Mineraloog – töökohad Soomes
Mineraloogid uurivad maapõue koostist, struktuuri ja muid füüsikalisi aspekte. Nad analüüsivad erinevaid mineraale ja kasutavad nende struktuuri ja omaduste väljaselgitamiseks teaduslikke seadmeid. Nad keskenduvad oma töös peamiselt mineraalide klassifitseerimisele ja tuvastamisele nendest proove võttes ning lisakatseid, -analüüse ja -uuringuid tehes.
Mineraloog - Millised oskused on kohustuslikud?
Meetod, millega koostatakse kaarte, mis kujutavad selgelt piirkonna geoloogilisi tunnuseid ja kivimikihte ning mis võivad olla kasulikud kaevandusprojektides ja geoloogilistes uuringutes.
Laboriproovide analüüsimine selliste seadmetega nagu spektromeetrid, gaasikromatograafid, mikroskoobid, mikrosondid ja süsinikuanalüsaatorid. Keskkonnaproovide (nt mineraalide, kivimite ja pinnase) vanuse ja omaduste määramine.
Laborikatsete tegemine, et saada usaldusväärseid ja täpseid andmeid, mis toetavad teadusuuringuid ja tootekatsetusi.
Osalemine geoloogiliste andmete kogumisel, näiteks puursüdamike võtmisel, geoloogilisel kaardistamisel, geokeemilisel ja geofüüsikalisel mõõdistamisel, digitaalsete andmete kogumisel jt.
Statistilise analüüsi jaoks mudelite (kirjeldavad või intuitiivstatistika) ja tehnikate (andmehankimine või masinõpe) kasutamine ja IKT-vahendite kasutamine andmete analüüsimiseks, korrelatsioonide avastamiseks ja suundumuste prognoosimiseks.
Osalemine uute teadmiste väljatöötamises või loomises, sõnastades uurimisküsimusi, uurides, täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid ning kasutades teaduslikke meetodeid.
Veendumine, et laborivarustust kasutatakse ohutult ning et proove ja näidiseid käideldakse korrektselt. Uuringute tulemuste kehtivuse tagamine.
Töötamine mikroskoobiga, st instrumendiga, mida kasutatakse selliste objektide nägemiseks, mis on palja silmaga nägemiseks liiga väikesed.
Nähtuste uurimiseks teadusmeetodite ja -meetodite rakendamine, omandades uusi teadmisi või parandades ja integreerides varasemaid teadmisi.
Ettevalmistatud proovide uurimine ja nendega katsete tegemine; katsete ajal juhusliku või tahtliku saastumise võimaluse vältimine. Proovivõtuseadmete kasutamine vastavalt konstruktsiooniparameetritele.
Väljaspool laborit või töökohta teabe kogumises seisnevate välitööde või uuringute tegemine. Kohtade külastamine, et koguda valdkonna kohta konkreetset teavet.
Teaduslike mõõteseadmete, -masinate ja -aparatuuri käitamine. Teadusaparatuur hõlmab eriotstarbelisi mõõtevahendeid, mida on täiustatud andmete kogumise lihtsustamiseks.
Mineraalmaterjaliproovide võtmine katsetamise eesmärgil. Materjalidega eri keemiliste ja füüsikaliste katsete tegemine.
Mineraalide töötlemisprotsesside läbiviimine, et eraldada aherainest või süstmördist väärtuslikke mineraale. Protsesside järelevalve ja rakendamine, näiteks proovivõtu, analüüsi ja eriti elektrostaatilise separeerimise protsess, mille käigus eraldatakse maagist väärtuslikud materjalid.
Nõustamine seoses geoloogiliste tegurite mõjuga mineraalide tootmise arendamisele. Eri teguritega arvestamine, näiteks kulud, ohutus ja maardlate omadused.
Teadusuuringute teoreetiline metoodika, mis hõlmab taustauuringuid, hüpoteesi püstitamist ja kontrollimist, andmete analüüsimist ja tulemuste järeldamist.
Suurte andmekoguste töötlemiseks teabe sisestamine andmesalvestus- ja andmeotsingusüsteemi näiteks skannides, käsitsi sisestades või elektroonilise andmesidega.
Uuringute tegemine (nt röntgenuuringud), et määrata mineraali kristallstruktuuri ehitus ja liik. Kristallstruktuur on mineraali aatomite ainulaadne geomeetriline paigutus.
Mineraloog - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Abistamine mitmesugustes spetsiifilistes geofüüsikalistes uuringutes, mis kasutavad näiteks seismilisi, magnetilisi ja elektromagnetilisi meetodeid.
Maardla avastamiseks mitme vahendi kasutamine (nt geofüüsikaline, geokeemiline ja geoloogine kaardistamine ning puurimine).
Teadlikkus geoloogiliste tegurite mõjust kaevandustegevusele, näiteks murrangud ja kivimite liikumine.
Geograafilise asukoha määramise ja positsioneerimise vahendid, näiteks GPS (globaalne positsioneerimissüsteem), GIS (geograafilised infosüsteemid) ja RS (kaugseire).
Geoloogia teadusharu, mis uurib kivimite koostist, struktuuri, tekstuuri, muid omadusi ja kivide üleminekukohti.
Materjalide või toodete proovide võtmine laboratorianalüüsiks.
Õigusaktid, mis on seotud maale juurdepääsu, uuringulubade, planeerimislubade ja mineraalide omandilise kuuluvusega.
Teabe kogumiseks ja korraldamiseks geoloogiliste andmebaaside arendamine.
Mineraalidega seotud probleemide teemal töövõtjate, poliitikute ja riigiametnikega suhtlemine.
Teadusharu, mis uurib keemiliste elementide olemasolu ja levikut Maa geoloogilistes süsteemides.
Teadusharu, mis ühendab rakendusmatemaatika ja geoteadused Maa kuju ja suuruse määramisel ja kaardistamisel. See uurib selliseid nähtusi nagu gravitatsiooniväli, pooluste liikumine ja looded.
Teadusharu, mis uurib setteid (liiv, aleuriit, savi) ja nende looduslikke tekkeprotsesse.
Empiiriliste vaatluste, kogutud andmete ja teiste teadlaste teooriate põhjal teaduslike teooriate sõnastamine.
Maakoor, kivimitüübid, pinnasestruktuurid ja nende muutumise protsessid.
Maavarade, sh mineraalide, nafta, maagaasi ja muude sarnaste mittetaastuvate maavarade otsing pärast juriidiliste õiguste saamist konkreetses piirkonnas tehtavateks uuringuteks. Maavarade varude hindamise heakskiitmine.
Eri meetodite, näiteks horopleetilise ja dasümeetrilise meetodi kasutamine temaatiliste kaartide loomiseks georuumilise teabe alusel ja tarkvaraprogrammide abil.
Geofüüsikaliste andmete tõlgendamine. Need andmed on Maa kuju, gravitatsiooni- ja magnetväli, struktuur ja koostis ning geofüüsikaline dünaamika ning nende väljendumine pinnal laamtektoonikas.
Oma teadusuuringu hüpoteesi, leidude ja järelduste esitamine erialases professionaalses väljaandes.
Mineraalide eraldamine maagist eri meetoditega, näiteks magnetilised, elektrilised ja keemilised meetodid.
Väliandmete kogumine globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) seadmete abil.
Teabe andmine geoloogiliste struktuuride, aluskivimite kvaliteedi, põhjavee mõju ning maagi mineraloogilise ja tekstuurilise koostise kohta, et võimaldada kaevandamise ja töötlemise tõhusat kavandamist. Geoloogilist mudelit kasutatakse, et kavandada kaevanduskohad aherdumise ja maagi maksimaalse kaevandamise tagamiseks.
Maavaramaardlate geoloogiline modelleerimine, et määrata nende asukoht, asend ja majanduspotentsiaal.
Kohalike geoloogiliste kihtide paigutust kujutavate geoloogiliste profiilide koostamine.
Toorme-/tooteproovide märgistamine laborikontrolliks vastavalt rakendatavale kvaliteedisüsteemile.
Puursüdamike ja muude maa-aluste kivimiproovidega geoloogilise kaardistamise, dokumenteerimise, uurimise ja analüüsi ettevalmistamine ja teostamine. Tulemuste analüüsimine plaanide ja profiilidena, pöörates erilist tähelepanu geostaatika ja proovivõtu teooriale. Kaartide, maardlate, puurimiskohtade ja kaevanduste ruumiline uurimine, et määrata maavaramaardlate asukoht, suurus, juurdepääs, sisaldus, väärtus ja võimalik kasumlikkus.