Kõvajoodisjootja – töökohad Soomes
Kõvajoodisjootjad kasutavad kahe metallitüki ühendamiseks mitmesuguseid seadmeid ja masinaid, kuumutades, sulatades ja moodustades nende vahele metallist, sageli messingist või vasest täidise. Kõvajoodisjootmine sarnaneb pehmejoodisjootmisele, kuid toimub kõrgemal temperatuuril, kasutades leeklampe, jootekolbe, räbusteid ja keevitusseadmeid, et ühendada alumiiniumi, hõbedat, vaske, kulda või niklit.
Kõvajoodisjootja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,34–24,08 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 18,33 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,34 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 24,08 €/h |
| Palgatöötajaid | 10 281 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 17,05 €/h | 368 |
| Mehed | 18,39 €/h | 9913 |
Kõvajoodisjootja - Millised oskused on kohustuslikud?
Kõvajoodisjooteseadmete kasutamine metalli või terase sulatamiseks ja liitmiseks.
Metallist või muust materjalist osade ühendamiseks ettevalmistamine neid puhastades, tehnilise joonise järgi mõõtmeid kontrollides ja märkides ühenduskohti.
Rõhu, temperatuuri, materjali paksuse ja muude suuruste mõõteseadmete andmete jälgimine.
Hindamine, mis puudulikult töödetailid ei ole nõuetekohased, tuleb kõrvaldada ja jäätmed nõuetekohaselt sortida.
Metalltoorikutel või metallist valmistoodetel esinevate mitmesuguste defektide märkamine ja tuvastamine. Korrosioonist, roostest, pragudest, leketest ja muust kulumisest tingitud probleemi kõrvaldamise parima võimaluse äratundmine.
Iga töödetaili eemaldamine pärast töötlemist tootmismasinast või tööpingist. Lintkonveieri korral tähendab see kiireid pidevaid liigutusi.
Erinevate tehnikate kasutamine ja nendega töötamine kõvajoodisjootmisel, näiteks leeklambiga kõvajoodisjootmisel, jootekeevitusel, sukeldusjootmisel, jms.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Lõikuriga varustatud tööriistade ja seadmete ideaalne temperatuur, mis on ette nähtud metalltoorikute mitmesuguseks töötluseks.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Enne menetluste alustamist veendumine, et vajalikud seadmed on olemas, valmis ja kasutamiseks saadaval.
Eri liiki metallide – näiteks terase, alumiiniumi, messing, vask jt – omadused, tehnilised nõuded, kasutusalad ja töödeldavus eri töötlemisprotsessidega.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Keemilise puhastusvahendi, näiteks ammooniumkloriidi, kampoli, vesinikkloriidhappe, tsinkkloriidi, booraksi vms kasutamine rooste eemaldamiseks pehmejoodisjootmise, kõvajoodisjootmise või keevitamise abil liidetavatelt metallidelt.
Organisatsiooni või tootega seotud metallitöö täpsusstandardite järgimine sellistes protseduurides nagu graveerimine, täppislõikamine ja keevitamine.
Metallide tootmise ajal töödeldavatele metalldetailidele vajaliku, tavaliselt püsiva temperatuuri tagamine.
Optimaalse metalli (nt tsink, plii või vask) valimine ühendamiseks, eelkõige keevitamiseks, pehme- või kõvajoodisjootmiseks.
Kõvajoodisjootja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesugused värviliste metallide ja sulamite, näiteks vase, tsingi ja alumiiniumi töötlemise meetodid.
Jootmisprotsessis mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt pehme-, hõbe-, induktsioon-, takistus-, toru-, mehaaniline ja alumiiniumjootmine).
Töödeldava detaili keevitamiseks hapnikkeevituspõleti ohutu käitamine.
Ergonoomiapõhimõtete rakendamine töökoha korraldamisel, kui seadmeid ja materjale käsitletakse käsitsi.
Kütuste käitlemine ja ladustamine ning nende võimalike riskide ja ohtude hindamine.
Kaarkeevitamisel mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt elektroodkeevitus, metalli kaarkeevitus kaitsegaasis, räbustikeevitus ja kaarkeevitus täidistraadiga).
Tooriku töötlemine enne põhitoimingut mehaaniliste või keemiliste protsessidega.
Keevitusseadmete ohutu käitamine; selliste keevitustehnikate kasutamine nagu elektroodkeevitus või kaarkeevitus täidistraadiga.
Toodetud metalltoorikute liitmiseks ja kokkupanekuks kasutatavad erinevad tehnoloogiad.
Töödeldud eseme või toodete katsetamine lihtsate defektide leidmiseks.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Raua ja rauda sisaldavate sulamite, näiteks terase, roostevaba terase ja toormalmi erinevad töötlemismeetodid.
Mitmesuguste seadmete abil metalldetailide kokkukeevitamise erinevad meetodid, näiteks hapnik-atsetüleenkeevitus, impulssvooluga kaarkeevitus kaitsegaasis ja sulatamatu elektroodiga kaarkeevitus inertgaasis.
Laua ääres või köögis kasutatavate sööginõude, hõbenõude, serviiside ja muude mitteelektriliste tarvikute tootmine.
Metalltrossi, põimitud lintide ja muude sama tüüpi toodete, mitteelektrilise isoleerimata või isoleeritud trossi tootmine, pinnatud või südamikuga traadi, okastraadi, traataedade, võrede, võrkude jt tootmine. Pinnatud kaarkeevituselektroodide, naelte ja tihvtide, kettide ja vedrude (v.a kellavedrud) ning vedrulehtede tootmine.
Tavaliselt ladustamisrajatisena või tootmises kasutamiseks paigaldatavate metallmahutite, paakide ja sarnaste konteinerite tootmine. Metallist suru- või vedelgaasimahutite tootmine.
Gaaskütuste – näiteks hapniku ja atsetüleeni segu, hapnikusisaldusega gaaskütuse, hapniku ja vesiniku segu jt – omadused, ohud ja rakendused.
Masinate töö vaatlemine ja kuulamine rikete tuvastamiseks. Valdavalt mehhanismide abil toimivate masinate, osade ja vahendite hooldamine, parandamine, kohandamine ja katsetamine. Kaubaveoks, reisijateveoks ning põllumajanduses ja maastikukujunduses kasutamiseks ette nähtud sõidukite hooldus ja remont.
Metallitootmisprotsessis metalldetailide töötlemiseks kasutatava masina või tööriista (nt gaaskeevitusseade) nõutava gaasirõhu (enamasti püsirõhk) tagamine.
Tehniliste ressursside, näiteks digitaalsete või paberkandjal jooniste ja korrigeerimisandmete lugemine ja tõlgendamine, et seada masin või töövahend nõuetekohaselt töökorda või panna kokku mehaanilisi seadmeid.
Elektriahjude ja boilerite tootmine metallitöötlusprotsesside abil.
Eri metalliliikidega seotud metalliprotsessid, näiteks valuprotsessid, kuumtöötlusprotsessid, remondiprotsessid ja muud metallitootmise protsessid.
Uksele kinnitatavate ning ukse toimivust või välimust parandavate metallesemete tootmine. Tabalukkude, lukkude, võtmete, hingede jt ning hoonetega, mööbliga, sõidukitega jt kasutatavate rauakaupade tootmine.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Suure plahvatus- ja tuleohuga vedelikud ja gaasid ning nende asjakohased käitlussüsteemid ja tõhus ladustamine.
Raskerelvade (suurtükid, liikursuurtükid, raketiheitjad, torpeedoaparaadid, raskekuulipildujad), väikerelvade (revolvrid, haavlipüssid, kergekuulipildujad), õhu- või gaasipüsside ja püstolite ning sõjalaskemoona tootmine. Samuti jahi-, spordi- või enesekaitsetulirelvade ja nende laskemoona ning lõhkeseadiste (nt pommide, miinide ja torpeedode) tootmine.
Metalltoorikute silendamise, poleerimise ja abrasiivpoleerimise mitmesugused tehnoloogiad.
Masinate või mehaaniliste seadmete nugade ja lõiketerade, käsivahendite (nt näpitsate ja kruvitsate) tootmine. Käsikäitatavate põllumajanduse käsivahendite, saagide ja saeterade (sh saeketaste ja saekettide) tootmine. Mootoriga või mootorita käsivahendite või tööpinkide vahetatavate tööseadiste tootmine: puurid, stantsid, freesid jt. Pressimisvahendite, vormikastide ja vormide (v.a valandivormide), kruustangide ja pitskruvide ning sepavahendite (ääside, alasite jt) tootmine.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Temperatuuriandurite käsitsemine, et säilitada toitu ja jooki asjakohasel temperatuuril.