Viipekeeleõpetaja – töökohad Soomes
Viipekeeleõpetajad õpetavad igas vanuses õppuritele viipekeelt. Nad õpetavad viipekeelt nii hariduslike erivajadusega (näiteks kurtidele) kui ka hariduslike erivajadusteta õppuritele. Nad korraldavad oma tunde erinevaid õppematerjale kasutades, töötavad rühmaga interaktiivselt ning hindavad õppurite individuaalset arengut ülesannete ja eksamite abil.
Viipekeeleõpetaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,28–27,55 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 21,87 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,28 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 27,55 €/h |
| Palgatöötajaid | 487 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 21,82 €/h | 397 |
| Mehed | 22,04 €/h | 90 |
Viipekeeleõpetaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Kuulmispuudega õppuritele viipekeele teooria ja praktika õpetamine, täpsemalt viipekeele märkide mõistmist, kasutamist ja tõlgendamist.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Kuulmispuudega isikute inimsuhtluse fonoloogilised, morfoloogilised ja süntaktilised aspektid ja omadused.
Mitmesugused hindamismeetodid, -teooriad ja -vahendid, mida kasutatakse õpilaste, programmis osalejate ja töötajate hindamisel. Erinevaid hindamisstrateegiaid, näiteks esialgne, formatiivne, kokkuvõtlik ja enesehindamine, kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Õppurite õppeedukuse jälgimine ning nende saavutuste ja vajaduste hindamine.
Eripedagoogi materjalid, mida kasutatakse erivajadustega laste õpetamiseks, näiteks meeleelundite ja motoorika stimuleerimise vahendid.
Haldama õpilaste omavahelisi ning õpilaste ja õpetaja vahelisi suhteid. Tegutsemine õiglase võimu kandjana ning usalduse ja stabiilsuse keskkonna loomine.
Kuulmispuude, st osalise või täieliku kuulmisvõimetuse avaldumine, põhjused ja sümptomid.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Loomulikul teel helide eristamise ja töötlemise võime halvenemine.
Meetodid võõrkeele õpetamiseks, näiteks audiolingvaalne meetod, kommunikatiivne meetod ja keelekümblus.
Õppurite juhendamine teatud keele teoorias ja praktikas. Paljude eri õpetamis- ja õpimeetodite kasutamine, et arendada vastavas keeles lugemise, kirjutamise, kuulamise ja kõnelemise oskust.
Oma kogemuste, oskuste ja pädevuste näidete esitlemine teistele konkreetse õppekonteksti suhtes asjakohases kontekstis, et õppureid õppeprotsessis aidata.
Isiku suutmatus keelelise, kuulmis- ja kõnesuhtluse protsesside ajal mõista, töödelda ja edastada mitmesugustes vormides mõisteid (nt sõnalised, mittesõnalised või graafilised).
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.
Suhtlussüsteem, mis koosneb visuaalsetest žestidest ja märkidest ning mida kasutavad kuulmispuudega inimesed.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Õpetamismeetodid, vahendid ja keskkond erivajadustega õpilaste toetamiseks, et olla edukad koolis ja kogukonnas.
Viipekeeleõpetaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Erivajadustega õpilaste julgustamine täitma ülesandeid iseseisvalt, hooldaja abita, ja neile isikliku iseseisvuse oskusi õpetamine.
Õpilase õppimisvajaduste analüüsimise protsess vaatluse ja testimise abil, millele võivad järgneda õpihäire diagnoos ja lisatoetuse kava.
Erivajadustega õppurite õpetamine, sageli väikerühmades, arvestades igaühe vajadusi, tervisehäireid ja puudeid. Laste ja teismeliste psühholoogilise, sotsiaalse, loomingulise või füüsilise arengu edendamine, kasutades erimeetodeid, näiteks keskendumisharjutusi, rollimänge, liikumiskoolitust ja maalimist.
Kuulmispuudega inimeste saatmine, et lihtsustada suhtlust mitmesugustes olukordades, näiteks õppimisel, tööl või haldusasutustes. Vajaduse korral teabe kogumine enne kohtumisi.
Füüsilise, vaimse ja õppimispuudega inimeste eest hoolitsemise erimeetodid ja -tavad.
Õppurite õpiprobleemide ja edusammude kindlakstegemine. Selliste õpetamis- ja õppimisstrateegiate valimine, mis toetavad õpilaste individuaalseid õppevajadusi ja -eesmärke.
Veendumine, et õpilased järgivad koolis kehtestatud reegleid ja käitumiskoodeksit, ning asjakohaste meetmete võtmine rikkumise või väärkäitumise korral.
Vajaliku toe pakkumine õpilastele, kellel on üldised kirja- ja arvutusoskuse raskused, et hõlbustada õppimist, hinnates õppija arenguvajadusi ja -eelistusi. Formaalsete ja informaalsete õpitulemuste kavandamine ning õppimist ja arengut hõlbustavate materjalide pakkumine.
Inimestel esinevate puuete olemus ja liigid, näiteks füüsilised, kognitiivsed, vaimsed, sensoorsed, emotsionaalsed või arengupuuded, ning puuetega inimeste erivajadused ja juurdepääsutingimused.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Enda kursis hoidmine erivajadustega õpilaste haridust käsitlevate uute teadusuuringute ja tulevaste määrustega.
Erivajadusega klientide abistamine, järgides asjakohaseid juhiseid ja eristandardeid. Nende vajaduste mõistmine ja vajaduse korral täpne täitmine.
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Erivajadustega laste abistamine nende vajadusi tuvastades, klassiruumi varustust nende jaoks kohandades ning aidates neil koolitegevustes osaleda.
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Koolipersonaliga, näiteks õpetajate, õpetaja abide, õppenõustajate ja direktoriga suhtlemine õpilaste heaolu küsimustes. Ülikooli kontekstis tehnilise ja teaduspersonaliga suhtlemine, et arutada teadusprojektide ja kursustega seotud küsimusi.
Muud ametid
- Eripedagoog
- Koolieelse lasteasutuse eripedagoog
- Algklasside eripedagoog
- Andekate ja võimekate õppurite õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme eripedagoog
- Üldhariduskoolide vanema astme õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme nüüdiskeelte õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme klassikaliste keelte õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme ajalooõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme kirjandusõpetaja
- Algklassiõpetaja
- Waldorfi kooli õpetaja