Paleontoloog – töökohad Soomes
Paleontoloogid uurivad ja analüüsivad Maa iidsetest ajastutest pärit eluvorme. Nad püüavad määratleda igat liiki organismide ja taimede, näiteks õietolmu ja eoste, selgrootute ja selgroogsete loomade ja inimeste evolutsiooniteid ja koosmõju erinevate geoloogiliste aladega selliste aspektide järgi nagu jalajäljed, ökoloogia ja kliima.
Paleontoloog - Millised oskused on kohustuslikud?
Geograafilise asukoha määramise ja positsioneerimise vahendid, näiteks GPS (globaalne positsioneerimissüsteem), GIS (geograafilised infosüsteemid) ja RS (kaugseire).
Töö arvutite andmesüsteemidega, näiteks geograafilised infosüsteemid (GIS).
Osalemine uute teadmiste väljatöötamises või loomises, sõnastades uurimisküsimusi, uurides, täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid ning kasutades teaduslikke meetodeid.
Kronoloogilise järjestuse süsteem, mis jaotab geoloogilise ajaloo ajastuteks ja nende alamüksusteks, arvestades iidseid eluvorme ning geograafilisi ja kliimatingimusi.
Nähtuste uurimiseks teadusmeetodite ja -meetodite rakendamine, omandades uusi teadmisi või parandades ja integreerides varasemaid teadmisi.
Maakoor, kivimitüübid, pinnasestruktuurid ja nende muutumise protsessid.
Teadusvaldkond, mis uurib fossiilide ökoloogiat, evolutsiooni ja vastastikmõju muude organismide ja keskkonnaga ajavahemikus, mis lõpeb ajal praegusest ligikaudu 11 700 aastat tagasi.
Oma teadusuuringu hüpoteesi, leidude ja järelduste esitamine erialases professionaalses väljaandes.
Teadustegevus, milles valitakse olukorra asjakohased aspektid, mis esindaks füüsikalisi protsesse, empiirilisi objekte ja nähtusi, et neid paremini mõista, visualiseerida või kvantifitseerida, ning imiteerida, kuidas need võiksid nendes tingimustes toimida.
Teadusuuringute teoreetiline metoodika, mis hõlmab taustauuringuid, hüpoteesi püstitamist ja kontrollimist, andmete analüüsimist ja tulemuste järeldamist.
Paleontoloog - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Laboriproovide analüüsimine selliste seadmetega nagu spektromeetrid, gaasikromatograafid, mikroskoobid, mikrosondid ja süsinikuanalüsaatorid. Keskkonnaproovide (nt mineraalide, kivimite ja pinnase) vanuse ja omaduste määramine.
Laborikatsete tegemine, et saada usaldusväärseid ja täpseid andmeid, mis toetavad teadusuuringuid ja tootekatsetusi.
Teadusprobleemide lahendamiseks teadusprojekti ettepanekute väljamõtlemine ja kirjutamine. Ettepaneku lähtekoha ja eesmärkide, eelarvehinnangu, riskide ja mõju koostamine. Teema ja valdkonna uuenduste ja uute arengute dokumenteerimine.
Ergonoomiapõhimõtete rakendamine töökoha korraldamisel, kui seadmeid ja materjale käsitletakse käsitsi.
Taimede taksonoomia ehk klassifitseerimine, fülogenees ja evolutsioon, anatoomia ja morfoloogia ning füsioloogia.
Eelnenud katsetel saadud eriandmete dokumenteerimine, et kontrollida, kas katse väljundid annavad teatud tulemusi või kontrollida katsetatava reaktsiooni erakorralise või ebatavalise sisendi korral.
Statistilise analüüsi jaoks mudelite (kirjeldavad või intuitiivstatistika) ja tehnikate (andmehankimine või masinõpe) kasutamine ja IKT-vahendite kasutamine andmete analüüsimiseks, korrelatsioonide avastamiseks ja suundumuste prognoosimiseks.
Materjalide või toodete proovide võtmine laboratorianalüüsiks.
Empiiriliste vaatluste, kogutud andmete ja teiste teadlaste teooriate põhjal teaduslike teooriate sõnastamine.
Teadusvaldkond, mis uurib Maa füüsikalisi protsesse ja omadusi ning Maad ümbritsevat ruumilist keskkonda. Geofüüsika käsitleb ka mitmesuguste nähtuste, näiteks magnetväljade, Maa siseehituse ja veeringe kvantitatiivset analüüsi.
Teadusmeetodite, näiteks katsemeetodite, katseplaani või mõõtmiste rakendamise tulemusel saadud andmete kogumine.
Taim- ja loomorganismide koed, rakud ja funktsioonid, organismide seosed ja vastastikmõju teiste organismide ja elutu keskkonnaga.
Kivististe ja muude arheoloogiliste tõendite väljakaevamise juhendamine kaevamiskohtades, tagades standardite ja eeskirjade järgimise.
Fossiilide asukoha määramine radarskanneri ja muude seadmete abil.
Teoreetiliste ning rakenduslike geokeemia- ja geoloogiauuringute tegemine.
Katseandmete analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine, et koostada aruandeid ja tulemuste kokkuvõtteid.
Fossiilide liigitamine nende vanuse uurimise abil, kasutades radiosüsinikumeetodil dateerimist, ning fossiilide võrdlemine, et kirjeldada nende elukeskkonda, toitumisharjumusi ja skeletistruktuuri.
Geofüüsikaliste andmete tõlgendamine. Need andmed on Maa kuju, gravitatsiooni- ja magnetväli, struktuur ja koostis ning geofüüsikaline dünaamika ning nende väljendumine pinnal laamtektoonikas.
Väljaspool laborit või töökohta teabe kogumises seisnevate välitööde või uuringute tegemine. Kohtade külastamine, et koguda valdkonna kohta konkreetset teavet.
Teaduslike mõõteseadmete, -masinate ja -aparatuuri käitamine. Teadusaparatuur hõlmab eriotstarbelisi mõõtevahendeid, mida on täiustatud andmete kogumise lihtsustamiseks.
Ainete koostis, ehitus ja omadused, protsessid ja muutused; kemikaalide kasutamine ja vastastiktoime, tootmistehnikad, riskitegurid ja kõrvaldamismeetodid.
Dinosauruste, eelajalooliste imetajate ja muude kivististe skeletiehituse koostamine, võrreldes neid olemasolevate kivististega.
Eelajalooliste looma- ja taimejäänuste väljakaevamine erivahenditega (nt kirkad, pintslid ja labidad).