Ellujäämiskoolitaja – töökohad Soomes
Ellujäämiskoolitajad juhendavad rühmi ulatuslikel loodusaladel ja aitavad neil omandada iseseisvalt põhilisi ellujäämisoskusi ilma mugavuste või nüüdisaegse varustuseta. Nad võimaldavad osalejatel omandada vajalikke ellujäämisoskusi, näiteks kuidas teha tuld, valmistada lihtsaid tööriistu, ehitada varjualust ning hankida vett ja toitu. Nad tagavad, et osalejad arvestavad mõningaid ohutusmeetmeid ilma seikluse, keskkonnakaitse ja riskijuhtimise taset vähendamata. Nad ergutavad rühmaliikmete juhtimispüüdlusi ja juhendavad osalejaid individuaalselt, et mõjutada neid vastutustundlikult ületama oma piire ja võimalikke hirme.
Ellujäämiskoolitaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 11,61–25,46 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 15,86 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 11,61 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 25,46 €/h |
| Palgatöötajaid | 9990 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 15,88 €/h | 7281 |
| Mehed | 15,82 €/h | 2709 |
Ellujäämiskoolitaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Loodusjõud, näiteks ilmastikuolud ja aastaajalised eripärad, nende omadused ja nende eest kaitsmise vahendid.
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Haigele või vigastatud isikule abi andmiseks kardiopulmonaalse elustamise tegemine või esmaabi andmine, kuni nad saavad täielikumat ravi.
Kämpingurajatiste või puhkealade pidamine, sealhulgas neid hooldades ja valides tarnijaid.
Kaartide tõhus lugemine.
Õppurite õppeedukuse jälgimine ning nende saavutuste ja vajaduste hindamine.
Haldama õpilaste omavahelisi ning õpilaste ja õpetaja vahelisi suhteid. Tegutsemine õiglase võimu kandjana ning usalduse ja stabiilsuse keskkonna loomine.
Jalgsimatkal osalejate juhendamine.
Õppurite õpiprobleemide ja edusammude kindlakstegemine. Selliste õpetamis- ja õppimisstrateegiate valimine, mis toetavad õpilaste individuaalseid õppevajadusi ja -eesmärke.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Huvi äratamine loomastiku ja taimestiku loodusliku olemuse ning inimtegevusega seotud vastastikmõju vastu.
Igat liiki riskide ja nende võimalike allikate – näiteks loodustegurite, õigusmuudatuse või määramatus konkreetses olukorras – tuvastamise, hindamise ja prioriseerimise protsess ning riskide tõhusa käsitlemise meetodid.
Õppurite abistamine praktikumides kasutatavate (tehniliste) seadmetega töötamisel ning vajadusel toimivusprobleeme lahendamine.
Eri kuulajatele näiteks looduse ja looduskaitsega seotud teabest, kontseptsioonidest, teooriatest ja/või tegevustest rääkimine. Kirjaliku teabe esitamine. Seda teavet võib esitada mitmesugustes vormingutes, näiteks kuvadel, teabelehtedel, plakatitel, veebisaidil jne.
Tehnika, mille eesmärk on soodustada looduses ellujäämist või mis kasutab seda toetavaid vahendeid, näiteks käsitöö, ellujäämisvahendid ja relvad.
Ohutu lõkkekoha valimine puudest ja põõsastest eemal ja lõkke tegemine, kasutades tulehakatist, süütevahendit (nt tikud, tulemasin või teatud kivid) ja puuhalge. Veendumine, et käepärast on vesi lõkke kustutamiseks.
Ohutute ja söödavate/joodavate loodussaaduste, näiteks puuviljade, taimede, liha ja värske või ringlussevõetud vee asukoht, omadused ja tooted.
Konfliktide ja pingeolukordade lahendamine poolte vahel, et saavutada kokkulepe, pooli lepitada ja lahendada probleemid. Konflikti esitamine nii, et ükski kannatanu ei tunneks end halvasti kohelduna ja konfliktide vältimine juba eelnevalt.
Köite kasutamine tõsteasendis töötamiseks. Ohutu köitest ülesronimine ja allalaskumine, kandes rakmeid.
Liikumise jälgimine lähtepunktist lõpp-punkti kompassi abil, mida pööratakse, kuni selle nool osutab N-tähega märgitud põhjasuunda.
Oma kogemuste, oskuste ja pädevuste näidete esitlemine teistele konkreetse õppekonteksti suhtes asjakohases kontekstis, et õppureid õppeprotsessis aidata.
Vigastuse või haigusseisundi laadi ja ulatuse hindamine, et koostada raviplaan ja seada selle prioriteedid.
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Komponendid, mis võimaldavad mõista looma või isiku asukohta, vaadeldes ja tõlgendades nende jäetud jälgi ja märke (nt jala- või käpajälgi, väljaheiteid või vahetu keskkonna häirimist). Oluline on ka jälgede vanus ja suurus.
Oma geograafilise ümbruse ja üksikasjade mälu kasutamine navigeerimisel.
Osalejate juhendamine põlislooduses ellujäämise teoorias ja praktikas, sageli (kuid mitte ainult) meelelahutuseesmärkidel, konkreetsemalt järgmistes valdkondades: toiduhankimine, laagri ülespanek, lõkke tegemine ja loomade käitumine.
Õppurite julgustamine oma saavutusi väärtustama ning võtma meetmeid enesekindluse suurendamiseks ja haridusarengu soodustamiseks.
Protsess, millega mitu eset (nt postid) kinnitatakse köite, trosside või lintide abil kokku, tavaliselt kinnitamiseks või jäiga konstruktsiooni (nt isetehtud laua, puumaja või välikäimla) ehitamiseks. Kinnituste tüübid on näiteks rist-, piki- ja diagonaalsidumine.
Ellujäämiskoolitaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Nüüdisaegsete navigatsiooniseadmete (nt GPSi ja radarisüsteemide) kasutamine.
Meetodid, mida kasutatakse kõnest arusaamiseks, tõlgendades huulte, näo- ja keele liikumist, et lävida kuulmishäire all kannatavate inimestega või suhelda distantsilt.
Tegutsemine asutuse, ettevõtte või organisatsiooni esindajana välismaailmas.
Õppurite arvamuste ja eelistuste arvestamine õpitava sisu määramisel.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Õppurite julgustamine üksteisega koostööd tegema rühmades, näiteks rühmatöid tehes.
Välitegevuse dünaamiline ja aktiivne korraldamine.
Loomade evolutsiooni ajalugu ning eri liikide ja nende käitumise areng kodustamise abil.
Ankurdamisvahendite, näiteks kaablite, köite, rihmarataste ja vintside kasutamine, et kinnitada ohutult kõrgeid struktuure.
Erakorralise abi andmine, et vältida olukorra halvenemist, kannatusi ja valu, kuni on võimalik kasutada veterinaarabi. Mitteveterinaar peab andma erakorralist esmaabi, enne kui veterinaararst annab esmaabi. Kui mitteveterinaarid annavad esmaabi, peavad nad võimalikult kiiresti otsima ravi eesmärgil veterinaararsti.
Töötamine eri sihtrühmadega vanuse, soo ja puude alusel.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Matkavahendite ja -tarvete varude üle arvestuse pidamine ning vajaduse korral vahendite hooldamise, remondi või asendamise korraldamine.
Koostöö inimeste vahel, keda iseloomustab ühiselt võetud kohustus saavutada seatud eesmärk, osalemine võrdsetel alustel, avatud suhtluse säilitamine, ideede tõhusa kasutamise soodustamine jt.
Taevakehade järgi navigeerimine ja erimõõtevahendite abil asukoha määramine.
Kalapüügis või kalanduses kasutatavate seadmete käsitsemine ja hooldamine, näiteks mitmesugused võrgud ja püügivahendid.
Tagamine, et tunniks vajalikud materjalid, näiteks visuaalsed abivahendid, on ette valmistatud, ajakohased ja õpperuumis olemas.
Loomade loomulikud käitumismustrid, st normaalse ja ebanormaalse käitumise avaldumine, olenevalt liigist, keskkonnast, inimese ja looma vastastiktoimest ja tegevusalast.
Ohutu puudele ronimine ja puudelt laskumine.