Vesiviljeluskasvanduse juht – töökohad Soomes
Vesiviljeluskasvanduste juhid on spetsialiseerunud veeliikide kasvatamisele, eriti söötmise, kasvu ja varude majandamise protsessidele.
Vesiviljeluskasvanduse juht - Millised oskused on kohustuslikud?
Veekvaliteedi analüüsimine, jälgides näiteks temperatuuri ja hapnikutaset.
Kalade sortimise meetod vastavalt nende erinevatele omadustele: spetsifikatsioon, suurus, kvaliteet ja seisund.
Vee kvaliteedi hindamiseks andmete, nt bioloogiliste omaduste analüüsimine ja tõlgendamine.
Koostöö veterinaaride ja teiste loomaspetsialistidega, vahetades loomade teavet, haiguslugusid ja kokkuvõttearuandeid suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt.
Kalade suremuse seire ja võimalike põhjuste hindamine.
Sööturite, söötmissüsteemi ja seirevahendite toimimise tagamine. Seadmete tagasiside analüüsimine.
Hoovuste mõju kalakasvandustele, sumpades, tiikides, laguunides ja jõgedes.
Kahjurite tekitatud kahjustuste otsimine, taimekaitsevahendite tellimine vastavalt vajadusele ja eelarve piires, taimekaitsevahendite segamise ja kasutamise juhendamine ning taimekaitsevahendite kasutamist dokumenteerima.
Vesiviljelusseadmete ja masinate (nt mahutite, tõstevahendite, transpordivahendite, desinfitseerimisseadmete, kütteseadmete, hapnikuvarustuse seadmete, elektriseadmete ning õhu-, sukel-, eluskala- ja vaakumpumpade) järelevalve ja hooldus.
Asjakohaste toimingute tegemine vee-elusressursside söötmisrežiimide tagamiseks, arvestades kasvatamise piiranguid: kalade söötmisrežiimi kehtestamine, loomade toitumiskäitumise kontrollimine ja arvutipõhiste söötmissüsteemide käitamine.
Teadmised kalandustoodangu saamise uusimatest meetoditest.
Bioloogiliste jäätmete ja keemiliste jäätmete nõuetekohase kõrvaldamise järelevalve.
Tagamine, et toimingud vastaksid kestliku vesiviljeluse nõuetele.
Välistegurite (nt röövloomade ja kahjurite) põhjustatud riske loetleva kava koostamine.
Õiguslikud piirid, kutsekäitumise tavad, riiklikud ja ELi õigusraamistikud ning juriidilised protseduurid loomade ja elusorganismidega töötamise kohta, tagades nende heaolu ja tervise.
Meeskonna või meeskonna üksikliikmete töö järelevalve, juhendamine ja kavandamine. Ajagraafikute koostamine ja tagamine, et neid järgitakse.
Vesiviljelusrajatistes ohtude tuvastamine ning tervise- ja ohutusriskide hindamine.
Ressursside, näiteks toidu, hapniku, energia ja vee kasutamise jälgimine ja kontrollimine tootmisprotsessis.
Teadusharu, mis uurib kalu, karp- või koorikloomi ning mis jaguneb paljudeks erialadeks – kalade, karp- või koorikloomade morfoloogia, füsioloogia, anatoomia, käitumine, päritolu ja levik.
Vee-elusressursside varude tootmise arvutustabeli ja söödaeelarve koostamine (söötmine, kasv, biomass, suremus, töötluskoefitsient, saagikoristus). Varude tootmise jälgimine ja säilitamine.
Eeskirjad, mida kohaldatakse kalade heaolu tagamiseks kalapüügis.
Tööaruannete koostamine, et toetada tõhusat suhete haldust ning säilitada dokumentide ja arvestuse pidamise kõrge tase. Tulemuste ja järelduste dokumenteerimine selgelt ja arusaadavalt, et need oleks mõistetavad ka mitteekspertidele.
Bioloogiliste tingimuste, näiteks vetikate ja biosaaste olemasolu mõju hindamine veehaarde, valgalade ja hapnikukasutuse haldamisega.
Kõige olulisemate kultuurliikide juurdekasvu hindamise meetodid.
Vesiviljelustootmise planeerimise tarkvara toimimispõhimõtted ja kasutamine.
Kasvatuses kasutatavate vesiviljelusressursside tervise- ja heaoluprogrammi väljatöötamine, konsulteerides kalatervise spetsialistiga.
Püügivahendist põgenenud isendite sekkumiskavade rakendamine. Põgenenud kalade püüdmisoperatsioonide läbiviimine.
Tagamine, et töötajad järgivad puuri ohutusnõudeid.
Vesiviljeluse tootmisvahendid, nagu pumbad, õhutussüsteemid, filtreerimissüsteemid, kalasööturid, inkubaatorid, mahutid ja puurid, ning tootmisvahendite joonised ja plaanid.
Menetlused, mida järgida, kui kalad pääsevad sumbasüsteemidest välja.
Kasvatamise ja tootmise mõju vee-elusressurssidele, kaladele, molluskitele ja koorikloomadele.
Loomadega seotud ettenägematute juhtumite ja kiiret tegutsemist nõudvate asjaolude asjakohane kutseline käsitlemine.
Tiikide, biotiikide ja lüüside veevoolu ja valglate haldamine.
Töökoha õnnetuste ja vahejuhtumite teatamise ja registreerimise meetodid.
Iga päev kalade söötmisrežiimide rakendamine, et võtta arvesse keskkonnatingimuste muutusi. Kontrollimine, et söötmisrežiime järgitakse söötmismenetluste täpse rakendamisega. Söötmisrežiimide kohandamine, et võtta arvesse tootmisnäitajate kõikumisi ja keskkonnatingimuste muutusi. Erisöötmisrežiimide kontrollimine, et toetada tootmise erinõudeid. Toitumiskäitumise muutuste uurimine, et määrata põhjus ja vajalikud parandusmeetmed.
Tagamine, et tervishoiu- ja ohutusmenetlused on tagatud ning neid järgitakse kõigis vesiviljelusrajatistes (sh seoses sumpadega). Tagamine, et töötajatele ja üldsusele antakse juhiseid ning kogu tegevus toimub asjakohaste tervishoiu- ja ohutuseeskirjade kohaselt.
Bioturvalisuse mõiste üldpõhimõtete ja eelkõige rahvatervist ohustavate epideemiate korral rakendatavate haiguste ennetamise eeskirjade teadmine.
Reoveepuhastuse järelevalve kooskõlas keskkonnaeeskirjadega.
Kasvukiiruse arvutamine ja prognoosimine. Kasvu ja biomassi seire ja hindamine, arvestades suremust ja kasutades kasvu hindamise eri meetodeid.
Vesiviljeluskasvanduse juht - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Inglise keele oskus kõrgtasemel; R351 tähendab Euroopa keeleõppe raamdokumendi (CEFR) C1-taset.
Sukeldumise arutamine sukeldusrühmaga pärast sukeldumist. Sukelduja/sukeldujate juhendamine, et täiustada tulevikus sukeldumise menetlusi ja korda.
Koolituse pidamine veebitehnoloogiate abil, kohandades õppematerjale, kasutades e-õppe meetodeid, toetades koolitatavaid ja suheldes veebis. Virtuaalsete klassiruumide õpetamine.
Selgete juhiste edastamine. Tagamine, et sõnumeid mõistetakse ja järgitakse õigesti.
Kvaliteedikontrolli, andmehalduse ja teabevahetuse toetamiseks arvutiseadmete või digitaalseadmete kasutamine. Arvutiprogrammi antud juhiste järgimine, arvutifailide või dokumentide koostamine.
Võõrkeelte oskamine, et suuta suhelda ühes või mitmes võõrkeeles.
Tuukritöödel kasutatavad tööplaan ja varuplaan, tuukritöödel kasutatav sukeldumisvarustus, tuukritöödel kasutatavad sukeldumissignaalid, tuukritöödel kasutatavad allvee dekompressiooniprotseduurid ja mis tahes erakorralised meetmed, mille kasutamine võib tuukritöödel osutuda vajalikuks.
Koolitusprobleemide analüüsimine ning organisatsiooni või üksikisikute koolitusnõuete tuvastamine, et neid oleks võimalik juhendada eelnevate oskuste, profiili, vahendite ja probleemi kohaselt.
Teavituskoolituse ning külastajate teenindamise assistentide, giidide ja vabatahtlike koolituskavade väljatöötamine.
Kalade suremust käsitlevate andmete kogumine. Suremuse põhjuste kindlakstegemine ja lahenduste pakkumine.
Koolituse õpiväljundite ja eesmärkide saavutamise, õpetamise kvaliteedi hindamine ning koolitajatele ja koolitatavatele läbipaistva tagasiside andmine.
Sideseadmete kasutamine klientide, töökaaslaste ja teistega suhtlemiseks.
Sukeldumissekkumiste teostamine maksimumrõhul 4 atmosfääri. Sukeldumisvahendite ja abivahendite ettevalmistamine ja ülevaatamine; sukeldumise teostamine ja järelevalve; sukeldumisvahendite ja abivahendite hooldus; ohutusmeetmete võtmine, et tagada sukelduja ohutus süvaveesukeldumisel.
Vajalike ettevalmistuste tegemine treeningsessiooni läbiviimiseks. Varustuse, tarvikute ja treeningvahendite tagamine. Treeningu tõrgeteta kulgemise tagamine.
Transportimiseks ja söötmiseks kasutatava väikelaeva käitamine.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhend ning kutselistele kaluritele kehtestatud suunised.
Sukeldumisvahendite hooldustööde, sh väiksemate remonditööde tegemine.
Ettevalmistuste tegemine väikelaeva käitamiseks töötajate poolt nii loa alusel kui ka loata.
Kontrollimine, kas sukeldumisvarustusel on kehtiv sertifikaat, et tagada selle kõlblikkus. Tagamine, et pädev isik kontrollib sukeldumisvarustust enne kasutamist vähemalt üks kord igal kasutuspäeval. Tagamine, et varustust nõuetekohaselt testitaks ja parandataks.
Arvutite, IT-seadmete ja nüüdisaegse tehnika tõhus kasutamine.
Suhtlemine telefoni teel, tehes telefonikõnesid ja vastates telefonikõnedele õigeaegselt, professionaalselt ja viisakalt.
Töötajate juhendamine ja suunamine protsessi kaudu, milles neile õpetatakse tulevaseks tööks vajalikke oskusi. Tegevuse korraldamine eesmärgiga tutvustada tööd ja süsteeme või parandada üksikisikute ja rühmade tulemuslikkust organisatsiooni keskkonnas.
Hädaolukordades ühiste sidesüsteemide (nt tugijaama raadiosaatjad ja vastuvõtjad, kaasaskantavad raadiosaatjad ja vastuvõtjad, kordistid, mobiiltelefonid, piiparid, sõidukite lokaliseerimise automaatseadmed ja satelliittelefonid) tõhus kasutamine, nagu nõutakse.
Vesiviljelusrajatistes kohapealse väljaõppe korraldamine juhendades ja oskusi esitledes. Väljaõppe arengukava koostamine, rakendamine ja järelevalve.
Muud ametid
- Vesiviljeluse tootmisjuht
- Vesiviljeluskasvanduse tehnik
- Vesiviljelusobjekti töödejuhataja
- Vesiviljeluse sumbatehnik
- Vesiviljeluse valmistoodangu juht
- Vesiviljeluse retsirkulatsioonisüsteemide haldur
- Vesiviljeluse valmistoodangu tehnik
- Vesiviljeluse tehnik
- Vee retsirkulatsiooniga vesiviljelussüsteemide tehnik
- Vesiviljelushaudejaama juht
- Vesiviljeluse bioloog
- Veeloomade tervise spetsialist