemidega.
Ravi tulemuslikkuse jälgimine ja ravi kohandamine vastavalt patsiendi seisundile.
Individuaalsete või rühma raviseansside läbiviimine kontrollitud keskkonnas.
Tervishoiukeskkonnas töötades eri kultuuridest pärit inimestega suhtlemine, suhestumine ja teabe vahetamine.
Krooniliste haigustega, näiteks vähi ja diabeediga patsientidele ja nende pereliikmetele psühholoogilist abi pakkumine. Sekkumine ja ravi võivad hõlmata valu, stressi ja muude sümptomite leevendamist, ärevuse vähendamist ning kohanemist haiguse või dementsusega.
Psühhoteraapia protsessis kasutatava ravi ja tulemuste jälgimine ja dokumenteerimine.
Inimestes käitumismuudatusi tekitavate meetodite ja menetluste omadused.
Mitmekesisuse edendamine ja austamine ning sugude, rahvuste ja vähemusrühmade võrdse kohtlemise toetamine organisatsioonides, et vältida diskrimineerimist ning tagada kaasatus ja positiivne keskkond.
Tervishoiuteenuse kasutajate eneseavastusprotsessi hõlbustamine, aidates neil tundma õppida oma seisundit ning paremini teadvustada ja kontrollida oma tujusid, tundeid, mõtteid, käitumist ja nende päritolu. Tervishoiuteenuse kasutajate abistamine probleemide ja raskustega toimetulekul tänu suuremale vastupanuvõimele.
Inimkäitumine ja tegevus koos võimete, isiksuse, huvide, õppimise ja motiveerituse individuaalse varieeruvusega.
Menetlused, millega eristatakse sarnaste sümptomitega seisundeid.
Nõustamine kliinilise psühholoogia valdkonnas seoses tervisekahjustustega, nende seisundite ja muutumise võimalustega.
Psühhiaatrilised diagnostikakriteeriumid, haiguste klassifitseerimise süsteemi kasutamine ja psühhopatoloogia teooriad. Funktsionaalsete ja orgaaniliste häirete näitajad ning psühhofarmakoloogiliste ravimite liigid.
Emotsionaalset heaolu suurendavate tegurite, näiteks enese aktsepteerimise, isikliku arengu, elueesmärgi, kontrolli ümbritseva üle, vaimsuse, enesejuhtimise ja positiivsete suhete edendamine.
Suhtlemine klientidega ja patsiendi loal nende hooldajatega, et hoida neid kursis klientide ja patsientide seisundi muutustega, säilitades konfidentsiaalsust.
Patsiendi või kliendi aitamine suure riskiga olukordade või välis- ja sisetegurite tuvastamisel. Nende toetamine tulevaste raskuste osas paremate toimetulekustrateegiate ja varuplaanide väljatöötamisel.
Tagamine, et tervishoiuteenuse kasutajaid koheldaks professionaalselt, tõhusalt ja ohutult, kohandades ravivõtteid ja -protseduure vastavalt isiku vajadustele, võimetele või valitsevatele tingimustele.
Seatud eesmärkide saavutamist hõlbustavate korralduslike võtete ja menetluste kasutamine, näiteks personali graafikute koostamine. Nende vahendite tõhus ja kestlik kasutamine ning vajaduse korral paindlikkuse ilmutamine.
Igas vanuses ja iga rühma isikute suhtes kohaldatavad psühholoogilised ravivõtted, eesmärgiga parandada ravioskusi ning transkultuuriliste ja sooliste aspektide sätteid.
Vastastikusel koostööl põhineva ravisuhte loomine ravi ajal, soodustades ja saavutades tervishoiteenuste kasutajate usaldust ja koostööd.
Professionaalne ja tõenduspõhine hindamine, eesmärkide seadmine, sekkumismeetmete rakendamine ja klientide hindamine, arvestades oma kutsetegevuse raames klientide elu- ja kontekstipõhist anamneesi.
Patsiendi motiveerimine asjakohaste meetodite ja ravisse kaasamise menetlustega, soodustades soovi muutuda ja sisendades veendumust, et ravi võib aidata.
Kliinilise psühholoogia eksperdiarvamuste ja aruannete esitamine tulemuslikkuse, isikuomaduste, käitumise ja psüühikahäirete kohta.
Hindamine, mil määrab võib tervishoiuteenuse kasutaja olla ohtlik endale või teistele, ning tõhus sekkumine, et riski minimeerida ja rakendada ennetusmeetodeid.
Statsionaarselt ja ambulatoorselt osutatavate psühholoogiliste tervishoiuteenuste omadused.
Patsiendi suunamine teiste tervishoiutöötajate juurde, tuginedes tervishoiuteenuste kasutaja nõudmistele ja vajadustele, eriti juhul, kui vaja on täiendavat tervishoiudiagnostikat või -sekkumist.
Multidistsiplinaarses tervishoiuteenuste osutamises osalemine ning teiste tervishoiukutsete eeskirjade ja pädevuse mõistmine.
Eri meetodite kasutamine, et leida sarnaste sümptomitega seisundite seast asjakohaseim diagnoos.
Teadlik valimine, mis tüüpi psühhoterapeutilist sekkumist kasutada patsientidega töötades vastavalt nende vajadustele.
Erakorraline ravi, mida antakse patsiendile või vigastatule vereringe- ja/või hingamispuudulikkuse, teadvusekaotuse, haavade, verejooksu, šoki või mürgistuse korral.
Isiklik vastutamine oma kutsetegevuse eest ning oma tegevusulatuse ja pädevusvaldkondade piiride teadvustamine.
Psühhiaatria on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Vaimse tervise probleemide lihtne ja arusaadav selgitamine, aidates depatologiseerida ja destigmatiseerida tavalisi vaimse tervisega seotud stereotüüpe ning taunides eelarvamuslikke või diskrimineerivaid käitumisviise, süsteeme, asutusi, tavasid ja hoiakuid, mis selgelt eristavad, kuritarvitavad või kahjustavad inimeste vaimset tervist või sotsiaalset kaasatust.
Kliiniline psühholoog - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Patsiendi hüpnotiseerimine, et tekitada alateadlikku muutust uute reageeringute, mõtete, hoiakute, käitumise või tunnetena.
Vastuvõtuaegade haldamiseks nõuetekohase menetluse kehtestamine (sh tühistamise ja mitteilmumise poliitikad).
Koostööd tervishoiuteenuse kasutajatega, kes kasutavad neile määratud ja muid ravimeid.
Teatud aja jooksul mitme patsiendi haldamine, püüdes pakkuda optimaalset tervishoiuteenust.
Ravimite näidustusel määramine ravi efektiivsuse tagamiseks vastavalt kliendi vajadustele ja kooskõlas tõenduspõhise praktika, riiklike protokollide ja ravijuhenditega ning praktika kohaldamisalas.
Inimeste abistamine toimetulekul väärkohtlemise ja trauma tagajärgedega, näiteks seksuaalne, füüsiline, psühholoogiline, kultuuriline mõju ja hooletusse jäetus.
Võimalike raviprotokollide määramine, et reageerida konkreetses kogukonnas esinevatele terviseohtudele, näiteks tõsiste ülemaailmsete tagajärgedega nakkushaiguste korral.
Võõrkeelte kasutamine tervisevaldkonna teadustegevuses ja teaduskoostöös.
Valdkondadevaheline meditsiinieriala, mis käsitleb sotsiaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke hoiakuid ning nende mõju inimprotsessidele.
Koostöö tegemine ravitava kliendi või patsiendi sõprade, pereliikmete ja muude talle oluliste isikutega, järgides konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.
Ravi, mille korral inimest ei käsitata üksnes individuaalsel tasandil, vaid ka inimestevaheliste suhete tasandil, tegeldes rühmade vastastikmõju ning suhtlustavade ja nende dünaamikaga.
Tervishoiuteenuste kasutajate, nende hooldajate või teenuseosutajatega võõrkeeles suhtlemine. Võõrkeelte kasutamine patsiendi ravi soodustamiseks vastavalt patsiendi vajadustele.
Patsientide psühhoanalüüs, keskendudes alateadvuslikele jõududele, mis võivad kahjustada patsiendi psühholoogilist heaolu.