Tööriistalukksepp ja stantsivalmistaja – töökohad Soomes
Tööriistalukksepad ja stantsivalmistajad valmistavad mitmesuguste seadmete ja masinatega mitmes tootmisvaldkonnas vajalikke metallist töövahendeid ja stantse, samuti toodavad neid vahendeid tootmisprotsessi kõigis etappides. Nad projekteerivad töövahendeid ja stantse, seejärel lõikavad need parajaks, vormivad ja viimistlevad neid käsitsi juhitavate tööpinkide, mootor-töövahendite ja käsi-töövahenditega või programmeerivad ja käitavad töövahendite ja stantside valmistamise arvjuhitavaid tööpinke.
Tööriistalukksepp ja stantsivalmistaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,09–23,91 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 18,27 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,09 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 23,91 €/h |
| Palgatöötajaid | 4672 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 16,06 €/h | 267 |
| Mehed | 18,40 €/h | 4405 |
Tööriistalukksepp ja stantsivalmistaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Metallist või muust materjalist osade ühendamiseks ettevalmistamine neid puhastades, tehnilise joonise järgi mõõtmeid kontrollides ja märkides ühenduskohti.
Käsi-tööriistade käepideme defektide tuvastamine ja parandamine. Töövahendi ohutu töökorra tagamine. Töövahendi defektsete ja nüride lõiketerade tuvastamine ning nende teritamine asjakohaste vahenditega. Töövahendite asjakohane hoidmine, et tagada nende seisund ja kasutamisohutus.
Metallkomponentide liitmine jootmis- ja keevitusmaterjalide abil.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Töödeldud eseme või toodete katsetamine lihtsate defektide leidmiseks.
Eri liiki masinad ja tööriistad, sealhulgas nende konstruktsioon, kasutusvaldkonnad, remont ja hooldus.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Enne menetluste alustamist veendumine, et vajalikud seadmed on olemas, valmis ja kasutamiseks saadaval.
Eri liiki metallide – näiteks terase, alumiiniumi, messing, vask jt – omadused, tehnilised nõuded, kasutusalad ja töödeldavus eri töötlemisprotsessidega.
Lõikeseadmete lõikesuuruste ja -sügavuste reguleerimine. Töölaudade ja masina käte kõrguste reguleerimine.
Eri tüüpi stantside omadused ja rakendused, nende komponendid (nt poolstants, auguraud, augutorn) ning eritootmisprotsesside stantside tüübid (nt ekstrudeerimisstants, tõmbestants, painutusstants, lõikestants, koostoimestants).
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Organisatsiooni või tootega seotud metallitöö täpsusstandardite järgimine sellistes protseduurides nagu graveerimine, täppislõikamine ja keevitamine.
Tehniliste ressursside, näiteks digitaalsete või paberkandjal jooniste ja korrigeerimisandmete lugemine ja tõlgendamine, et seada masin või töövahend nõuetekohaselt töökorda või panna kokku mehaanilisi seadmeid.
Lõike- ja mõõteriistade kasutamine metalldetailide mõõtulõikamiseks/vormimiseks.
Terasest ja metallist osade karedate pindade uurimine ja silumine.
Metalldetailide poleerimiseks ettenähtud vahendite, näiteks teemantlahuste, silikoonist poleerimispatjate, nahast poleerimisrihmade töörataste kasutamine.
Tootmismaterjalide lihvimise eri käsi-tööriistade käitamine, nt nurklihvurid, otslihvurid, käiad, lihvpingid jms.
Eri tüüpi ja eri suuruses viilide kasutamine töödeldavalt detaililt kraatide eemaldamiseks ja servade tasandamiseks.
Pakutavad tööpingid ja tooted, nende funktsioonid, omadused ning õiguslikud ja regulatiivsed nõuded.
Tööriistalukksepp ja stantsivalmistaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Masina varustamine konkreetse tootmiseesmärgi jaoks vajalike tööseadiste ja esemetega. Varude jälgimine ja vajaduse korral nende täiendamine.
Rõhu, temperatuuri, materjali paksuse ja muude suuruste mõõteseadmete andmete jälgimine.
Masinarikete, sekkumiste ja tõrgete registreerimine kvaliteedikontrolliks.
Mitmesugused lõiketehnoloogiad, mis kasutavad näiteks tarkvara või mehaanikat, et juhtida lõikeprotsesse lasertöötluse, saagimise, jahvatamise jne käigus.
Toodetud metalltoorikute liitmiseks ja kokkupanekuks kasutatavad erinevad tehnoloogiad.
Hindamine, mis puudulikult töödetailid ei ole nõuetekohased, tuleb kõrvaldada ja jäätmed nõuetekohaselt sortida.
Iga töödetaili eemaldamine pärast töötlemist tootmismasinast või tööpingist. Lintkonveieri korral tähendab see kiireid pidevaid liigutusi.
Tööriista või masina protsesside kõige optimaalsem pöörde- või tsükliaeg ja üldine kvaliteet.
Sellise metallitöötlusmasina hooldamine, mis on ette nähtud töödeldava detaili liigsete servade eemaldamiseks kraatide eemaldamise ja abrasiivsete masinaprotsesside teel, jälgides ja juhtides seda eeskirjade kohaselt.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Liikuva detaili töötlemise jälgimine, näiteks metalli- või puidutükk, mida liigutatakse lineaarselt staatilise tootmisseadme kohal.
Raua ja rauda sisaldavate sulamite, näiteks terase, roostevaba terase ja toormalmi erinevad töötlemismeetodid.
Mitmed metallitoodete valmistamise protsessid ja meetodid, näiteks sepistamine, pressimine, stantsimine, valtsimine jne.
Väärismetallide tiheduse, korrosioonitaluvuse, elektrijuhtivuse, peegelduvuse ja kvaliteedi erinevused.
Arvutipõhise tootmise (CAM) programmide kasutamine masinate ja tööpinkide kontrollimiseks töödeldavate detailide loomisel, muutmisel, analüüsimisel või optimeerimisel nende tootmisprotsesside osana.
Automaatmasina seadistuste ja nende täitmise pidev kontrollimine või regulaarsete kontrollide tegemine. Kui vaja, kõrvalekallete tuvastamiseks paigaldiste ja seadmete töötingimuste andmete salvestamine ja tõlgendamine.
Masina või seadme korralise hoolduse tegemine, mis võib hõlmata remonti ja muudatusi, et masin või seade püsiks nõuetekohases tootlikus seisundis.
Eri tüüpi protsessid kraatide eemaldamiseks töödeldud toorikutelt, näiteks lihvimine, jugapuhastus, abrasiivtöötlus, hulgiviimistlus, spindelviimistlus, kraatide elektrokeemiline eemaldamine, abrasiivvoolutöötlus, kraatide eemaldamine käsitsi jt.
Metalli sepistava survetöötluse protsessid, näiteks vormpinntöötlus, vabasepistamine, automaatne kuumvormstantsimine, muljumine, vormstantsimine, sepavaltsimine, jämendamine, press-sepistamine jt.
Tagamine, et masinasse söödetakse vajalikud ja piisavad materjalid, ning tootmisliini masinate või tööpinkide töödeldavate detailidega varustamise (käsitsi paigutamise või automaatsööte) ja masinatest või tööpinkidelt eemaldamise reguleerimine.
Raalprojekteerimistarkvara projekti loomiseks, muutmiseks, analüüsimiseks või optimeerimiseks.
Tehisehete valmistamise materjalid ja protsessid ning materjalide käsitlemine.
Metallide tootmise ajal töödeldavatele metalldetailidele vajaliku, tavaliselt püsiva temperatuuri tagamine.
Toote valmistamiseks CNC-masina CNC-kontrolleris soovitud tootekujunduse seadistamine.
Eri metalliliikidega seotud metalliprotsessid, näiteks valuprotsessid, kuumtöötlusprotsessid, remondiprotsessid ja muud metallitootmise protsessid.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Oksüdeerumise tagajärjel kogunenud kihi või laastude eemaldamine ahjust väljavõetud töödeldava metalldetaili pinnalt, pihustades sellele õlipõhist vedelikku, mille toimel kiht sepistusprotsessi käigus eraldub.
Masina seadistamine ja juhtimine, sisestades kontrollerisse (arvutisse) asjakohased andmed ja sisendid vastavalt asjaomasele töödeldavale tootele.
Sobiva määrdeaine kasutamine poleerimisel vastavalt töödeldava metalldetaili materjalile (nt vaha või petrooleum).
Masinate või mehaaniliste seadmete nugade ja lõiketerade, käsivahendite (nt näpitsate ja kruvitsate) tootmine. Käsikäitatavate põllumajanduse käsivahendite, saagide ja saeterade (sh saeketaste ja saekettide) tootmine. Mootoriga või mootorita käsivahendite või tööpinkide vahetatavate tööseadiste tootmine: puurid, stantsid, freesid jt. Pressimisvahendite, vormikastide ja vormide (v.a valandivormide), kruustangide ja pitskruvide ning sepavahendite (ääside, alasite jt) tootmine.
Temperatuuriandurite käsitsemine, et säilitada toitu ja jooki asjakohasel temperatuuril.