Keevitaja – töökohad Soomes
Keevitajad ühendavad keevitusseadmete abil omavahel metallist toorikuid. Nad võivad kasutada sulatuskeevitusprotsesse, mis põhinevad eri meetoditel ja materjalidel. Samuti teevad need keeviste lihtsat visuaalset kontrolli.
Keevitaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,34–24,08 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 18,33 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,34 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 24,08 €/h |
| Palgatöötajaid | 10 281 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 17,05 €/h | 368 |
| Mehed | 18,39 €/h | 9913 |
Keevitaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Töödeldava detaili keevitamiseks hapnikkeevituspõleti ohutu käitamine.
Kütuste käitlemine ja ladustamine ning nende võimalike riskide ja ohtude hindamine.
Kaarkeevitamisel mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt elektroodkeevitus, metalli kaarkeevitus kaitsegaasis, räbustikeevitus ja kaarkeevitus täidistraadiga).
Rõhu, temperatuuri, materjali paksuse ja muude suuruste mõõteseadmete andmete jälgimine.
Metallkomponentide liitmine jootmis- ja keevitusmaterjalide abil.
Metall- või teraselementide omavaheline ühendamine keevitusseadmeid kasutades ja kaitseprille kandes.
Hindamine, mis puudulikult töödetailid ei ole nõuetekohased, tuleb kõrvaldada ja jäätmed nõuetekohaselt sortida.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Metalltoorikutel või metallist valmistoodetel esinevate mitmesuguste defektide märkamine ja tuvastamine. Korrosioonist, roostest, pragudest, leketest ja muust kulumisest tingitud probleemi kõrvaldamise parima võimaluse äratundmine.
Iga töödetaili eemaldamine pärast töötlemist tootmismasinast või tööpingist. Lintkonveieri korral tähendab see kiireid pidevaid liigutusi.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Lõikuriga varustatud tööriistade ja seadmete ideaalne temperatuur, mis on ette nähtud metalltoorikute mitmesuguseks töötluseks.
Komponentide joondamine ja väljapanemine, et neid tehniliste jooniste ja tehniliste kavade kohaselt õigesti kokku panna.
Mitmesuguste seadmete abil metalldetailide kokkukeevitamise erinevad meetodid, näiteks hapnik-atsetüleenkeevitus, impulssvooluga kaarkeevitus kaitsegaasis ja sulatamatu elektroodiga kaarkeevitus inertgaasis.
Metallist, peamiselt terasest toorikute kokkukeevitamine, kasutades aktiivseid gaasisegusid, näiteks argooni, süsinikdioksiidi ja hapniku segusid.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Enne menetluste alustamist veendumine, et vajalikud seadmed on olemas, valmis ja kasutamiseks saadaval.
Gaaskütuste – näiteks hapniku ja atsetüleeni segu, hapnikusisaldusega gaaskütuse, hapniku ja vesiniku segu jt – omadused, ohud ja rakendused.
Eri liiki metallide – näiteks terase, alumiiniumi, messing, vask jt – omadused, tehnilised nõuded, kasutusalad ja töödeldavus eri töötlemisprotsessidega.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Organisatsiooni või tootega seotud metallitöö täpsusstandardite järgimine sellistes protseduurides nagu graveerimine, täppislõikamine ja keevitamine.
Töödeldavate metalldetailide TIG-keevitus (sulamatu elektroodiga kaarkeevitus inertgaasis). See on kaarkeevituse protsess, mille korral tekitab kuumuse töödeldava detaili ja sulamatu volframelektroodi vaheline lektrikaar. Argooni või heeliumi (inertgaasi) kasutamine, et kaitsta keevisliidet õhu kahjuliku mõju eest.
Tootmisprotsesside plaanide ja jooniste, sh kolmemõõtmeliste plaanide ja jooniste tõlgendamine ja mõistmine.
Roostetamist, vase täppkorrosiooni, pingest tulenevat mõranemist ja muud põhjustavate metalli keskkonna toimel oksüdeerumise nähtude märkamine ning korrosioonikiiruse hindamine.
Terasest ja metallist osade karedate pindade uurimine ja silumine.
Metallide omadus juhtida soojust.
Metallide tootmise ajal töödeldavatele metalldetailidele vajaliku, tavaliselt püsiva temperatuuri tagamine.
Tootmisprotsessidega seotud kavade ja jooniste, sealhulgas kahemõõtmeliste kujutiste tõlgendamine ja mõistmine.
Suure plahvatus- ja tuleohuga vedelikud ja gaasid ning nende asjakohased käitlussüsteemid ja tõhus ladustamine.
Metallosade kokkukeevitamine inertgaasis või gaasisegudes (nt argooni ja heeliumi segus). Seda tehnikat kasutatakse tavaliselt alumiiniumi ja muude mitteraudmetallide keevitamiseks.
Optimaalse metalli (nt tsink, plii või vask) valimine ühendamiseks, eelkõige keevitamiseks, pehme- või kõvajoodisjootmiseks.
Keevitaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesugused värviliste metallide ja sulamite, näiteks vase, tsingi ja alumiiniumi töötlemise meetodid.
Kõvajoodisjooteseadmete kasutamine metalli või terase sulatamiseks ja liitmiseks.
Jootmisprotsessis mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt pehme-, hõbe-, induktsioon-, takistus-, toru-, mehaaniline ja alumiiniumjootmine).
Ergonoomiapõhimõtete rakendamine töökoha korraldamisel, kui seadmeid ja materjale käsitletakse käsitsi.
Metallist või muust materjalist osade ühendamiseks ettevalmistamine neid puhastades, tehnilise joonise järgi mõõtmeid kontrollides ja märkides ühenduskohti.
Metallosade joondamine ja paigutamine, et koostada terviktooteid; sobivate käsivahendite ja mõõturite kasutamine.
Masinarikete, sekkumiste ja tõrgete registreerimine kvaliteedikontrolliks.
Mitmesugused lõiketehnoloogiad, mis kasutavad näiteks tarkvara või mehaanikat, et juhtida lõikeprotsesse lasertöötluse, saagimise, jahvatamise jne käigus.
Tooriku töötlemine enne põhitoimingut mehaaniliste või keemiliste protsessidega.
Paatide ja laevadega seotud mehaanika. Tehniliste üksikasjade mõistmine ja osalemine aruteludes seonduvatel teemadel, et lahendada mehaanikaga seotud probleeme.
Toodetud metalltoorikute liitmiseks ja kokkupanekuks kasutatavad erinevad tehnoloogiad.
Keevitatud metallide kvaliteedi kontrollimine ja tagamine mitmesuguste katsetehnikatega.
Töödeldud eseme või toodete katsetamine lihtsate defektide leidmiseks.
Metallist surve all olevate töödeldavate esemete keevitusprotsessis erinevate keevituselektroodidega tehnikate kasutamine, nagu reljeefkeevitus, kaarelektroodidega punktkeevitus, ekstsentriliste elektroodidega punktkeevitus jm.
Keevitamine, kasutades seadmeid, mis töötavad eksotermilise reaktsiooni alusel, mille kütus on termiit.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Erinevate tehnikate kasutamine ja nendega töötamine kõvajoodisjootmisel, näiteks leeklambiga kõvajoodisjootmisel, jootekeevitusel, sukeldusjootmisel, jms.
Raua ja rauda sisaldavate sulamite, näiteks terase, roostevaba terase ja toormalmi erinevad töötlemismeetodid.
Ehitusmaterjalide kontrollimine enne kasutamist kahjustuste, niiskuse, kadude ja muude probleemide suhtes.
Tehnilised aspektid seoses lennukimehaanikaga ja seotud valdkondades mitmesuguste remonditööde teostamiseks lennukites.
Gaasiballoonide ohutu käsitsemine ning tagamine, et need vastavad ohutus- ja tervishoiunõuetele.
Metalltrossi, põimitud lintide ja muude sama tüüpi toodete, mitteelektrilise isoleerimata või isoleeritud trossi tootmine, pinnatud või südamikuga traadi, okastraadi, traataedade, võrede, võrkude jt tootmine. Pinnatud kaarkeevituselektroodide, naelte ja tihvtide, kettide ja vedrude (v.a kellavedrud) ning vedrulehtede tootmine.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Energiajõudude vastastikmõju ja toime mootorsõidukite komponentidele, näiteks autode, busside, invasõidukite ja muude mootorsõidukite komponentidele.
Tavaliselt ladustamisrajatisena või tootmises kasutamiseks paigaldatavate metallmahutite, paakide ja sarnaste konteinerite tootmine. Metallist suru- või vedelgaasimahutite tootmine.
Õnnetuste, reostuse ja muude riskide ennetamiseks ehitusel asjakohaste tervishoiu- ja ohutusnõuete rakendamine.
Hapniku-atsetüleeni segul töötava lõikepõleti käitamine töödeldava detaili lõikamiseks.
Töödetaili osade kontrollimine ja märgistamine lõpptootesse paigaldamise võimaldamiseks.
Metallitootmisprotsessis metalldetailide töötlemiseks kasutatava masina või tööriista (nt gaaskeevitusseade) nõutava gaasirõhu (enamasti püsirõhk) tagamine.
Keemilise puhastusvahendi, näiteks ammooniumkloriidi, kampoli, vesinikkloriidhappe, tsinkkloriidi, booraksi vms kasutamine rooste eemaldamiseks pehmejoodisjootmise, kõvajoodisjootmise või keevitamise abil liidetavatelt metallidelt.
Ämbrite, purkide, vaatide ja kastide valmistamine metallitöötlemise protsessidega.
Tehniliste ressursside, näiteks digitaalsete või paberkandjal jooniste ja korrigeerimisandmete lugemine ja tõlgendamine, et seada masin või töövahend nõuetekohaselt töökorda või panna kokku mehaanilisi seadmeid.
Eri metalliliikidega seotud metalliprotsessid, näiteks valuprotsessid, kuumtöötlusprotsessid, remondiprotsessid ja muud metallitootmise protsessid.
Raskete esemete tõstmine tõsteseadmetega, näiteks kraanade, kahveltõstukitega jne.
Mitmesugused relvad ja relvasüsteemid, millega kaitstakse kodanikke ning kahjustatakse saabuvaid vaenlasi ja vaenlase relvi või kaitstakse nende eest.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Hapniklõikepõleti kasutamine metalli lõikamiseks; see seade põhineb oksüdeerumisreaktsioonil kõrgel kuumusel, mis võimaldab kiiret reaktsiooni raua ja terasega, kuid ei toimi muude materjalidega. Leegi suunamine õiges tempos, et eksotermiline reaktsioon püsiks kogu lõikamise vältel.
Erinevad lehtmetalli painutamise meetodid ja nende seos selliste tegevustega nagu koostamine, projekteerimine ja hooldamine.
Raskerelvade (suurtükid, liikursuurtükid, raketiheitjad, torpeedoaparaadid, raskekuulipildujad), väikerelvade (revolvrid, haavlipüssid, kergekuulipildujad), õhu- või gaasipüsside ja püstolite ning sõjalaskemoona tootmine. Samuti jahi-, spordi- või enesekaitsetulirelvade ja nende laskemoona ning lõhkeseadiste (nt pommide, miinide ja torpeedode) tootmine.
Metalltoorikute silendamise, poleerimise ja abrasiivpoleerimise mitmesugused tehnoloogiad.
Plasmalõikuri kasutamine. See on seade, mis pihustab läbi düüsi peene plasmajoa, mis sulatab metalli ja puhub sulametalli lõikest välja.
Masinate või mehaaniliste seadmete nugade ja lõiketerade, käsivahendite (nt näpitsate ja kruvitsate) tootmine. Käsikäitatavate põllumajanduse käsivahendite, saagide ja saeterade (sh saeketaste ja saekettide) tootmine. Mootoriga või mootorita käsivahendite või tööpinkide vahetatavate tööseadiste tootmine: puurid, stantsid, freesid jt. Pressimisvahendite, vormikastide ja vormide (v.a valandivormide), kruustangide ja pitskruvide ning sepavahendite (ääside, alasite jt) tootmine.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Temperatuuriandurite käsitsemine, et säilitada toitu ja jooki asjakohasel temperatuuril.
Tehtud remondi- ja hooldustööde, kasutatud osade ja materjalide ning remondi muude asjaolude dokumenteerimine.
Vajalike ettevaatusmeetmete võtmine ja järgimine, et hinnata, ennetada ja käsitleda kõrgustes töötamise riske. Selliste tarindite all töötavate inimeste ohustamise ning redelitelt, teisaldatavatelt tellingutelt, paiksetelt töölavadelt, tõstukplatvormilt jt kukkumise ennetamine, sest see võib põhjustada surma või raskeid vigastusi.
Aurugeneraatorite tootmine, aurugeneraatorite abiseadmete tootmine: kondensaatorid, vee-eelsoojendid, ülekuumendid, aurukogurid ja akud. Tuumareaktorite, mere- või elektrikatelde osade tootmine. Samuti torusüsteemide ehitamine, mis koosneb torude edasisest töötlemisest survetorude või torusüsteemide valmistamiseks koos seonduva projekteerimise ja ehitamisega.