Metallide kunstiline töötleja – töökohad Soomes
Metallide kunstilised töötlejad valmistavad ja viimistlevad viimistlusvahendite ja masinatega selliseid valmistooteid, mida sageli kasutatakse ehituspaigaldamisel, näiteks piirdeid, treppe, avatud teraspõrandakatteid, tarasid ja väravaid.
Metallide kunstiline töötleja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,37–24,18 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 18,51 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,37 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 24,18 €/h |
| Palgatöötajaid | 13 244 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 16,45 €/h | 827 |
| Mehed | 18,66 €/h | 12 417 |
Metallide kunstiline töötleja - Millised oskused on kohustuslikud?
Metalldetailidele või ehetele kujundite märkimine või graveerimine, jälgides hoolikalt kujundusnõudeid.
Hindamine, mis puudulikult töödetailid ei ole nõuetekohased, tuleb kõrvaldada ja jäätmed nõuetekohaselt sortida.
Iga töödetaili eemaldamine pärast töötlemist tootmismasinast või tööpingist. Lintkonveieri korral tähendab see kiireid pidevaid liigutusi.
Asjakohaste metallitöötlusvahendite kasutamine metallesemete või pindade töötlemiseks. Metallide lihvimine, silumine või teritamine asjakohaste ja piisavate vahenditega.
Dekoratiivesemete vormimine ja kujundamine eri materjalidest toorikutest, näiteks metallist või puidust, kasutades käsitöövahendeid või poolautomaatseid seadmeid.
Joonised, millel on üksikasjalikult kujutatud toodete, tööriistade ja tehnosüsteemide konstruktsiooni.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Lõikuriga varustatud tööriistade ja seadmete ideaalne temperatuur, mis on ette nähtud metalltoorikute mitmesuguseks töötluseks.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Enne menetluste alustamist veendumine, et vajalikud seadmed on olemas, valmis ja kasutamiseks saadaval.
Eri liiki metallide – näiteks terase, alumiiniumi, messing, vask jt – omadused, tehnilised nõuded, kasutusalad ja töödeldavus eri töötlemisprotsessidega.
Käsitööriistade või poolautomaatsete seadmete abil dekoratiivsete kujunduste väljalõikamine töödeldavast detailist, mis võib olla eri materjalidest, näiteks metallist või puidust.
Augutorni ja haamri käsitsemine ja kasutamine metallist töödetaili märgistamiseks, näiteks seerianumbri graveerimiseks, või puurimise lihtsustamiseks, et näidata täpne koht augu paigutamiseks, võimaldades hoida puuri stabiilsena.
Organisatsiooni või tootega seotud metallitöö täpsusstandardite järgimine sellistes protseduurides nagu graveerimine, täppislõikamine ja keevitamine.
Metalldetailide sepistamine alasil, kasutades sobivaid käsitööriistu ja kuumutusseadmeid.
Roostetamist, vase täppkorrosiooni, pingest tulenevat mõranemist ja muud põhjustavate metalli keskkonna toimel oksüdeerumise nähtude märkamine ning korrosioonikiiruse hindamine.
Metallide tootmise ajal töödeldavatele metalldetailidele vajaliku, tavaliselt püsiva temperatuuri tagamine.
Terase ja metalli tules kuumutamine; sobiva valamistemperatuuri saavutamiseks soojuskontrolli kohandamine ja reguleerimine.
Metallide kunstiline töötleja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesugused värviliste metallide ja sulamite, näiteks vase, tsingi ja alumiiniumi töötlemise meetodid.
Kõvajoodisjooteseadmete kasutamine metalli või terase sulatamiseks ja liitmiseks.
Kujutiste ja mustrite graveerimine ja trükkimine mitmesugustele pindadele.
Kaarkeevitamisel mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt elektroodkeevitus, metalli kaarkeevitus kaitsegaasis, räbustikeevitus ja kaarkeevitus täidistraadiga).
Mitmesugused lõiketehnoloogiad, mis kasutavad näiteks tarkvara või mehaanikat, et juhtida lõikeprotsesse lasertöötluse, saagimise, jahvatamise jne käigus.
Erinevate söögiriistade, nt kahvlite, lusikate, nugade, habemenugade ja kääride tootmine.
Metall- või teraselementide omavaheline ühendamine keevitusseadmeid kasutades ja kaitseprille kandes.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Erinevate tehnikate kasutamine ja nendega töötamine kõvajoodisjootmisel, näiteks leeklambiga kõvajoodisjootmisel, jootekeevitusel, sukeldusjootmisel, jms.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Raua ja rauda sisaldavate sulamite, näiteks terase, roostevaba terase ja toormalmi erinevad töötlemismeetodid.
Meetodite rakendamine ja tehnoloogiate kasutamine seoses erinevate sepistamisprotsessidega, sealhulgas vormimise, sepistamise, mõõtmete muutmise, kuumtöötlemise ja viimistlemisega.
Laua ääres või köögis kasutatavate sööginõude, hõbenõude, serviiside ja muude mitteelektriliste tarvikute tootmine.
Mitmed metallitoodete valmistamise protsessid ja meetodid, näiteks sepistamine, pressimine, stantsimine, valtsimine jne.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Pindade graveerimise materjalide ja meetodite omadused.
Sellise poolautomaatse või käeshoitava pihustipüstoli käsitsemine, mis on ette nähtud töödeldava detaili pinna katmiseks ohutult ja vastavalt eeskirjadele püsiva, korrosioonikindla viimistluskihiga.
Mehaaniliste graveerimisseadmete ja -masinate käitamine, lõikevahendite juhtseadmete reguleerimine. Kui vaja, kohanduste tegemine.
Töötamine puuride, suruõhuvasarate, elektrivasarate, hüdrauliliste presside, terituspinkide ja muude tööriistadega, et valmistada sepatöö tulemusena pool-käsitöö metalltooteid.
Käsitsi valmistatud metalltoodete sepistamisel haamrite, peitlite, alasite, tangide, pihtide, ääside ja muude tööriistadega töötamine.
Masina või seadme korralise hoolduse tegemine, mis võib hõlmata remonti ja muudatusi, et masin või seade püsiks nõuetekohases tootlikus seisundis.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Töödetaili osade kontrollimine ja märgistamine lõpptootesse paigaldamise võimaldamiseks.
Metalli sepistamine, mille korral kuuma metalli töödeldakse veidi allpool rekristallisatsioonitemperatuuri, kui metall on pärast valu jahtunud ja tahkunud.
Terasest ja metallist osade karedate pindade uurimine ja silumine.
Eri metalliliikidega seotud metalliprotsessid, näiteks valuprotsessid, kuumtöötlusprotsessid, remondiprotsessid ja muud metallitootmise protsessid.
Uksele kinnitatavate ning ukse toimivust või välimust parandavate metallesemete tootmine. Tabalukkude, lukkude, võtmete, hingede jt ning hoonetega, mööbliga, sõidukitega jt kasutatavate rauakaupade tootmine.
Metallist uste, akende ja aknaraamide, aknaluukide ja väravate ning põrandale kinnitatavate ruumijaoturite tootmine.
Masina seadistamine ja juhtimine, sisestades kontrollerisse (arvutisse) asjakohased andmed ja sisendid vastavalt asjaomasele töödeldavale tootele.
Metallitöötlusprotsess, kus metalli sepistatakse ajal, kui pärast valamist ja tahkumist on kuuma metalli temperatuur rekristallisatsioonitemperatuurist veel kõrgem.
Klientide tellimuste ja kaebuste registreerimine, jälgimine, lahendamine ja neile vastamine ning müügijärgsed teenused.
Raskerelvade (suurtükid, liikursuurtükid, raketiheitjad, torpeedoaparaadid, raskekuulipildujad), väikerelvade (revolvrid, haavlipüssid, kergekuulipildujad), õhu- või gaasipüsside ja püstolite ning sõjalaskemoona tootmine. Samuti jahi-, spordi- või enesekaitsetulirelvade ja nende laskemoona ning lõhkeseadiste (nt pommide, miinide ja torpeedode) tootmine.
Mitmesugused metalltoorikute pindamise ja värvimise protsessid ja tehnoloogiad.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Optimaalse metalli (nt tsink, plii või vask) valimine ühendamiseks, eelkõige keevitamiseks, pehme- või kõvajoodisjootmiseks.
Mitmesugused väärismetallide, näiteks kulla, hõbeda ja plaatina töötlemise meetodid.