Sotsiaaltöö õppejõud – töökohad Soomes
Sotsiaaltöö õppejõud on spetsialistid, kellel on kaksikroll: ühelt poolt praktiseerivad nad akadeemilist distsipliini, mis pakub üksikisikutele või rühmadele sotsiaalteenuseid (nt nõustamist, teraapiat või eestkõnelemist), ning teisalt on nad osa akadeemilisest maailmast, pakkudes erialast haridust, osaledes teadusuuringutes ja teadmiste arendamises, abistades keerukate sotsiaalsete probleemide lahenduste ja nende probleemide leevendamise uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamisega. Nad õpetavad sotsiaaltööalaseid teadmisi, oskusi ja väärtusi, et valmistada õppureid ette kultuuriliselt pädevaks sotsiaaltööks erinevate elanikkondade ja kogukondadega.
Sotsiaaltöö õppejõud – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 16,92–44,71 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 29,28 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 16,92 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 44,71 €/h |
| Palgatöötajaid | 23 142 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 28,56 €/h | 12 406 |
| Mehed | 30,14 €/h | 10 736 |
Sotsiaaltöö õppejõud - Millised oskused on kohustuslikud?
Ühiskonnas, majanduses, kultuuris ja rühmades toimuva rõhumise tuvastamine, tegutsedes professionaalina toetavalt, võimaldades teenuse kasutajatel elu parandamise meetmeid võtta ja võimaldades kodanikel muuta oma keskkonda enda huvides.
Sotsiaalteenuste kasutajate abistamine ja juhendamine isiklike, sotsiaalsete või psühholoogiliste probleemide ja raskuste lahendamisel.
Sotsiaalteadustele ja humanitaarvaldkonnale tuginevate sotsiaaltöö teooriate väljatöötamine ja nende tunnused.
Eri keskkondades ning eri rühmade ja üksikisikutega kasutatavad nõustamismeetodid, eelkõige nõustamisprotsessi järelevalve ja vahendamise meetodeid.
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Kursisolek erialal toimuvate uuringute, nõuete ja muude oluliste muudatustega, seoses tööturuga või mitte.
Isikute vajaduste hindamine seoses vajatava hooldusega, perekondade või hooldajate kaasamine toetuskavade väljatöötamisse ja rakendamise toetamisse. Kavade läbivaatamise ja jälgimise tagamine.
Kogukonna arengule ja kodanike aktiivsele osalemisele suunatud ühiskondlike projektide loomine.
Sotsiaalhoolduse osutamine ja sotsiaaltöö tegemine seaduslikult, ohutult ja tõhusalt ning standardeid järgides.
Isikutel, peredel, rühmadel ja kogukondadel oma elu ja keskkonna üle (ise või teiste abiga) suurema mõjuvõimu saamise võimaldamine.
Kursusele registreeritud õppuritele õppematerjalide koostamine, valimine või soovitamine.
Sotsiaalteenuste osutamisel kvaliteedistandardite järgimine, järgides ühtlasi sotsiaaltöö väärtusi ja põhimõtteid.
Isiku nimel valikuvõimaluste ja teenuste hindamine, kavandamine, lihtsustamine, koordineerimine ning toetamine.
Sotsiaalteenuste osutamisel probleemide järkjärgulise lahendamise süstemaatiline rakendamine.
Suhtlemine koolijuhtidega (nt koolidirektori ja juhtkonnaga) ning hariduse tugitöötajatega (nt õpetajaabi, sotsiaalnõustaja või akadeemiline nõustajaga) õpilaste heaolu teemal.
Metodoloogiline reageerimine isiku, perekonna, rühma või kogukonna normaalse või tavapärase toimimise häiretele või katkemisele.
Sotsiaalsektoris ettenähtud õiguslikud ja regulatiivsed nõuded.
Sekkumine, et pakkuda inimestele füüsilist, moraalset ja psühholoogilist tuge ohtlikes või rasketes olukordades ja viia nad vajaduse korral ohutusse kohta.
Kehtestatud protsesside ja menetluskordade kasutamine, et astuda vastu ohtlikule, kuritahtlikule, diskrimineerivale või orjastavale käitumisele ja tavadele ning sellest teatada, juhtides tööandja või pädeva asutuse tähelepanu mis tahes sellisele käitumisele.
Sotsiaaltöö klientidele asjakohaste teenuste pakkumine, püsides samal ajal kutseraamistikus, töö mõistmine seoses teiste kutsetöötajatega ja klientide konkreetsete vajaduste arvesse võtmine.
Sotsiaalteenuste kasutajate aitamine ootuste ja tugevate külgede kindlakstegemisel ja väljendamisel, andes neile teavet ja nõu, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid oma asjaolude kohta. Muutuste saavutamise ja eluvõimaluste parandamise toetamine.
Selliste teenuste osutamine, milles arvestatakse eri kultuuri- ja keeletraditsioonidega, väljendades kogukondadele austust ja heakskiitu ning tagades kooskõla inimõigusi ning võrdõiguslikkust ja mitmekesisust käsitlevate põhimõtetega.
Sotsioloogiliste, antropoloogiliste, psühholoogiliste, poliitiliste ja sotsiaalpoliitiliste teooriate arendamine ja eripärad.
Klientide, kolleegide, juhtivtöötajate või riigiametnike julgustamine rääkima avatult, vabalt ja tõepäraselt, et uurida intervjueeritavate kogemusi, hoiakuid ja arvamusi.
Sotsiaaltööjuhtumite ja -tegevuste praktilisel käsitlemisel juhtrolli võtmine.
Professionaalne suhtlus ja koostöö muude tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektori kutsealade esindajatega.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Hügieenilise töökorralduse tagamine, austades päevahoius, hoolekandeasutustes ja koduses hoolduses keskkonna ohutust.
Sotsiaalteenuste osutamise kavandamine, määratledes eesmärgi ja kaaludes rakendamisviise, tehes kindlaks olemasolevad ja ligipääsetavad ressursid, näiteks aeg, eelarve, personal, ja määratledes tulemuste hindamiseks kasutatavad näitajad.
Muutuste edendamine üksikisikute, perekondade, rühmade, organisatsioonide ja kogukondade vahelistes suhetes, võttes arvesse ning tulles toime ootamatute muutustega nii mikro-, makro- kui ka mesotasemel.
Kõnelemine teenuse kasutajate eest ja nende nimel, kasutades suhtlusoskusi ja teadmisi vastavatest valdkondadest, et aidata ebasoodsas olukorras olevaid inimesi.
Sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine, määratledes ja rakendades meetmeid, mis võivad sotsiaalseid probleeme ennetada, püüdes parandada kõigi kodanike elukvaliteeti.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Sotsiaalteenuste kasutajate teavitamine õigusaktidest ja nende selgitamine, et aidata neil mõista õigusaktide mõju ja seda, kuidas neid enda huvides kasutada.
Kliendiga läbirääkimine, et kehtestada õiglaseid tingimused ning luua usalduslik kliendisuhe, meenutades kliendile, et tehtav sotsiaaltöö on talle kasulik, ning soodustades kliendipoolset koostööd.
Klientide toetamine nende õiguses kontrollida oma elu, tehes teadlikke valikuid neile pakutavate teenuste osas, ning austades ja, kui asjakohane, edendades kliendi ja tema hooldajate individuaalseid vaateid ja soove.
Inimeste kohtlemine partneritena hoolduse kavandamisel, arendamisel ja hindamisel, et tagada selle vastavus nende vajadustele. Nende ja nende hooldajate asetamine kõigi otsuste keskmesse.
Teenusekasutajate sotsiaalse olukorra hindamine, tagades dialoogis huvi ja austuse sobiva vahekorra, arvestades nende perekondi, organisatsioone ja kogukondi ning seonduvaid riske ning määrates vajadused ja ressursid, et täita füüsilisi, emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi.
Tööaruannete koostamine, et toetada tõhusat suhete haldust ning säilitada dokumentide ja arvestuse pidamise kõrge tase. Tulemuste ja järelduste dokumenteerimine selgelt ja arusaadavalt, et need oleks mõistetavad ka mitteekspertidele.
Konfliktide ja pingeolukordade lahendamine poolte vahel, et saavutada kokkulepe, pooli lepitada ja lahendada probleemid. Konflikti esitamine nii, et ükski kannatanu ei tunneks end halvasti kohelduna ja konfliktide vältimine juba eelnevalt.
Teise inimese tunnete, vajaduste ja kogemuste tajumine, mõistmine ja jagamine.
Valdkond, mis hõlmab haridusteooriat ja praktikat, sealhulgas üksikisikute või rühmade õpetamise meetodeid.
Teiste inimeste tähelepanelik kuulamine, püüdes kannatlikult mõista tõstatatud probleeme, esitades vastavalt vajadusele küsimusi katkestamata kõnelust ebasobival ajal; oskus tähelepanelikult kuulama klientide, reisijate, teenusekasutajate või muude isikute vajadusi ja soove ning pakkuda vastavalt lahendusi.
Sotsiaalkriisist mõjutatud inimeste õigeaegne tuvastamine, meetmete võtmine ja inimeste motiveerimine, kasutades kõiki ressursse.
Sotsiaaltöö eetikapõhimõtete rakendamine ja keerukate eetikaküsimuste, dilemmade ja konfliktidega tegelemine kooskõlas sotsiaaltöö kutsealade käitumisjuhendi, ontoloogia ja eetikakoodeksiga, osaledes otsustusprotsessis, kohaldades riiklike standardeid ja, kui asjakohane, rahvusvahelisi eetikakoodekseid või põhimõtteid.
Sotsiaalteenuste kavade läbivaatamine, arvestades teenusekasutajate seisukohti ja eelistusi. Kava järelmeetmete võtmine, pakutavate teenuste arvu ja kvaliteedi hindamine.
Vajaduse korral otsuste tegemine, arvestades oma volituste piire ning teenusekasutaja ja teiste hoolekandetöötajate arvamust.
Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.
Sotsiaalteenuse kasutajaga arvestamine igas olukorras, teadvustades seoseid sotsiaalsete probleemide, sotsiaalse arengu ja sotsiaalpoliitika mikro-, meso- ja makromõõtme vahel.
Vastutuse, tegevuste ja ülesannete delegeerimine teistele isikutele vastavalt nende võimekusele, ettevalmistustasemele ja pädevusele. Veendumine, et inimesed mõistavad, mida nad tegema peavad ja millal.
Oma kogemuste, oskuste ja pädevuste näidete esitlemine teistele konkreetse õppekonteksti suhtes asjakohases kontekstis, et õppureid õppeprotsessis aidata.
Tervishoiukeskkonnas töötades eri kultuuridest pärit inimestega suhtlemine, suhestumine ja teabe vahetamine.
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Erinevate abstraktsete ja ratsionaalsete kontseptsioonide, näiteks konkreetse olukorraga seotud küsimuste, arvamuste ja lähenemisviiside tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemine, et leida lahendusi ja olukorra lahendamise alternatiivseid meetodeid.
Töötamine vastavalt juhtimis- ja organisatsioonipõhimõtetele ja -väärtustele, keskendudes inimõigustele ja sotsiaalsele õiglusele.
Mitmekesisuse edendamine ja austamine ning sugude, rahvuste ja vähemusrühmade võrdse kohtlemise toetamine organisatsioonides, et vältida diskrimineerimist ning tagada kaasatus ja positiivne keskkond.
Teenuse kasutajatega tehtava töö kohta täpse, ajakohastatud ja õigeaegse arvestuse pidamine, järgides samal ajal privaatsuse ja turvalisuse õigusakte ja poliitikat.
Inimestega kontakteerumine ja kohtumine tööalases kontekstis. Ühisosa leidmine ja oma kontaktide kasutamine vastastikuse kasu saamiseks. Oma isiklikus professionaalses võrgustikus olevate inimeste jälgimine ja nende tegevusega kursis olemine.
Oma tegevuse regulaarne arvustamine, hinnates ja jälgides kriitiliselt, järjekindlalt ja asjakohaselt ning sobival viisil praktikas kasutatavaid meetodeid ja tulemusi, olles teadlik asjakohastest metoodikatest ning kasutades juhatajate, ülemuste, teiste spetsialistide ja patsientide/klientide tagasisidet, et praktikat vastavalt kohandada.
Kliendi jaoks sobivaima tulemuse saamiseks valitsusasutuste, teiste sotsiaaltöötajate, perekonna ja hooldajate, tööandjate või üürileandjatega läbirääkimine.
Ühiskonna arengut käsitlevate tulemuste ja järelduste arusaadav esitamine, tutvustades neid suuliselt ja kirjalikult mitmesugustele sihtrühmadele võhikutest ekspertideni.
Õppurite juhendamine sotsiaaltöö teoorias ja praktikas, sealhulgas seoses sotsiaaltööks vajalike teadmiste, oskuste ja väärtustega, et valmistada neid ette kultuuriliselt pädevaks sotsiaaltööks eri elanikkonnarühmade ja kogukondadega.
Enda pidev kutseline arendamine, et pidevalt ajakohastada ja täiendada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi enda sotsiaaltöö-tegevusvaldkonnas.
Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.
Arvutite, IT-seadmete ja nüüdisaegse tehnika tõhus kasutamine.
Pingeolukorras või ebasoodsate asjaolude korral rahu ja tulemusliku töövõime säilitamine.
Seatud eesmärkide saavutamist hõlbustavate korralduslike võtete ja menetluste kasutamine, näiteks personali graafikute koostamine. Nende vahendite tõhus ja kestlik kasutamine ning vajaduse korral paindlikkuse ilmutamine.
Sotsiaalteenuste kasutajate suunamine teiste spetsialistide ja organisatsioonide juurde vastavalt kasutaja soovidele ja vajadustele.
Tagamine, et õppe sisu, meetodid, materjalid ja üldine õpikogemus on kõiki õppureid kaasavad ning erineva kultuuritaustaga õppurite ootusi ja kogemusi arvestavad. Individuaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide uurimine ning kultuuridevaheliste õpetamisstrateegiate arendamine.
Sotsiaaltugiteenuste paketi loomine vastavalt teenusekasutaja vajadustele ning kooskõlas konkreetsete standardite, eeskirjade ja ajakavadega.
Verbaalse, mitteverbaalse, kirjaliku ja elektroonilise suhtluse kasutamine. Sotsiaalteenuste kasutajate konkreetsete vajaduste, omaduste, võimete, eelistuste, vanuse, arengutaseme ja kultuuritaustaga arvestamine.
Inimõiguste ja sotsiaalse õigluse areng ja põhimõtted ning nende juhupõhine kohaldamine.
Koolipersonaliga, näiteks õpetajate, õpetaja abide, õppenõustajate ja direktoriga suhtlemine õpilaste heaolu küsimustes. Ülikooli kontekstis tehnilise ja teaduspersonaliga suhtlemine, et arutada teadusprojektide ja kursustega seotud küsimusi.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Tegutsemine vastavalt sotsiaalteenuste kasutajate poliitika-, sotsiaal- ja kultuurikontekstile, arvestades teatud meetmete mõju nende sotsiaalsele heaolule.
Õpetatava kursuse ülesehituse uurimine ja kehtestamine ning kursuse ajakava arvutamine kooskõlas kooli eeskirjade ja õppekava eesmärkidega.
Koostöö muu valdkonna inimestega sotsiaaltöö raames.
Eeskirjad, mis reguleerivad äriühingu tegevust.
Isiklik vastutamine oma kutsetegevuse eest ning oma tegevusulatuse ja pädevusvaldkondade piiride teadvustamine.
Kutsetegevust mõjutava stressi (nt tööülesannete, juhtrolli või asutuse olemusega seotud stress ja stress isiklikus elus) ja ristsurvega toimetulek ning teiste abistamine, et edendada kolleegide heaolu ja vältida läbipõlemist.
Abistava koostöösuhte loomine, käsitledes suhetes tekkinud probleeme või pingeid, tugevdades vastastiksidet, suurendades teenusekasutajate usaldust ja koostöövalmidust empaatilise kuulamise, hoolivuse, soojuse ja siiruse abil.
Sotsiaaltöö õppejõud - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Abistamine kooliürituste kavandamisel ja korraldamisel, näiteks seoses kooli lahtiste uste päeva, spordivõistluse või talendivõistlusega.
Haridustöötajate (nt õppe- või teadusassistentide ja õpetajate) tegevuse ja meetodite seire ja hindamine. Vajaduse korral nende juhendamine, koolitamine ja nõustamine.
Osalemine ülikooli või kolledži juhtimisotsuste tegemisel, näiteks eelarveküsimuste, õppeasutuse poliitika läbivaatamisel ja soovitustel, õppejõudude edutamisel ja uute töötajate värbamisel. See võib ka hõlmata osalemist aruteludes hariduspoliitika reformide teemal.
Õppurite julgustamine üksteisega koostööd tegema rühmades, näiteks rühmatöid tehes.
Mitmesugused hindamismeetodid, -teooriad ja -vahendid, mida kasutatakse õpilaste, programmis osalejate ja töötajate hindamisel. Erinevaid hindamisstrateegiaid, näiteks esialgne, formatiivne, kokkuvõtlik ja enesehindamine, kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Sidemete loomine organisatsioonide või isikute vahel, kes võivad üksteisega suhtlemisest kasu saada, et võimaldada mõlema poole kestvat positiivset koostöösuhet.
Projektide rahastamise võimalused, nt tavapärased võimalused, nagu laenud, riskikapital, avaliku või erasektori toetused, ning alternatiivsed meetodid, nagu ühisrahastamine.
Teadusuuringu kavandamine, sõnastades uurimisküsimuse ja viies läbi empiirilise või kirjandusuuringu, et uurida teadusküsimuse õigsust.
Programmid, mis on suunatud oma kogukonna üksikisikute sotsiaalsele arengule ja õppimisele erinevate ametlike või mitteametlike haridusmeetodite kaudu.
Teadlastega ettepanekute ja projektide üle arutamine; otsustamine, milliseid vahendeid eraldada ja kas jätkata uuringuga.
Hariduspoliitika, -meetodite ja -uuringute muutuste jälgimine, vaadates läbi asjakohase kirjanduse ning tehes koostööd haridusametnike ja institutsioonidega.
Osalemine sümpoosionidel, rahvusvahelistel ekspertide konverentsidel ning kongressidel, et tutvustada uurimisprojekte, -meetodeid ja -tulemusi ning koguda teavet akadeemilise teadustöö arengu kohta.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Õppurite abistamine praktikumides kasutatavate (tehniliste) seadmetega töötamisel ning vajadusel toimivusprobleeme lahendamine.
Haridusasutuste õpieesmärkide ja -tulemuste, samuti vajalike õpetamismeetodite ja potentsiaalsete haridusressursside väljatöötamine ja kavandamine. Õpikogemuste andmise sisu, vormi, meetodite ja tehnoloogia korraldamine.
Sisu, vormi, meetodite ja tehnoloogiate kavandamine õppeprotsessis saadud õpikogemuste edastamiseks, et õpitulemusi saavutada.
Sotsiaaltööpraktikal osalevate õppurite asjakohane hindamine.
Statistiliste, matemaatiliste või arvutuslike meetodite abil vaadeldavate nähtuste süstemaatiline ja empiiriline uurimine.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Kriisiolukorras toimetuleku strateegiad, mis võimaldavad isikutel lahendada probleeme, võita hirmu ning vältida psühholoogilist stressi ja traumat.
Üliõpilaste toetamine väitekirja koostamisel. Nõustamine seoses uurimismeetoditega või väitekirjade teatavate osade täiendamisega. Üliõpilasele eri liiki vigadest, näiteks uurimis- või metodoloogilistest vigadest teatamine.
Oma erialavaldkonnas akadeemilise uurimistöö tegemine kas ülikoolis, kolledžis või iseseisvalt ning uurimuse avaldamine raamatutes või akadeemilistes ajakirjades, et aidata kaasa valdkonna arengule ja saavutada isiklikku akadeemilist tunnustust.
Arvestuse pidamine puudumiste üle, märkides üles puuduvate õpilaste nimed.
Sotsiaaltöö eriala üliõpilaste juhendamine sotsiaaltöö praktikas. Oskusteabe jagamine ja üliõpilaste koolitamine, et nad suudaksid tõhusalt täita oma tööülesandeid.
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Väljaspool laborit või töökohta teabe kogumises seisnevate välitööde või uuringute tegemine. Kohtade külastamine, et koguda valdkonna kohta konkreetset teavet.
Otsuselangetajatele, inseneridele, tehnilistele töötajatele või ajakirjanikele mingi valdkonna, eelkõige mehaanika- või teadusvaldkonna ekspertteadmiste pakkumine.
Sotsiaalsete probleemide ja sotsiaaltöö meetmete hindamiseks teadusuuringute algatamine ja kavandamine. Statistiliste allikate kasutamine, et seostada üksikandmeid koondkategooriatega ja tõlgendada andmeid ühiskondlikus kontekstis.
Kuulajatele läbipaistvalt ja arusaadavalt tulemuste, statistika ja järelduste esitamine.
Tagamine, et tunniks vajalikud materjalid, näiteks visuaalsed abivahendid, on ette valmistatud, ajakohased ja õpperuumis olemas.
Ülikooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Doktoriõppe üliõpilaste abistamine nende uurimisküsimuse täpsustamisel ja metoodika määramisel. Nende edenemise jälgimine ja töö kvaliteedi kontrollimine.
Teadusuuringute teoreetiline metoodika, mis hõlmab taustauuringuid, hüpoteesi püstitamist ja kontrollimist, andmete analüüsimist ja tulemuste järeldamist.
Asjakohase teabe kogumine süstemaatiliste meetoditega (nt küsitlused, fookusrühmad, tekstianalüüs, vaatlused ja juhtumiuuringud).
Abisaajate nõustamine seoses tulevaste karjäärivõimalustega, pakkudes vajaduse korral karjääriteste ja karjääriarengu hindamist.