Kunstiterapeut – töökohad Soomes
Kunstiterapeudid aitavad patsientidel emotsioone ja tundeid peegeldava kunstilise protsessi abil psühholoogilistest ja emotsionaalsetest raskustest üle saada, aidates patsiente, kes kannatavad erinevate probleemide, nt vaimsete ja psühholoogiliste häirete ja käitumishäirete all, et hõlbustada enesemõistmist ja -teadlikkust.
Kunstiterapeut – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 17,23–38,88 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 27,61 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 17,23 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 38,88 €/h |
| Palgatöötajaid | 3490 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 27,49 €/h | 2780 |
| Mehed | 28,17 €/h | 710 |
Kunstiterapeut - Millised oskused on kohustuslikud?
Pingega toimetulek ning tervishoius esinevatele ootamatutele ja kiiresti muutuvatele olukordadele sobiv ja õigeaegne reageerimine.
Tõenduspõhine nõustamine teemal, kuidas haigestumist vältida ning kuidas harida ja nõustada isikuid ja nende hooldajaid haigestumise ennetamiseks, ja/või suutlikkus nõustada, kuidas parendada nende keskkonnaseisundit ja terviseseisundeid. Nõustamine haigestumiseni viivate riskide tuvastamiseks ja aitamine suurendada patsientide vastupanuvõimet ennetamise ja varase sekkumise strateegiate abil.
Tervishoiutöötajatele kasuliku seonduva teabe pakkumine, et tagada kogukondi soodustava poliitika otsused.
Osalemine koordineeritud ja pideva tervishoiuteenuse osutamisel.
Pakutavate tervishoiuteenuste täiustamiseks mobiilse ja e-tervise tervisetehnoloogia kasutamine (veebirakendused ja teenused).
Patsientide õigused ja tervisetöötajate vastutus ning võimalikud tagajärjed ja vastutusele võtmine seoses hooletu ravi või ametiseisundi kuritarvitamisega.
Teooria ja tehnika, mis on vajalik kujutava kunsti teoste, nt joonistuse, maali, skulptuuri ja muude kunstivormide loomiseks, tootmiseks ja teostamiseks.
Patsientidel kunstiteoseid ja kunstilist tootmisprotsessi avastada ja uurida võimaldamine.
Inimese vaimsed protsessid, näiteks tähelepanu, mälu, keelekasutus, taju, probleemide lahendamine, loovus ja mõtlemine.
Sellise ravikava koostamine, mis kirjeldab patsientide (lastest eakateni) võimalikke kunstiteraapia strateegiaid, näiteks joonistamine, maalimine, skulptuur ja kollaaž, otsides kunstiteraapia vorme, mis võivad aidata täita patsiendi vajadusi.
Loominguline töö teraapiakeskkonnas mitmesuguste patsiendirühmadega.
Harivate materjalide koostamine, et harida patsiente, perekondi, töötajaid ja üldsust kunstiteraapia valdkonnas.
Kunstiteraapia ajalugu ja teooria, üritused ja praktikud ning kunstiteraapia kui eriteraapia arenemine, kunstiteraapia teooriaid, loovuse teooriaid ja kunstiteraapia teoreetilisi aluseid käsitlev ülevaade psühhoteraapia teooriatest.
Koostöös isikuga individuaalse raviskeemi koostamine, mille eesmärk on vastata tema vajadustele, olukorrale, ja ravieesmärkidele, et saada ravist maksimaalset kasu; arvestamine võimalike isiklike, sotsiaalsete ja süsteemsete takistustega, mis võivad ravi kahjustada.
Klientide täpsete andmete säilitamine, mis vastavad samuti õiguslikele ja kutsealastele standarditele ning eetikanõuetele, et hõlbustada klientide juhtimist, tagades, et kõiki klientide andmeid (sealhulgas verbaalseid, kirjalikke ja elektroonilisi) käsitletakse konfidentsiaalselt.
Märkide hindamine ja hea ettevalmistus olukorraks, mis ohustab vahetult inimese tervist, turvalisust, vara või keskkonda.
Tervishoiuteenuste kasutajate haiguste ja raviandmete konfidentsiaalsuse järgimine ja tagamine.
Tõenduspõhiste strateegiate pakkumine tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ja ohjamise edendamiseks.
Tõhus suhtlemine patsientide, perede ja teiste hooldajate, tervishoiutöötajate ning kogukonnapartneritega.
Tervishoiupraktika toetamiseks nende kokkulepitud protokollide ja suuniste järgimine, mida pakuvad tervishoiuasutused, kutseliidud või -asutused ning teadusasutused.
Tervishoiuteenuse kasutaja motiveerimine enesekontrolli tegema oma olukorra ja arengu analüüsi kaudu. Tervishoiuteenuse kasutaja aitamine, et ta arendaks teatud määral enesekriitikat ja eneseanalüüsi oma käitumise, tegevuse, suhete ja eneseteadvuse suhtes.
Tagamine, et patsiente/kliente teavitatakse täielikult pakutud ravi riskidest ja eelistest, et nad saaksid anda teadva nõusoleku, kaasates sellega patsiente/kliente nende hooldus- ja raviprotsessi.
Rühma käitumine ja dünaamika, ühiskonna suundumused ja mõjud, inimeste ränne, etniline päritolu, kultuur ning nende ajalugu ja algupära.
Üksikisikutele ja rühmadele statsionaarses ravis, ambulatoorses ravis, osalise ravi programmides ja järelravis kunstiteraapia läbiviimine, et uurida verbaalset, käitumuslikku ja kunstilist suhtlust, ravi planeerimist, ravimeetodeid ja suhete dünaamikat.
Riskijuhtimise, ohutusmenetluste, patsientide tagasiside, läbivaatuse ja meditsiiniseadmete ning riigi tasandi erialaliitude ja ametiasutuste tunnustatud kvaliteedistandardite järgimine igapäevases tegevuses.
Piirkondlike ja riiklike selliste tervishoiuõigusaktide järgimine, millega reguleeritakse tarnijate, maksjate, tervishoiutoodete müüjate ja patsientide vahelisi suhteid ning tervishoiuteenuste osutamist.
Teiste inimeste tähelepanelik kuulamine, püüdes kannatlikult mõista tõstatatud probleeme, esitades vastavalt vajadusele küsimusi katkestamata kõnelust ebasobival ajal; oskus tähelepanelikult kuulama klientide, reisijate, teenusekasutajate või muude isikute vajadusi ja soove ning pakkuda vastavalt lahendusi.
Tervise, haiguste ja tervishoiu biomeditsiiniliste, psühhosotsiaalsete, organisatoorsete, hariduslike ja ühiskondlike aspektidega arvestamine, et parandada tervishoiuteenuseid ja inimeste elukvaliteeti.
Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.
Inimese psühholoogiline areng kogu elu jooksul, isiksuse arengu teooriad, kultuuri ja keskkonna mõju, inimkäitumine, sealhulgas arengukriisid, puuded, käitumishälbed ja sõltuvuskäitumine.
Patsiendi käitumise, hoiakute ja emotsioonide vaatlemine ja hindamine, et mõista, kas ja kuidas on võimalik täita patsiendi ravivajadusi konkreetse ravimeetodiga, teabe kogumine ja analüüsimine selle kohta, kuidas klient loob kunstilisi stiimuleid, nendele reageerib ja nendega suhestub. Selle teabe sidumine muude patsiendi elu mõjutavate aspektidega.
Tervishoiukeskkonnas töötades eri kultuuridest pärit inimestega suhtlemine, suhestumine ja teabe vahetamine.
Patsientide käitumise, hoiakute ja meelelaadi konstruktiivne mõjutamine kunstiteraapia seansside kaudu.
Mitmekesisuse edendamine ja austamine ning sugude, rahvuste ja vähemusrühmade võrdse kohtlemise toetamine organisatsioonides, et vältida diskrimineerimist ning tagada kaasatus ja positiivne keskkond.
Kunstiteraapiaseansside tõhususe hindamine järgnevate seansside kavandamise toetamiseks.
Käitumisravi omadused ja põhimõtted. Käitumisravi keskendub patsientide soovimatu ja negatiivse käitumise muutmisele. See uurib praegust käitumist ja ümberõppimise viise.
Psühhiaatrilised diagnostikakriteeriumid, haiguste klassifitseerimise süsteemi kasutamine ja psühhopatoloogia teooriad. Funktsionaalsete ja orgaaniliste häirete näitajad ning psühhofarmakoloogiliste ravimite liigid.
Suhtlemine klientidega ja patsiendi loal nende hooldajatega, et hoida neid kursis klientide ja patsientide seisundi muutustega, säilitades konfidentsiaalsust.
Patsiendi või kliendi aitamine suure riskiga olukordade või välis- ja sisetegurite tuvastamisel. Nende toetamine tulevaste raskuste osas paremate toimetulekustrateegiate ja varuplaanide väljatöötamisel.
Tagamine, et tervishoiuteenuse kasutajaid koheldaks professionaalselt, tõhusalt ja ohutult, kohandades ravivõtteid ja -protseduure vastavalt isiku vajadustele, võimetele või valitsevatele tingimustele.
Vahetu kogemus kunstiprotsesside ja materjalide terapeutilise ja psühholoogilise mõjuga ning kunstiloomingu mõju, mille alusel koostatakse teraapiaeesmärgid ja sekkumisstrateegiad.
Seatud eesmärkide saavutamist hõlbustavate korralduslike võtete ja menetluste kasutamine, näiteks personali graafikute koostamine. Nende vahendite tõhus ja kestlik kasutamine ning vajaduse korral paindlikkuse ilmutamine.
Vastastikusel koostööl põhineva ravisuhte loomine ravi ajal, soodustades ja saavutades tervishoiteenuste kasutajate usaldust ja koostööd.
Professionaalne ja tõenduspõhine hindamine, eesmärkide seadmine, sekkumismeetmete rakendamine ja klientide hindamine, arvestades oma kutsetegevuse raames klientide elu- ja kontekstipõhist anamneesi.
Patsiendi motiveerimine asjakohaste meetodite ja ravisse kaasamise menetlustega, soodustades soovi muutuda ja sisendades veendumust, et ravi võib aidata.
Patsiendi suunamine teiste tervishoiutöötajate juurde, tuginedes tervishoiuteenuste kasutaja nõudmistele ja vajadustele, eriti juhul, kui vaja on täiendavat tervishoiudiagnostikat või -sekkumist.
Multidistsiplinaarses tervishoiuteenuste osutamises osalemine ning teiste tervishoiukutsete eeskirjade ja pädevuse mõistmine.
Suunatud patsientide, sealhulgas omaalgatuslikult pöördunud või muude spetsialistide, näiteks õpetajate, psühholoogide, terapeutide või psühhiaatrite suunatud patsientide vastuvõtmine.
Nõustamise ja psühholoogiateooriate ajalooline areng, samuti perspektiivid, rakendused ning küsitlemise ja nõustamise strateegiad.
Isikute ja rühmade kunstiliste tegevuste ajakava kavandamine, koostamine ja edendamine.
Isiklik vastutamine oma kutsetegevuse eest ning oma tegevusulatuse ja pädevusvaldkondade piiride teadvustamine.
Klientide loomingulisuse stimuleerimine, et suurendada nende füüsilist, vaimset ja emotsionaalset heaolu; arenguhäirete, meditsiiniliste, sotsiaalsete või psühholoogiliste probleemide või õpiraskustega inimeste ravi kunsti abil.
Kunstiterapeut - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Inimese seksuaaltegevuse, seksuaalse orientatsiooni ja seksuaalsuhte omadused ja areng eri liiki inimrühmades, nagu teismelised, eakad või puudega inimesed.
Meditsiinieriala, mis uurib närvisüsteemi funktsioone.
Vastuvõtuaegade haldamiseks nõuetekohase menetluse kehtestamine (sh tühistamise ja mitteilmumise poliitikad).
Lahenduspõhine lähenemisviis vaimsete häirete ravis, mis püüab lahendada probleeme uute teabetöötlusoskuste ja toimetulekumehhanismide õpetamise teel.
Gestaltteraapia meetodite, näiteks tühja tooli tehnika ja liialdamisharjutuse kasutamine üksikisikute või rühmade korral loominguliste harjutuste ja eksperimentide kujul, mille eesmärk on panna üksikisikut mõistma konflikti, kogemuse või vaimse tervise probleemi eri aspekte.
Traumast mõjutatud inimeste pädevuste, vajaduste ja piirangute hindamine, suunates patsiente vajadusel spetsiaalsetesse traumaüksusesse.
Ohvrite ja kuriteo sooritajate suhted, kuriteo ohvriks langemise sagedus ja psühholoogiline mõju ohvrile.
Filosoofilised süsteemid, nende aluspõhimõtted, väärtused, eetika, tõekspidamised, kombed, tavad ja mõju inimkultuurile.
Valdkond, mis hõlmab haridusteooriat ja praktikat, sealhulgas üksikisikute või rühmade õpetamise meetodeid.
Isiku käitumine olenevalt rühmast, kuhu ta kuulub, ja rühma mõju isikule.
Mitmesugused meetodid ja tehnikad, millega leevendatakse stressi ning rahustatakse ja lõõgastatakse keha ja vaimu. See hõlmab selliseid tegevusi nagu jooga, qigong või tai chi.
Alateadlike vaimsete protsessidega seotud psühhoanalüüsi teooriate ja tehnikate liigid.
Võõrkeelte kasutamine tervisevaldkonna teadustegevuses ja teaduskoostöös.
Tervishoiuteenuste kasutajate, nende hooldajate või teenuseosutajatega võõrkeeles suhtlemine. Võõrkeelte kasutamine patsiendi ravi soodustamiseks vastavalt patsiendi vajadustele.
Patsientide psühhoanalüüs, keskendudes alateadvuslikele jõududele, mis võivad kahjustada patsiendi psühholoogilist heaolu.