Kehakultuuri eriala kutseõpetaja – töökohad Soomes
Kehakultuuri eriala kutseõpetajad juhendavad õppureid oma õppesuunal, kehakultuuris, mis on oma olemuselt valdavalt praktiline. Nad pakuvad teoreetilist õpet praktiliste oskuste ja tehnikate toetamiseks, mida õppurid peavad seejärel kehakultuuriga seotud kutsealal (nt tervisespetsialisti või vabaõhutegevuste korraldajana) töötamiseks omandama. Nad suunavad õppureid oma õnnesuuna sobivatesse sotsiaalsetesse raamidesse ning õpetavad asjakohaseid hoiakuid ja väärtushinnanguid. Kehakultuuri eriala kutseõpetajad jälgivad õppurite edusamme, abistavad neid vajadusel individuaalselt ning hindavad nende teadmisi ja sooritust kehakultuuri erialal ülesannete, testide ja eksamite abil.
Kehakultuuri eriala kutseõpetaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 18,90–31,34 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 26,95 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 18,90 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 31,34 €/h |
| Palgatöötajaid | 14 553 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 27,57 €/h | 8237 |
| Mehed | 26,26 €/h | 6316 |
Kehakultuuri eriala kutseõpetaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Õppuritele kodus tehtavate lisaharjutuste ja ülesannete andmine, nende arusaadav selgitamine ning tähtaja ja hindamismeetodi määramine.
Individuaalset soorituse vaatlemine ja hindamine ning isiklike vajaduste ja motivatsiooni määramine, et kohandada programme osalejaga ja koos temaga.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Õppurite julgustamine üksteisega koostööd tegema rühmades, näiteks rühmatöid tehes.
Mitmesugused hindamismeetodid, -teooriad ja -vahendid, mida kasutatakse õpilaste, programmis osalejate ja töötajate hindamisel. Erinevaid hindamisstrateegiaid, näiteks esialgne, formatiivne, kokkuvõtlik ja enesehindamine, kasutatakse erinevatel eesmärkidel.
Õppurite õppeedukuse jälgimine ning nende saavutuste ja vajaduste hindamine.
Haldama õpilaste omavahelisi ning õpilaste ja õpetaja vahelisi suhteid. Tegutsemine õiglase võimu kandjana ning usalduse ja stabiilsuse keskkonna loomine.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Veendumine, et õpilased järgivad koolis kehtestatud reegleid ja käitumiskoodeksit, ning asjakohaste meetmete võtmine rikkumise või väärkäitumise korral.
Sporditarvete nõuetekohane toimimine, ohutu kasutamine ja hooldus.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Õppurite abistamine praktikumides kasutatavate (tehniliste) seadmetega töötamisel ning vajadusel toimivusprobleeme lahendamine.
Spordivaldkonna uusimate tulemuste, võistluste ja ürituste teave.
Koostöö inimeste vahel, keda iseloomustab ühiselt võetud kohustus saavutada seatud eesmärk, osalemine võrdsetel alustel, avatud suhtluse säilitamine, ideede tõhusa kasutamise soodustamine jt.
Tööturu arengu kindlakstegemine ja selle olulisuse tunnistamine õppurite koolitamisel.
Sportmängude (nt jalgpalli ja tennise) reeglid ja eeskirjad.
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Asjakohaste asjaomase spordiala tehnika- ja taktikajuhiste andmine, kasutades mitmesuguseid usaldusväärseid pedagoogilisi võtteid, et vastata osalejate vajadustele ja saavutada soovitud eesmärgid. Selleks on vaja suhtlemise, selgitamise, ettenäitamise, modelleerimise, tagasiside andmise, küsitlemise ja korrigeerimise oskusi.
Tagamine, et õppe sisu, meetodid, materjalid ja üldine õpikogemus on kõiki õppureid kaasavad ning erineva kultuuritaustaga õppurite ootusi ja kogemusi arvestavad. Individuaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide uurimine ning kultuuridevaheliste õpetamisstrateegiate arendamine.
Töötamine kutseõppeasutuses, kus õpetatakse õpilastele praktilisi oskusi.
Sportlaste ja osalejate motiveerimine püüdlema oma eesmärkide poole ning ületama oma seniste oskuste ja teadmiste piire.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Õpetatava kursuse ülesehituse uurimine ja kehtestamine ning kursuse ajakava arvutamine kooskõlas kooli eeskirjade ja õppekava eesmärkidega.
Kehakultuuri eriala kutseõpetaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Kehaliste aktiivsusest või spordist põhjustatud vigastuste või seisundite ennetamine ja ravimine.
Spordi biomehaanilised aspektid, tüüpilised liigutused ja tehniliste liigutuste terminoloogia.
Andekate sportlaste leidmine ja kaasamine teatud spordialal.
Arengu tundmine ja kirjeldamine järgmiste kriteeriumite alusel: kaal, pikkus ja pea suurus, toitumisnõuded, neerufunktsioon, hormoonide mõju arengule, stressile reageerimine ja infektsioon.
Sporditeaduse viimaste saavutuste tuvastamine ja rakendamine selles valdkonnas.
Piisavate konkurentsistrateegiate loomine, et suurendada spordis edu saavutamise võimalusi.
Töötamine eri sihtrühmadega vanuse, soo ja puude alusel.
Toitumisteave, näiteks konkreetse sportliku tegevusega seotud vitamiinid ja energiatabletid.
Inimestel esinevate puuete olemus ja liigid, näiteks füüsilised, kognitiivsed, vaimsed, sensoorsed, emotsionaalsed või arengupuuded, ning puuetega inimeste erivajadused ja juurdepääsutingimused.
Mängijate ja sportlaste taustandmed ning spordiürituste ja mängude ajalugu.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Inimese kehaehituse ja talitluse ning luu- ja lihaskonna, südame-veresoonkonna, hingamiselundkonna, seedeelundkonna, endokriinsüsteemi, kuseteede, reproduktiivsüsteemi, katteelundkonna ja närvisüsteemi dünaamiline seos; normaalne anatoomia ja anatoomilised muutused ning füsioloogia inimese eluea jooksul.
Teabe andmine puhkuse ja taastumise rolli kohta sportliku soorituse arendamisel. Puhkamise ja taastumise soodustamine, tagades treeningute, võistluste ja puhkeaja sobiva vahekorra.
Ümbritseva keskkonna ja sportlaste või osalejate juhtimine riskide vähendamiseks. See hõlmab toimumispaiga ja seadmete sobivuse kontrollimist ning sportlaste või osalejate asjakohaste spordi- ja terviseandmete kogumist. Samuti hõlmab see igal ajal sobiva kindlustuskaitse tagamist toimumispaigas.
Konkreetse spordiala oluliste arengusuundade ja trendide jälgimine. Sportlaste, varustuse ja seadmete tootjatega kursis olemine.
Sportlaste juhendamine ja toetamine nende üldise ja spordispetsiifilise seisundi ja vormi kontekstis.
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Spordiürituste ja tulemusi mõjutada võivate tingimuste mõistmine.
Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.
Tagamine, et tunniks vajalikud materjalid, näiteks visuaalsed abivahendid, on ette valmistatud, ajakohased ja õpperuumis olemas.
Spordi ja kehalise tegevuse toetamine hariduse kontekstis. Selle hariduskogukonna analüüsimine, milles spordiorganisatsioon tegutsema hakkab, tõhusate töösuhete loomine kõnealuse kogukonna peamiste sidusrühmadega ning hariduskogukonnale erialase nõustamise ja oskusteabe pakkumine, et kogukond saaks luua ja säilitada osalemis- ja arenguvõimalusi lastele ja noortele.
Spordi-, fitnessi- ja virgestusvahendite ning sporditarvete liigid ja omadused.
Soorituse hindamine pärast sportimist ja spordivõistlusi, tuvastades tugevused ja nõrkused ning tehes kohandusi, et tulevast sooritust parandada.
Muud ametid
- Üldhariduskooli vanema astme kehalise kasvatuse õpetaja
- Üldhariduskoolide vanema astme õpetaja
- Treener
- Elektrotehnika- ja energeetikaeriala kutseõpetaja
- Juuksurieriala kutseõpetaja
- Metalli- ja puidutöötlemise eriala kutseõpetaja
- Laborimeditsiini eriala kutseõpetaja
- Ärikorralduse eriala kutseõpetaja
- Ärinduse ja turunduse eriala kutseõpetaja
- Hotelliteeninduse eriala kutseõpetaja
- Iluteeninduseriala kutseõpetaja
- Disaini ja tarbekunsti eriala kutseõpetaja