Sotsiaaltöötaja – töökohad Soomes
Sotsiaaltöötajad on praktikaspetsialistid, kes edendavad sotsiaalseid muutusi ja arengut, sotsiaalset ühtekuuluvust ning inimeste mõjuvõimu suurendamist ja vabastamist. Nad suhtlevad isikute, perekondade, rühmade, organisatsioonide ja kogukondadega, et pakkuda mitmesugust teraapiat ja nõustamist, rühmategevust ja kogukonnategevust. Sotsiaaltöötajad suunavad inimesi kasutama teenuseid hüvitiste taotlemiseks, kogukonna ressursside saamiseks, töö ja koolituste leidmiseks, õigusnõustamise saamiseks või suhtlemiseks kohalike omavalitsuste teiste osakondadega.
Sotsiaaltöötaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 19,37–30,21 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 24,61 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 19,37 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 30,21 €/h |
| Palgatöötajaid | 15 958 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 24,65 €/h | 14 486 |
| Mehed | 24,15 €/h | 1472 |
Sotsiaaltöötaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Ühiskonnas, majanduses, kultuuris ja rühmades toimuva rõhumise tuvastamine, tegutsedes professionaalina toetavalt, võimaldades teenuse kasutajatel elu parandamise meetmeid võtta ja võimaldades kodanikel muuta oma keskkonda enda huvides.
Sotsiaalteenuste kasutajate abistamine ja juhendamine isiklike, sotsiaalsete või psühholoogiliste probleemide ja raskuste lahendamisel.
Sotsiaalteadustele ja humanitaarvaldkonnale tuginevate sotsiaaltöö teooriate väljatöötamine ja nende tunnused.
Isikute vajaduste hindamine seoses vajatava hooldusega, perekondade või hooldajate kaasamine toetuskavade väljatöötamisse ja rakendamise toetamisse. Kavade läbivaatamise ja jälgimise tagamine.
Kogukonna arengule ja kodanike aktiivsele osalemisele suunatud ühiskondlike projektide loomine.
Sotsiaalhoolduse osutamine ja sotsiaaltöö tegemine seaduslikult, ohutult ja tõhusalt ning standardeid järgides.
Isikutel, peredel, rühmadel ja kogukondadel oma elu ja keskkonna üle (ise või teiste abiga) suurema mõjuvõimu saamise võimaldamine.
Sotsiaalteenuste osutamisel kvaliteedistandardite järgimine, järgides ühtlasi sotsiaaltöö väärtusi ja põhimõtteid.
Isiku nimel valikuvõimaluste ja teenuste hindamine, kavandamine, lihtsustamine, koordineerimine ning toetamine.
Sotsiaalteenuste osutamisel probleemide järkjärgulise lahendamise süstemaatiline rakendamine.
Metodoloogiline reageerimine isiku, perekonna, rühma või kogukonna normaalse või tavapärase toimimise häiretele või katkemisele.
Sotsiaalsektoris ettenähtud õiguslikud ja regulatiivsed nõuded.
Sekkumine, et pakkuda inimestele füüsilist, moraalset ja psühholoogilist tuge ohtlikes või rasketes olukordades ja viia nad vajaduse korral ohutusse kohta.
Kehtestatud protsesside ja menetluskordade kasutamine, et astuda vastu ohtlikule, kuritahtlikule, diskrimineerivale või orjastavale käitumisele ja tavadele ning sellest teatada, juhtides tööandja või pädeva asutuse tähelepanu mis tahes sellisele käitumisele.
Sotsiaaltöö klientidele asjakohaste teenuste pakkumine, püsides samal ajal kutseraamistikus, töö mõistmine seoses teiste kutsetöötajatega ja klientide konkreetsete vajaduste arvesse võtmine.
Sotsiaalteenuste kasutajate aitamine ootuste ja tugevate külgede kindlakstegemisel ja väljendamisel, andes neile teavet ja nõu, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid oma asjaolude kohta. Muutuste saavutamise ja eluvõimaluste parandamise toetamine.
Selliste teenuste osutamine, milles arvestatakse eri kultuuri- ja keeletraditsioonidega, väljendades kogukondadele austust ja heakskiitu ning tagades kooskõla inimõigusi ning võrdõiguslikkust ja mitmekesisust käsitlevate põhimõtetega.
Sotsioloogiliste, antropoloogiliste, psühholoogiliste, poliitiliste ja sotsiaalpoliitiliste teooriate arendamine ja eripärad.
Klientide, kolleegide, juhtivtöötajate või riigiametnike julgustamine rääkima avatult, vabalt ja tõepäraselt, et uurida intervjueeritavate kogemusi, hoiakuid ja arvamusi.
Sotsiaaltööjuhtumite ja -tegevuste praktilisel käsitlemisel juhtrolli võtmine.
Professionaalne suhtlus ja koostöö muude tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektori kutsealade esindajatega.
Hügieenilise töökorralduse tagamine, austades päevahoius, hoolekandeasutustes ja koduses hoolduses keskkonna ohutust.
Sotsiaalteenuste osutamise kavandamine, määratledes eesmärgi ja kaaludes rakendamisviise, tehes kindlaks olemasolevad ja ligipääsetavad ressursid, näiteks aeg, eelarve, personal, ja määratledes tulemuste hindamiseks kasutatavad näitajad.
Muutuste edendamine üksikisikute, perekondade, rühmade, organisatsioonide ja kogukondade vahelistes suhetes, võttes arvesse ning tulles toime ootamatute muutustega nii mikro-, makro- kui ka mesotasemel.
Kõnelemine teenuse kasutajate eest ja nende nimel, kasutades suhtlusoskusi ja teadmisi vastavatest valdkondadest, et aidata ebasoodsas olukorras olevaid inimesi.
Sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine, määratledes ja rakendades meetmeid, mis võivad sotsiaalseid probleeme ennetada, püüdes parandada kõigi kodanike elukvaliteeti.
Sotsiaalteenuste kasutajate teavitamine õigusaktidest ja nende selgitamine, et aidata neil mõista õigusaktide mõju ja seda, kuidas neid enda huvides kasutada.
Kliendiga läbirääkimine, et kehtestada õiglaseid tingimused ning luua usalduslik kliendisuhe, meenutades kliendile, et tehtav sotsiaaltöö on talle kasulik, ning soodustades kliendipoolset koostööd.
Klientide toetamine nende õiguses kontrollida oma elu, tehes teadlikke valikuid neile pakutavate teenuste osas, ning austades ja, kui asjakohane, edendades kliendi ja tema hooldajate individuaalseid vaateid ja soove.
Inimeste kohtlemine partneritena hoolduse kavandamisel, arendamisel ja hindamisel, et tagada selle vastavus nende vajadustele. Nende ja nende hooldajate asetamine kõigi otsuste keskmesse.
Teenusekasutajate sotsiaalse olukorra hindamine, tagades dialoogis huvi ja austuse sobiva vahekorra, arvestades nende perekondi, organisatsioone ja kogukondi ning seonduvaid riske ning määrates vajadused ja ressursid, et täita füüsilisi, emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi.
Konfliktide ja pingeolukordade lahendamine poolte vahel, et saavutada kokkulepe, pooli lepitada ja lahendada probleemid. Konflikti esitamine nii, et ükski kannatanu ei tunneks end halvasti kohelduna ja konfliktide vältimine juba eelnevalt.
Teise inimese tunnete, vajaduste ja kogemuste tajumine, mõistmine ja jagamine.
Teiste inimeste tähelepanelik kuulamine, püüdes kannatlikult mõista tõstatatud probleeme, esitades vastavalt vajadusele küsimusi katkestamata kõnelust ebasobival ajal; oskus tähelepanelikult kuulama klientide, reisijate, teenusekasutajate või muude isikute vajadusi ja soove ning pakkuda vastavalt lahendusi.
Sotsiaalkriisist mõjutatud inimeste õigeaegne tuvastamine, meetmete võtmine ja inimeste motiveerimine, kasutades kõiki ressursse.
Sotsiaaltöö eetikapõhimõtete rakendamine ja keerukate eetikaküsimuste, dilemmade ja konfliktidega tegelemine kooskõlas sotsiaaltöö kutsealade käitumisjuhendi, ontoloogia ja eetikakoodeksiga, osaledes otsustusprotsessis, kohaldades riiklike standardeid ja, kui asjakohane, rahvusvahelisi eetikakoodekseid või põhimõtteid.
Sotsiaalteenuste kavade läbivaatamine, arvestades teenusekasutajate seisukohti ja eelistusi. Kava järelmeetmete võtmine, pakutavate teenuste arvu ja kvaliteedi hindamine.
Vajaduse korral otsuste tegemine, arvestades oma volituste piire ning teenusekasutaja ja teiste hoolekandetöötajate arvamust.
Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.
Sotsiaalteenuse kasutajaga arvestamine igas olukorras, teadvustades seoseid sotsiaalsete probleemide, sotsiaalse arengu ja sotsiaalpoliitika mikro-, meso- ja makromõõtme vahel.
Vastutuse, tegevuste ja ülesannete delegeerimine teistele isikutele vastavalt nende võimekusele, ettevalmistustasemele ja pädevusele. Veendumine, et inimesed mõistavad, mida nad tegema peavad ja millal.
Tervishoiukeskkonnas töötades eri kultuuridest pärit inimestega suhtlemine, suhestumine ja teabe vahetamine.
Erinevate abstraktsete ja ratsionaalsete kontseptsioonide, näiteks konkreetse olukorraga seotud küsimuste, arvamuste ja lähenemisviiside tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemine, et leida lahendusi ja olukorra lahendamise alternatiivseid meetodeid.
Töötamine vastavalt juhtimis- ja organisatsioonipõhimõtetele ja -väärtustele, keskendudes inimõigustele ja sotsiaalsele õiglusele.
Mitmekesisuse edendamine ja austamine ning sugude, rahvuste ja vähemusrühmade võrdse kohtlemise toetamine organisatsioonides, et vältida diskrimineerimist ning tagada kaasatus ja positiivne keskkond.
Teenuse kasutajatega tehtava töö kohta täpse, ajakohastatud ja õigeaegse arvestuse pidamine, järgides samal ajal privaatsuse ja turvalisuse õigusakte ja poliitikat.
Inimestega kontakteerumine ja kohtumine tööalases kontekstis. Ühisosa leidmine ja oma kontaktide kasutamine vastastikuse kasu saamiseks. Oma isiklikus professionaalses võrgustikus olevate inimeste jälgimine ja nende tegevusega kursis olemine.
Oma tegevuse regulaarne arvustamine, hinnates ja jälgides kriitiliselt, järjekindlalt ja asjakohaselt ning sobival viisil praktikas kasutatavaid meetodeid ja tulemusi, olles teadlik asjakohastest metoodikatest ning kasutades juhatajate, ülemuste, teiste spetsialistide ja patsientide/klientide tagasisidet, et praktikat vastavalt kohandada.
Kliendi jaoks sobivaima tulemuse saamiseks valitsusasutuste, teiste sotsiaaltöötajate, perekonna ja hooldajate, tööandjate või üürileandjatega läbirääkimine.
Ühiskonna arengut käsitlevate tulemuste ja järelduste arusaadav esitamine, tutvustades neid suuliselt ja kirjalikult mitmesugustele sihtrühmadele võhikutest ekspertideni.
Enda pidev kutseline arendamine, et pidevalt ajakohastada ja täiendada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi enda sotsiaaltöö-tegevusvaldkonnas.
Arvutite, IT-seadmete ja nüüdisaegse tehnika tõhus kasutamine.
Pingeolukorras või ebasoodsate asjaolude korral rahu ja tulemusliku töövõime säilitamine.
Seatud eesmärkide saavutamist hõlbustavate korralduslike võtete ja menetluste kasutamine, näiteks personali graafikute koostamine. Nende vahendite tõhus ja kestlik kasutamine ning vajaduse korral paindlikkuse ilmutamine.
Sotsiaalteenuste kasutajate suunamine teiste spetsialistide ja organisatsioonide juurde vastavalt kasutaja soovidele ja vajadustele.
Sotsiaaltugiteenuste paketi loomine vastavalt teenusekasutaja vajadustele ning kooskõlas konkreetsete standardite, eeskirjade ja ajakavadega.
Verbaalse, mitteverbaalse, kirjaliku ja elektroonilise suhtluse kasutamine. Sotsiaalteenuste kasutajate konkreetsete vajaduste, omaduste, võimete, eelistuste, vanuse, arengutaseme ja kultuuritaustaga arvestamine.
Inimõiguste ja sotsiaalse õigluse areng ja põhimõtted ning nende juhupõhine kohaldamine.
Tegutsemine vastavalt sotsiaalteenuste kasutajate poliitika-, sotsiaal- ja kultuurikontekstile, arvestades teatud meetmete mõju nende sotsiaalsele heaolule.
Koostöö muu valdkonna inimestega sotsiaaltöö raames.
Eeskirjad, mis reguleerivad äriühingu tegevust.
Isiklik vastutamine oma kutsetegevuse eest ning oma tegevusulatuse ja pädevusvaldkondade piiride teadvustamine.
Kutsetegevust mõjutava stressi (nt tööülesannete, juhtrolli või asutuse olemusega seotud stress ja stress isiklikus elus) ja ristsurvega toimetulek ning teiste abistamine, et edendada kolleegide heaolu ja vältida läbipõlemist.
Abistava koostöösuhte loomine, käsitledes suhetes tekkinud probleeme või pingeid, tugevdades vastastiksidet, suurendades teenusekasutajate usaldust ja koostöövalmidust empaatilise kuulamise, hoolivuse, soojuse ja siiruse abil.
Sotsiaaltöötaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Teavitustöö tegemine, pakkudes otsest teabe- või nõustamisteenust inimestele naabruskonnas või tänavatel, tavaliselt suunatuna noortele või kodututele.
Suhtlemine õpetajate või muude haridustöötajatega, et tuvastada haridussüsteemide vajadused ja parendusvaldkonnad ning luua koostöösuhteid.
Abistamine kooliürituste kavandamisel ja korraldamisel, näiteks seoses kooli lahtiste uste päeva, spordivõistluse või talendivõistlusega.
Inimestel elu lõpuks valmistumisel toetamine ning sellise hoolduse ja toe kavandamine, mida nad soovivad saada suremise ajal, pakkudes hooldust ja tuge surma lähenedes ning tehes kokkulepitud toimingud vahetult pärast surma.
Isikute tugivajaduste hindamine ja inimeste (tavaliselt puudega inimeste) hooldamine nende kodus.
Mitmesuguste hindamistehnikate rakendamisel kliiniliste põhjendustehnikate ja kliinilise otsustamise kasutamine (nt vaimse seisundi hindamine, diagnoos, dünaamiline formuleerimine ja võimaliku ravi kavandamine).
Eri keskkondades ning eri rühmade ja üksikisikutega kasutatavad nõustamismeetodid, eelkõige nõustamisprotsessi järelevalve ja vahendamise meetodeid.
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Õpilase õppimisvajaduste analüüsimise protsess vaatluse ja testimise abil, millele võivad järgneda õpihäire diagnoos ja lisatoetuse kava.
Kooli või ülikooli haridus- ja tugiteenuste, näiteks karjäärinõustamisteenuste või pakutavate kursuste teabe andmine õppuritele ja nende vanematele.
Isikutele abi andmise riiklikke programmide edendamine, et saada tuge sotsiaalkindlustusprogrammide väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Suhtlemine mitme isikuga (sh õpetajate ja õppuri perekonnaga), et arutada õppuri käitumist või õpitulemusi.
Teabe, ideede, kontseptsioonide, mõtete ja tunnete vahetamine ja edastamine, kasutades jagatud sõnade, märkide ja semiootiliste reeglite süsteemi meediumi vahendusel.
Kuritarvitamise, diskrimineerimise, vägivalla või inimõiguskokkulepete ja eeskirjade muu rikkumise ohvriks olevate isikute või inimrühmade toetamine, et neid kaitsta ja anda neile vajalikku abi.
Haridustöötajate (nt õppe- või teadusassistentide ja õpetajate) tegevuse ja meetodite seire ja hindamine. Vajaduse korral nende juhendamine, koolitamine ja nõustamine.
Seaduslikud õigused, millele kuriteoohvrid saavad tugineda riikliku õiguse alusel.
Õppurite sotsiaalse käitumise järelevalve, et avastada ebaharilikku. Probleemide lahendamisel abistamine, kui vaja.
Osalemine ülikooli või kolledži juhtimisotsuste tegemisel, näiteks eelarveküsimuste, õppeasutuse poliitika läbivaatamisel ja soovitustel, õppejõudude edutamisel ja uute töötajate värbamisel. See võib ka hõlmata osalemist aruteludes hariduspoliitika reformide teemal.
Sotsiaaltöötajate rühma juhtimine ning vastutamine sotsiaaltööüksuses pakutavate sotsiaaltööteenuste kvaliteedi ja tõhususe eest.
Elanikkonna terviseseisundi tagamiseks tervislike eluviiside ja tervisliku käitumise edendamine.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Õppurite julgustamine üksteisega koostööd tegema rühmades, näiteks rühmatöid tehes.
Vabatahtlike töötajate koordineerimine. Nende ülesannete, värbamise, kavade ja eelarve haldamine.
Kursisolek erialal toimuvate uuringute, nõuete ja muude oluliste muudatustega, seoses tööturuga või mitte.
Sõjakogemuste mõju vaimsele tervisele.
Kohtusüsteem, mis tegeleb rohkem ohvrite ja õigusrikkujate ning kaasatud kogukonna vajadustega.
Laste ja noorte arenguvajaduste aspektide hindamine.
Sõbralike ja pikaajaliste suhete loomine kohalike kogukondadega, nt korraldades eriprogramme lasteaedadele ja koolidele ning puudega inimestele ja eakatele, suurendades teadlikkust ja saades vastutasuks kogukonna tunnustuse.
Telefoni ja arvuti koostoimet võimaldava tehnoloogia kasutamine. Kõneteenuste võimaldamine vahetult lauaarvuti keskkonnas.
Vägivallata viis, mille korral kahe poole sotsiaalseid konflikte lahendab ja ennetab neutraalne kolmas isik, kes korraldab ja vahendab arutelusid kahe konfliktis oleva poole vahel, et leida mõlemale sobiv lahendus või kompromiss.
Vaimse tervise probleemide, näiteks häirete või haiguste ning muude haigustega kaasnevate psühholoogiliste tegurite diagnoosimine eri probleemide ja vanuserühmade järgi.
Kursusele registreeritud õppuritele õppematerjalide koostamine, valimine või soovitamine.
Ettevõte, kes reinvesteerib oma kasumi ühiskondlikesse missioonidesse, millel on ühiskonnale sotsiaalne või keskkonnamõju.
Mitmesugused hindamismeetodid, -teooriad ja -vahendid, mida kasutatakse õpilaste, programmis osalejate ja töötajate hindamisel. Erinevaid hindamisstrateegiaid, näiteks esialgne, formatiivne, kokkuvõtlik ja enesehindamine, kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Sidemete loomine organisatsioonide või isikute vahel, kes võivad üksteisega suhtlemisest kasu saada, et võimaldada mõlema poole kestvat positiivset koostöösuhet.
Suhtlemine nooruki käitumise ja heaolu teemal vanemate, kooli ja muude isikutega, kes vastutavad nooruki kasvatuse ja hariduse eest.
Projektide rahastamise võimalused, nt tavapärased võimalused, nagu laenud, riskikapital, avaliku või erasektori toetused, ning alternatiivsed meetodid, nagu ühisrahastamine.
Suhtlemine koolijuhtidega (nt koolidirektori ja juhtkonnaga) ning hariduse tugitöötajatega (nt õpetajaabi, sotsiaalnõustaja või akadeemiline nõustajaga) õpilaste heaolu teemal.
Tööturul saadaolevad tööpakkumised olenevalt asjaomasest majandusvaldkonnast.
Kõne kvaliteedi ja jõudlustrendide analüüsimine; soovituste tegemine edasiseks parandamiseks.
Õigusnormid, mis reguleerivad üksikisikute vahelisi perekonnaga seotud vaidlusi, näiteks abielu, laste adopteerimine, tsiviilpartnerlus jne.
Õpetamisel õpilaste isikliku tausta arvestamine, näidates üles empaatiat ja austust.
Praktika, mis julgustab kliente keskenduma sellele, kuidas nad end tunnevad nõustamise hetkel, et leida kõige sobivamaid lahendusi.
Kohalikus kogukonnas teabe levitamine noorsootööga seotud eeliste kohta ning selliste kolmandate osapooltega sünergia loomine, kes toetavad ja edendavad noorsootööd üldiselt.
Üksikisikute, perekondade ja rühmade võimestamine tervislike eluviiside ja enesehoolduse suhtes.
Kuriteoohvrite toetamine, et aidata neil olukorraga toime tulla, sealhulgas kuritegevuse ohvriks langemise korral.
Kohtuistungitel mitmesuguste sotsiaalküsimuste ja muude sündmuste kohta tunnistuste andmine.
Üksikisiku või üksikisikute rühma suunamine teataval tegevusalal.
Teadusuuringu kavandamine, sõnastades uurimisküsimuse ja viies läbi empiirilise või kirjandusuuringu, et uurida teadusküsimuse õigsust.
Programmid, mis on suunatud oma kogukonna üksikisikute sotsiaalsele arengule ja õppimisele erinevate ametlike või mitteametlike haridusmeetodite kaudu.
Laste ja noorte aitamine sotsiaalsete, emotsionaalsete ja identiteedivajaduste hindamisel ning positiivse enesekuvandi arendamisel, enesehinnangu suurendamisel ja enesekindluse parandamisel.
Valitsuse pakutavad sotsiaalkindlustuse liigid, kodanike erinevad õigused, olemasolevad hüvitised, eeskirjad, mis reguleerivad sotsiaalkindlustust ja erinevaid olukordi, milles neid kohaldatakse.
Klientidega konsulteerimise ja suhtlemisega seotud teooriad, meetodid ja mõisted.
Mitmesugused psühholoogilise nõustamise, koolituse ja treeningu meetodid igas vanuses inimeste, rühmade ja organisatsioonide jaoks, võttes arvesse meditsiinilisi aspekte.
Tehnikad ja meetodid, mida kasutatakse inimeste teadlikkuse ja identiteedi parandamiseks ning talendi ja potentsiaali arendamiseks.
Tegevuste tegemine, millega kogutakse raha organisatsiooni või kampaania jaoks, näiteks üldsusega rääkimine, raha kogumine rahakogumisürituste või muude üldiste ürituste ajal ja internetipõhiste rahakogumise vahendite kaudu.
Geriaatria on ELi direktiivis 2005/36/EÜ nimetatud meditsiinieriala.
Toe pakkumine klientidele, kes on kaotanud lähedase sugulase või sõbra, ning aitamine neil oma leina väljendada ja paraneda.
Füüsilise, vaimse ja õppimispuudega inimeste eest hoolitsemise erimeetodid ja -tavad.
Teadlastega ettepanekute ja projektide üle arutamine; otsustamine, milliseid vahendeid eraldada ja kas jätkata uuringuga.
Hariduspoliitikat käsitlevate seaduste ja õigusaktide valdkond ning selles valdkonnas riiklikul (rahvusvahelisel) tasandil töötavad inimesed, nagu õpetajad, üliõpilased ja administraatorid.
Terviklik distsipliin, mis ühendab nii hariduse kui ka hoolduse teooria ja praktika terviklikust vaatenurgast.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Sisserändega seotud nõustamine välismaale minna soovivatele või riiki sisenemist taotlevatele inimestele vajalike menetluste ja dokumentide või integratsiooniga tegelemise menetluste osas.
Hariduspoliitika, -meetodite ja -uuringute muutuste jälgimine, vaadates läbi asjakohase kirjanduse ning tehes koostööd haridusametnike ja institutsioonidega.
Psühholoogiliste ja hariduslike testide tegemine õppuri isiklike huvide, iseloomu, kognitiivsete võimete või keele- või matemaatikaoskuste kohta.
Tegelemine patsiendi või kliendi selliste psühholoogiliste käitumismustritega, mida nad ei pruugi teadvustada, näiteks mitteverbaalsed ja kõne-eelsed mustrid, kaitsemehhanismide kliinilised protsessid, vastupanu, ülekanne ja vastuülekanne.
Täiskasvanud õpilaste juhendamine nii vaba aja kui ka akadeemilises kontekstis enesetäiustamiseks või õpilaste paremaks ettevalmistamiseks tööturu jaoks.
Klientidega vestlemine ja nende sõltuvuse hindamine, et koostada sobiv tegevuskava.
Teadusharu, mis uurib inimeste käitumist ja võimekust seoses eri kooliprotsessidega ning noorte inimeste õpivajadust, selle valdkonnaga seotud psühholoogilised testid.
Põdurate, eakate täiskasvanute füüsilised, vaimsed ja sotsiaalsed vajadused.
Inimõiguste ja mitmekesisuse edendamine austamine sõltumatute isikute füüsiliste, psühholoogiliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste valguses, võttes arvesse nende arvamusi, veendumusi ja väärtusi ning rahvusvahelisi ja riiklikke eetikakoodekseid, samuti tervishoiuteenuste osutamise eetilisi tagajärgi, tagades nende õiguse eraelu puutumatusele ja austades tervishoiuteabe konfidentsiaalsust.
Laste ja noortega töötamine, et tuvastada oskused ja võimed, mida nad vajavad, et saada sõltumatuks ja iseseisvaks täiskasvanuks.
Üksikisikutega koostöö tegemine, et nende rahaasjade kohta teavet saada, ja nende nõustamine ja toetamine rahaasjade haldamisel ja jälgimisel.
Teooriad, mis käsitlevad tervet ja psühhopatoloogilist isiksuse arengut.
Inimestel esinevate puuete olemus ja liigid, näiteks füüsilised, kognitiivsed, vaimsed, sensoorsed, emotsionaalsed või arengupuuded, ning puuetega inimeste erivajadused ja juurdepääsutingimused.
Humanitaarabi osutamise hõlbustamine sõdadest, loodusõnnetustest või teistest keskkonnaprobleemidest ja -ohtudest mõjutatud piirkondades.
Osalemine sümpoosionidel, rahvusvahelistel ekspertide konverentsidel ning kongressidel, et tutvustada uurimisprojekte, -meetodeid ja -tulemusi ning koguda teavet akadeemilise teadustöö arengu kohta.
Trauma läbi elanud laste toetamine, tuvastades selleks nende vajadused ning töötades viisil, mis edendab nende õiguseid, kaasatust ja heaolu.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Kliendi väärikuse ja privaatsuse austamine ja tagamine, tema konfidentsiaalse teabe kaitsmine ning kliendile ja teistele asjaosalistele konfidentsiaalsuseeskirjade selgitamine.
Algkooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Õppurite abistamine praktikumides kasutatavate (tehniliste) seadmetega töötamisel ning vajadusel toimivusprobleeme lahendamine.
Perede aitamine, andes neile nõu, kuidas toime tulla raskete olukordadega ning kust saab spetsialiseeritumat abi ja teenuseid, mis võivad aidata neil pereprobleeme lahendada.
Võõrkeeltes suhtlemine sotsiaalteenuste kasutajatega ja pakkujatega vastavalt nende vajadustele.
Nähtuste uurimiseks teadusmeetodite ja -meetodite rakendamine, omandades uusi teadmisi või parandades ja integreerides varasemaid teadmisi.
Sidusrühmad ja organisatsioonid, kes osalevad humanitaarabi andmisel hädaolukordades, näiteks loodusõnnetuste, sõja või muude keskkonnakatastroofide korral. Nad võivad esindada kohalikke, riiklikke, valdkondlikke või rahvusvahelisi organisatsioone, kes abistavad kolmanda maailma riikides.
Võimalike vaimse tervise või haigusega seotud probleemide äratundmine ja kriitiliselt hindamine.
Eeskirjad, mida tuleb järgida nõuetele vastavuse tagamiseks sisserändejuhtumite uurimisel või nõustamisel ning toimikute menetlemisel.
Sekkumine ja selliste programmide või tegevuste rakendamine, mis suurendavad teadlikkust asjaomasele kohalikule kogukonnale olulistest teemadest, näiteks sotsiaalne või majanduslik ebavõrdsus, soolised küsimused, vägivald ja uimastite kuritarvitamine.
Haridusasutuste õpieesmärkide ja -tulemuste, samuti vajalike õpetamismeetodite ja potentsiaalsete haridusressursside väljatöötamine ja kavandamine. Õpikogemuste andmise sisu, vormi, meetodite ja tehnoloogia korraldamine.
Terminaalselt haigete patsientide perekondade abistamine matuse korraldamisega seotud probleemidega.
Tehtud telefonikõnede üle arvestuse pidamine. Vastavalt ettevõtte poliitikale ja õigusnormidele helistaja isikuandmete, kõne sisu ja muude metaandmete salvestamine.
Õiguslikud nõuded, mille alusel on kuriteoohvril võimalik saada hüvitist kuriteo sooritajale nõude esitamise kaudu või saada hüvitist riigilt.
Sisu, vormi, meetodite ja tehnoloogiate kavandamine õppeprotsessis saadud õpikogemuste edastamiseks, et õpitulemusi saavutada.
Sotsiaaltööpraktikal osalevate õppurite asjakohane hindamine.
Statistiliste, matemaatiliste või arvutuslike meetodite abil vaadeldavate nähtuste süstemaatiline ja empiiriline uurimine.
Sotsiaalsete ettevõtete loomise või töökorra toetamiseks juhiste ja teabe pakkumine.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Keerulises olukorras (nt kohtuprotsessid või ülekuulamised) olevate noorte ohvrite toetamine. Nende vaimse ja emotsionaalse heaolu jälgimine. Veendumine, et nad teavad, et neid aidatakse.
Teadusharu, mis uurib inimeste käitumist, toimivust ja psühholoogilist arengut sünnist noorukieani.
Meetodid ja menetlused haige või vigastatud inimese abistamiseks, et taastada kaotatud oskused, iseseisev toimetulek ja otsustamine.
Õigusrikkujate karistamisel kohaldatavad õiguslikud eeskirjad, menetluskorrad ja nõuded.
Diskreetsuse säilitamine ja tähelepanu vältimine.
Õigusrikkujatega tegelemine, et edendada sotsiaalset muutust, selgitada rikkumise taunitavust ja hoida ära selle kordumine.
Teadustulemuste rakendamine tõenduspõhise praktika tagamiseks, arvestades otsuste tegemisel teadusuuringutest saadud tõendeid, esitades suunatud kliinilise küsimuse konkreetse tuvastatud teabevajaduse täitmiseks, otsides kõige asjakohasemaid tõendeid selle vajaduse täitmiseks, hinnates kogutud tõendeid kriitiliselt, lisades tõendid tegevusstrateegiasse ning analüüsides kõigi otsuste ja võetud meetmete mõju.
Kriisiolukorras toimetuleku strateegiad, mis võimaldavad isikutel lahendada probleeme, võita hirmu ning vältida psühholoogilist stressi ja traumat.
Sageli emotsionaalselt häirivad laste või täiskasvanute käitumisvormid, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) või tõrges-trotslik käitumine.
Füüsiliste ja vaimsete häirete diagnostika, ravi ja taastusravi põhimõtted, meetodid ja menetlused.
Teabe andmine võimalike koolitusvõimaluste või kvalifikatsioonide ja olemasolevate rahastamisallikate kohta, olenevalt isiku vajadustest ja haridustaustast.
Inimeste abistamine toimetulekul väärkohtlemise ja trauma tagajärgedega, näiteks seksuaalne, füüsiline, psühholoogiline, kultuuriline mõju ja hooletusse jäetus.
Era- või avaliku sektori organisatsioonide nõustamine võimaliku konfliktiriski ja arengu jälgimisel ning seoses konfliktide lahendamise erimeetoditega.
Igas vanuses inimeste ja rühmade nõustamine seoses võimalustega edendada tervist individuaalselt või asutuses, arvestades füüsilise ja vaimse tervise isiklikke, sotsiaalseid ja struktuurilisi mõjutegureid.
Tööaruannete koostamine, et toetada tõhusat suhete haldust ning säilitada dokumentide ja arvestuse pidamise kõrge tase. Tulemuste ja järelduste dokumenteerimine selgelt ja arusaadavalt, et need oleks mõistetavad ka mitteekspertidele.
Sotsiaalteenuste kasutajate toetamine isiklike ressursside arendamisel ja abistamine täiendavatele ressurssidele, teenustele ja rajatistele juurdepääsul.
Üliõpilaste toetamine väitekirja koostamisel. Nõustamine seoses uurimismeetoditega või väitekirjade teatavate osade täiendamisega. Üliõpilasele eri liiki vigadest, näiteks uurimis- või metodoloogilistest vigadest teatamine.
Töötajate valiku, koolituse, tulemuslikkuse ja motiveerituse seire.
Oma erialavaldkonnas akadeemilise uurimistöö tegemine kas ülikoolis, kolledžis või iseseisvalt ning uurimuse avaldamine raamatutes või akadeemilistes ajakirjades, et aidata kaasa valdkonna arengule ja saavutada isiklikku akadeemilist tunnustust.
Töötajate ja tööandjate suhteid reguleeriv õigus. Selles käsitletakse töötajatele töölepingu alusel tagatud õigusi töökohal.
Kaitsemeetmete mõistmine ja teadlikkus sellest, mida teha teadaolevate või võimalike kahju tekitamise või väärkohtlemise juhtumite puhul.
Keelatud ained, mida ei tohi vedada ühest piirkonnast teise või mida ei tohi hoida enda valduses, nende omadused ja käitlusviisid.
Tervishoiuteenuste struktuur ja toimimine.
Laste ja noorte arenguvajadused, käitumine ja kiindumussuhted ning võimalikud märgid arengupeetusest.
Õigusrikkujate käitumise hindamine ja jälgimine, et selgitada välja, kas nad on edaspidi ühiskonnale ohtlikud ning mis on nende soodsa rehabiliteerimise võimalused, hinnates nende keskkonda, käitumist ja püüdlusi rehabilitatsioonitegevuses.
Piirkondlike ja riiklike selliste tervishoiuõigusaktide järgimine, millega reguleeritakse tarnijate, maksjate, tervishoiutoodete müüjate ja patsientide vahelisi suhteid ning tervishoiuteenuste osutamist.
Rühmakäitumise, ühiskonna suundumuste ja ühiskondliku dünaamika mõjuga seotud põhimõtete rakendamine.
Valdkond, mis hõlmab haridusteooriat ja praktikat, sealhulgas üksikisikute või rühmade õpetamise meetodeid.
Koostöö inimeste vahel, keda iseloomustab ühiselt võetud kohustus saavutada seatud eesmärk, osalemine võrdsetel alustel, avatud suhtluse säilitamine, ideede tõhusa kasutamise soodustamine jt.
Lastele toetava keskkonna tagamine, kus neid väärtustatakse ja mis aitab neil hallata omi tundeid ja inimestevahelisi suhteid.
Arvestuse pidamine puudumiste üle, märkides üles puuduvate õpilaste nimed.
Sotsiaaltöö eriala üliõpilaste juhendamine sotsiaaltöö praktikas. Oskusteabe jagamine ja üliõpilaste koolitamine, et nad suudaksid tõhusalt täita oma tööülesandeid.
Õpilaste vaba aja tegevuste jälgimine, et tagada nende turvalisus ja heaolu, ning sekkumine vajaduse korral.
Õppurite juhendamine õpetamiskonteksti või vanuserühma jaoks sobivaimal viisil, näiteks formaalselt või mitteformaalselt, ning laste asemel ekspertide koolitamine.
Oma kogemuste, oskuste ja pädevuste näidete esitlemine teistele konkreetse õppekonteksti suhtes asjakohases kontekstis, et õppureid õppeprotsessis aidata.
Telefonisidekatkestuste ärahoidmine. Elektrikutele seadme vahetamisest teadaandmine ning telefonide paigaldamise ja liigutamise haldamine. Postkastide lisamist ja kustutamist, turvakoodide haldamist ja töötajatele kõneposti kaudu juhiste andmist hõlmava kõnepostisüsteemi haldamine.
Inimeste liikumine ühest geograafilisest asukohast teise ning selle mõju ühiskonnale, kultuurile, poliitikale ja majandusele.
Eaka patsiendi seisundi hindamine ja otsustamine, kas ta vajab abi enesega toimetulekul, söömisel, pesemisel ning sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamisel.
Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kasutamine ning suhtlemine kas kirjalikult, elektrooniliselt või joonistades. Oma suhtlemisstiili kohandamine vastavalt laste ja noorte vanusele, vajadustele, omadustele, võimetele, eelistustele ja kultuurile.
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Õigusaktid, mis käsitlevad isikute kaitset ning abi ja hüvitiste pakkumist (nt tervisekindlustushüvitised, töötushüvitised, sotsiaalprogrammid ja riigi pakutav muu sotsiaalkindlustus).
Kodututega töötamine ja nende toetamine vajaduste täitmisel, arvestades nende haavatavust ja isoleeritust.
Väljaspool laborit või töökohta teabe kogumises seisnevate välitööde või uuringute tegemine. Kohtade külastamine, et koguda valdkonna kohta konkreetset teavet.
Erivajadustega laste abistamine nende vajadusi tuvastades, klassiruumi varustust nende jaoks kohandades ning aidates neil koolitegevustes osaleda.
Inimeste oskuste võimalike puuduste otsimine ja leidmine, kasutades oskuste hindamise teste ja vahendeid. Tegevuskava soovitamine.
Raske haigusega patsientide valu leevendamise meetodid ja elukvaliteedi parandamine.
Tagamine, et patsiendi haiglast väljakirjutamise ajal korraldataks vajalike täiendavate meditsiiniteenuste osutamine kodus.
Emotsionaalset heaolu suurendavate tegurite, näiteks enese aktsepteerimise, isikliku arengu, elueesmärgi, kontrolli ümbritseva üle, vaimsuse, enesejuhtimise ja positiivsete suhete edendamine.
Otsuselangetajatele, inseneridele, tehnilistele töötajatele või ajakirjanikele mingi valdkonna, eelkõige mehaanika- või teadusvaldkonna ekspertteadmiste pakkumine.
Õppurite juhendamine sotsiaaltöö teoorias ja praktikas, sealhulgas seoses sotsiaaltööks vajalike teadmiste, oskuste ja väärtustega, et valmistada neid ette kultuuriliselt pädevaks sotsiaaltööks eri elanikkonnarühmade ja kogukondadega.
Tõlgi vahendusel suhtlemine, et hõlbustada suulist suhtlust ja kultuurivahendust.
Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.
Sotsiaalsete probleemide ja sotsiaaltöö meetmete hindamiseks teadusuuringute algatamine ja kavandamine. Statistiliste allikate kasutamine, et seostada üksikandmeid koondkategooriatega ja tõlgendada andmeid ühiskondlikus kontekstis.
Gümnaasiumi töökorraldus, näiteks õppetöö tugi- ja haldusstruktuur, tegevuspõhimõtted ja eeskirjad.
Kuulajatele läbipaistvalt ja arusaadavalt tulemuste, statistika ja järelduste esitamine.
Tagamine, et tunniks vajalikud materjalid, näiteks visuaalsed abivahendid, on ette valmistatud, ajakohased ja õpperuumis olemas.
Ülikooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Leina etapid, näiteks kaotusega leppimine, valu, kohanemine eluga ilma kadunuta.
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Programmide ja poliitika väljatöötamine eesmärgiga kaitsta kodanikke ja anda neile õigusi, et neid aidata, näiteks makstes töötus- ja perehüvitisi, samuti eesmärgiga hoida ära valitsuse antud abi kuritarvitamine.
Vastastikusel koostööl põhineva ravisuhte loomine ravi ajal, soodustades ja saavutades tervishoiteenuste kasutajate usaldust ja koostööd.
Koostöö tegemine ravitava kliendi või patsiendi sõprade, pereliikmete ja muude talle oluliste isikutega, järgides konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.
Kuriteoohvrite kaitsmise vajaduste kogum, näiteks lugupidav kohtlemine, õiguslik tunnustamine, kaitse kahju eest kohtu- või kriminaaluurimise ajal, psühholoogiline abi, õiguskaitse kättesaadavus ja hüvitamine.
Eeskirjad, mis kehtivad kohtumenetluse ajal ja kohtuistungil, ning viimaste toimumiskord.
Suhtlemine telefoni teel, tehes telefonikõnesid ja vastates telefonikõnedele õigeaegselt, professionaalselt ja viisakalt.
Tagamine, et õppe sisu, meetodid, materjalid ja üldine õpikogemus on kõiki õppureid kaasavad ning erineva kultuuritaustaga õppurite ootusi ja kogemusi arvestavad. Individuaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide uurimine ning kultuuridevaheliste õpetamisstrateegiate arendamine.
Kogukonnas sõltuvusainete ja alkoholi kuritarvitamise riskide ja ohtude kohta teabe jagamine.
Väljaspool kohustuslikku õppetööd õppe- või meelelahutustegevuste juhendamine või võimalik korraldamine õppuritele.
Doktoriõppe üliõpilaste abistamine nende uurimisküsimuse täpsustamisel ja metoodika määramisel. Nende edenemise jälgimine ja töö kvaliteedi kontrollimine.
Eakate patsientide ja nende pereliikmete nõustamine terminaalse hoolduse küsimustes, näiteks hingamisaparaadi kasutamine, kunstlik toitmine ja muud eetikaküsimused.
Üksikisikute abistamine füüsilise puudega kohanemisel ning uute ülesannete ja abivajaduse taseme mõistmisel.
Multidistsiplinaarses tervishoiuteenuste osutamises osalemine ning teiste tervishoiukutsete eeskirjade ja pädevuse mõistmine.
Teadusuuringute teoreetiline metoodika, mis hõlmab taustauuringuid, hüpoteesi püstitamist ja kontrollimist, andmete analüüsimist ja tulemuste järeldamist.
Koolipersonaliga, näiteks õpetajate, õpetaja abide, õppenõustajate ja direktoriga suhtlemine õpilaste heaolu küsimustes. Ülikooli kontekstis tehnilise ja teaduspersonaliga suhtlemine, et arutada teadusprojektide ja kursustega seotud küsimusi.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Patsientide ja nende perekondade vajaduste edendamine eri keskkondades, näiteks statsionaarse, ambulatoorse, koduse ja kogukonnapõhise ravi tingimustes.
Vabatahtliku tegevuse järelmeetmed.
Õpetamismeetodid, vahendid ja keskkond erivajadustega õpilaste toetamiseks, et olla edukad koolis ja kogukonnas.
Telefoni teel isikutele sotsiaalküsimustes toe ja nõuannete pakkumine, kuulates ära nende mured ja reageerides asjakohaselt.
Õpetatava kursuse ülesehituse uurimine ja kehtestamine ning kursuse ajakava arvutamine kooskõlas kooli eeskirjade ja õppekava eesmärkidega.
Seksuaalvägivalla tuvastamise, lõpetamise ja ennetamise strateegiad ja lähenemisviisid, sealhulgas seksuaalvägivalla juhtumite tuvastamise meetodite ja menetluste, nende õiguslike tagajärgede ning võimalikku sekkumise ja rehabilitatsiooni mõistmine. Seksuaalvägivald on näiteks mis tahes tegevus, millega isik sunnitakse osalema seksuaaltegevuses vastu tema tahtmist või ilma tema nõusolekuta, samuti juhtumid, kus seksuaaltegevuses osalevad lapsed ja alaealised.
Kodanike nõustamine seoses riiklike hüvitistega, mida neil on õigus saada (nt töötushüvitised, perehüvitised ja muud sotsiaalkindlustushüvitised).
Õigusaktide ja tava raamistik, mille eesmärk on ennetada laste väärkohtlemist ja kaitsta lapsi kahju eest.
Sotsiaalteenuste kasutajate rühma moodustamine ning koostöö isiklike ja rühma eesmärkide saavutamiseks.
Rändajatele haldusliku ja sotsiaalse abi ja toe pakkumine seoses vastuvõtva riigi ühiskonda lõimumisega.
Eeskirjad ja õigusaktid, mis käsitlevad sotsiaalkorterite ehitamist, hooldust ja jaotamist.
Eakate väärkohtlemise tuvastamise, lõpetamise ja ennetamise strateegiad ja lähenemisviisid. See hõlmab eakate väärkohtlemise juhtumite tuvastamise meetodite ja menetluste, väärkohtlemise õiguslike tagajärgede ning võimaliku sekkumis- ja rehabilitatsioonitegevuse mõistmist.
Õppurite abistamine seoses haridus-, karjääri- või isiklike küsimustega, näiteks kursuste valimine, koolis kohanemine, sotsiaalne lõimumine, karjäärivõimaluste uurimine ja karjääri kavandamine ning perekonnaprobleemid.
Asjakohase teabe kogumine süstemaatiliste meetoditega (nt küsitlused, fookusrühmad, tekstianalüüs, vaatlused ja juhtumiuuringud).
Kogukonnapõhiste sotsiaalteenuste osutamine konkreetsetele rühmadele, isikutele või perekondadele, hinnates nende vajadusi, tehes koostööd asjaomaste organisatsioonide ja ametiasutustega ning toetades seminaride ja õpikodade korraldamist, et parandada nende inimeste heaolu kohalikus piirkonnas.
Abisaajate nõustamine seoses tulevaste karjäärivõimalustega, pakkudes vajaduse korral karjääriteste ja karjääriarengu hindamist.
Selliste probleemide käsitlemine, mis võivad takistada õpilase edasijõudmist koolis (nt sotsiaalsed, psühholoogilised, emotsionaalsed või füüsilised probleemid), kasutades nõustamist ja sekkumismeetmeid.
Sõltuvus sellistest ainetest nagu alkohol, retseptiravimid või kokaiin ning nende mõju ajule ja inimorganismile.
Muud ametid
- Sotsiaaltöö õppejõud
- Haridusvaldkonna sotsiaaltöötaja
- Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja
- Haigla sotsiaaltöötaja
- Ohvriabitöötaja
- Vaimse tervise valdkonna sotsiaaltöötaja
- Eakate hoolekande sotsiaaltöötaja
- Tervishoiusotsiaaltöötaja
- Sotsiaalse rehabilitatsiooni tugispetsialist
- Sotsiaaltöö nõunik
- Alaealiste ja noorte õigusrikkujate sotsiaaltöötaja
- Kriminaalhoolduse sotsiaaltöötaja