Üldhariduskooli vanema astme kehalise kasvatuse õpetaja – töökohad Soomes
Üldhariduskoolide vanema astme kehalise kasvatuse õpetajad õpetavad gümnaasiumites õpilasi, tavaliselt lapsi ja teismelisi. Nad on tavaliselt aineõpetajad, spetsialiseerunud oma õppesuunale, kehalisele kasvatusele, mida nad ka õpetavad. Nad valmistavad ette tunnikavasid ja -materjale, jälgivad õpilaste edusamme, abistavad neid vajadusel individuaalselt ning hindavad ülesannete, testide ja eksamite abil õpilaste teadmisi ja sooritust õppeaines, kehalises kasvatuses.
Üldhariduskooli vanema astme kehalise kasvatuse õpetaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 17,74–33,03 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 25,85 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 17,74 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 33,03 €/h |
| Palgatöötajaid | 23 952 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 25,81 €/h | 16 670 |
| Mehed | 25,93 €/h | 7282 |
Üldhariduskooli vanema astme kehalise kasvatuse õpetaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Õppuritele kodus tehtavate lisaharjutuste ja ülesannete andmine, nende arusaadav selgitamine ning tähtaja ja hindamismeetodi määramine.
Individuaalset soorituse vaatlemine ja hindamine ning isiklike vajaduste ja motivatsiooni määramine, et kohandada programme osalejaga ja koos temaga.
Õppurite sotsiaalse käitumise järelevalve, et avastada ebaharilikku. Probleemide lahendamisel abistamine, kui vaja.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Kursisolek erialal toimuvate uuringute, nõuete ja muude oluliste muudatustega, seoses tööturuga või mitte.
Kursusele registreeritud õppuritele õppematerjalide koostamine, valimine või soovitamine.
Õppurite õppeedukuse jälgimine ning nende saavutuste ja vajaduste hindamine.
Suhtlemine koolijuhtidega (nt koolidirektori ja juhtkonnaga) ning hariduse tugitöötajatega (nt õpetajaabi, sotsiaalnõustaja või akadeemiline nõustajaga) õpilaste heaolu teemal.
Haldama õpilaste omavahelisi ning õpilaste ja õpetaja vahelisi suhteid. Tegutsemine õiglase võimu kandjana ning usalduse ja stabiilsuse keskkonna loomine.
Õppurite õpiprobleemide ja edusammude kindlakstegemine. Selliste õpetamis- ja õppimisstrateegiate valimine, mis toetavad õpilaste individuaalseid õppevajadusi ja -eesmärke.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Veendumine, et õpilased järgivad koolis kehtestatud reegleid ja käitumiskoodeksit, ning asjakohaste meetmete võtmine rikkumise või väärkäitumise korral.
Sporditarvete nõuetekohane toimimine, ohutu kasutamine ja hooldus.
Osalejatele sobiva tegevuskava pakkumine, et toetada kindlaksmääratud aja jooksul vajalikku oskuste taseme saavutamist, võttes arvesse asjakohaseid teaduslikke ja spordialaseid teadmisi.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Spordivaldkonna uusimate tulemuste, võistluste ja ürituste teave.
Vajalike ettevalmistuste tegemine treeningsessiooni läbiviimiseks. Varustuse, tarvikute ja treeningvahendite tagamine. Treeningu tõrgeteta kulgemise tagamine.
Keskharidusjärgse kooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Ümbritseva keskkonna ja sportlaste või osalejate juhtimine riskide vähendamiseks. See hõlmab toimumispaiga ja seadmete sobivuse kontrollimist ning sportlaste või osalejate asjakohaste spordi- ja terviseandmete kogumist. Samuti hõlmab see igal ajal sobiva kindlustuskaitse tagamist toimumispaigas.
Oma kogemuste, oskuste ja pädevuste näidete esitlemine teistele konkreetse õppekonteksti suhtes asjakohases kontekstis, et õppureid õppeprotsessis aidata.
Sportmängude (nt jalgpalli ja tennise) reeglid ja eeskirjad.
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.
Gümnaasiumi töökorraldus, näiteks õppetöö tugi- ja haldusstruktuur, tegevuspõhimõtted ja eeskirjad.
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Asjakohaste asjaomase spordiala tehnika- ja taktikajuhiste andmine, kasutades mitmesuguseid usaldusväärseid pedagoogilisi võtteid, et vastata osalejate vajadustele ja saavutada soovitud eesmärgid. Selleks on vaja suhtlemise, selgitamise, ettenäitamise, modelleerimise, tagasiside andmise, küsitlemise ja korrigeerimise oskusi.
Tagamine, et õppe sisu, meetodid, materjalid ja üldine õpikogemus on kõiki õppureid kaasavad ning erineva kultuuritaustaga õppurite ootusi ja kogemusi arvestavad. Individuaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide uurimine ning kultuuridevaheliste õpetamisstrateegiate arendamine.
Sportlaste ja osalejate motiveerimine püüdlema oma eesmärkide poole ning ületama oma seniste oskuste ja teadmiste piire.
Koolipersonaliga, näiteks õpetajate, õpetaja abide, õppenõustajate ja direktoriga suhtlemine õpilaste heaolu küsimustes. Ülikooli kontekstis tehnilise ja teaduspersonaliga suhtlemine, et arutada teadusprojektide ja kursustega seotud küsimusi.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Õpetatava kursuse ülesehituse uurimine ja kehtestamine ning kursuse ajakava arvutamine kooskõlas kooli eeskirjade ja õppekava eesmärkidega.
Üldhariduskooli vanema astme kehalise kasvatuse õpetaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Kehaliste aktiivsusest või spordist põhjustatud vigastuste või seisundite ennetamine ja ravimine.
Abistamine kooliürituste kavandamisel ja korraldamisel, näiteks seoses kooli lahtiste uste päeva, spordivõistluse või talendivõistlusega.
Laste või täiskasvanud õppurite jälgimine ja õpiraskuste (nt aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düskalkuulia ja düsgraafia) sümptomite märkamine. Õppuri suunamine õige eriharidusspetsialisti juurde, kui vaja.
Suhtlemine mitme isikuga (sh õpetajate ja õppuri perekonnaga), et arutada õppuri käitumist või õpitulemusi.
Spordi biomehaanilised aspektid, tüüpilised liigutused ja tehniliste liigutuste terminoloogia.
Õppurite julgustamine üksteisega koostööd tegema rühmades, näiteks rühmatöid tehes.
Õppurite jälgimine õpetamise ajal ja õppuri erakordselt suure intelligentsuse märkide tuvastamine, mis on näiteks erakordse intellektuaalse uudishimu, igavusest tingitud rahutuse ja liiga lihtsate ülesannetega rahulolematuse ilmutamine.
Andekate sportlaste leidmine ja kaasamine teatud spordialal.
Õppurite saatmine õppereisidel väljaspool koolikeskkonda ning nende ohutuse ja koostöö tagamine.
Arengu tundmine ja kirjeldamine järgmiste kriteeriumite alusel: kaal, pikkus ja pea suurus, toitumisnõuded, neerufunktsioon, hormoonide mõju arengule, stressile reageerimine ja infektsioon.
Noorte täiskasvanute vaheline sotsiaalne dünaamika ühiskonnas, mille kaudu nad väljendavad oma positiivseid ja negatiivseid hinnanguid, ning põlvkondadevahelised suhtlusreeglid.
Ühiste ja individuaalsete kohtumiste korraldamine õpilaste vanematega, et arutada laste akadeemilist arengut ja üldist heaolu.
Piisavate konkurentsistrateegiate loomine, et suurendada spordis edu saavutamise võimalusi.
Toitumisteave, näiteks konkreetse sportliku tegevusega seotud vitamiinid ja energiatabletid.
Hariduspoliitika, -meetodite ja -uuringute muutuste jälgimine, vaadates läbi asjakohase kirjanduse ning tehes koostööd haridusametnike ja institutsioonidega.
Tõenduspõhiste strateegiate pakkumine tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ja ohjamise edendamiseks.
Laste ja noortega töötamine, et tuvastada oskused ja võimed, mida nad vajavad, et saada sõltumatuks ja iseseisvaks täiskasvanuks.
Inimestel esinevate puuete olemus ja liigid, näiteks füüsilised, kognitiivsed, vaimsed, sensoorsed, emotsionaalsed või arengupuuded, ning puuetega inimeste erivajadused ja juurdepääsutingimused.
Mängijate ja sportlaste taustandmed ning spordiürituste ja mängude ajalugu.
Õppurite abistamine praktikumides kasutatavate (tehniliste) seadmetega töötamisel ning vajadusel toimivusprobleeme lahendamine.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Inimese kehaehituse ja talitluse ning luu- ja lihaskonna, südame-veresoonkonna, hingamiselundkonna, seedeelundkonna, endokriinsüsteemi, kuseteede, reproduktiivsüsteemi, katteelundkonna ja närvisüsteemi dünaamiline seos; normaalne anatoomia ja anatoomilised muutused ning füsioloogia inimese eluea jooksul.
Teabe andmine puhkuse ja taastumise rolli kohta sportliku soorituse arendamisel. Puhkamise ja taastumise soodustamine, tagades treeningute, võistluste ja puhkeaja sobiva vahekorra.
Arvestuse pidamine puudumiste üle, märkides üles puuduvate õpilaste nimed.
Konkreetse spordiala oluliste arengusuundade ja trendide jälgimine. Sportlaste, varustuse ja seadmete tootjatega kursis olemine.
Õpilaste vaba aja tegevuste jälgimine, et tagada nende turvalisus ja heaolu, ning sekkumine vajaduse korral.
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Oma eriala ja teiste teemade vaheliste korrelatsioonide ja kattuvuste tuvastamine. Seotud aine õpetajaga kokkuleppimine ühtlustatud lähenemisviisis materjalile ja tunnikavade vastav kohandamine.
Spordiürituste ja tulemusi mõjutada võivate tingimuste mõistmine.
Tagamine, et tunniks vajalikud materjalid, näiteks visuaalsed abivahendid, on ette valmistatud, ajakohased ja õpperuumis olemas.
Spordi-, fitnessi- ja virgestusvahendite ning sporditarvete liigid ja omadused.
Väljaspool kohustuslikku õppetööd õppe- või meelelahutustegevuste juhendamine või võimalik korraldamine õppuritele.
Muud ametid
- Üldhariduskoolide vanema astme õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme bioloogiaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme keemiaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme geograafiaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme matemaatikaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme füüsikaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme reaalainete õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme IKT-õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme kunstiõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme ettevõtlus- ja majandusõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme klassikaliste keelte õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme draamaõpetaja