Tuletõrjuja – töökohad Soomes
Tuletõrjujad vastutavad hädaolukordade lahendamise eest tulekahju puhkemise või muudes ohtlikes olukordades. Nad jälgivad ohustatud ruumide evakueerimist ning tagavad, et kannatanud päästetakse ja nende eest hoolitsevad asjakohased spetsialistid. Kui inimesed on päästetud, tagavad nad tulekahju kustutamise vastavalt tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Samuti reguleerivad nad õnnetusejärgset koristust ja hindavad kahju.
Tuletõrjuja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,53–25,17 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,59 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,53 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 25,17 €/h |
| Palgatöötajaid | 5164 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 19,96 €/h | 180 |
| Mehed | 20,60 €/h | 4984 |
Tuletõrjuja - Millised oskused on kohustuslikud?
Haigele või vigastatud isikule abi andmiseks kardiopulmonaalse elustamise tegemine või esmaabi andmine, kuni nad saavad täielikumat ravi.
Ohu ohjamise asjakohase meetodi ja riskijuhtimise valimine.
Tulekahjude suuruse järgi sobivate ainete ja meetodite valimine, näiteks vesi ja mitmesugused kemikaalid. Hingamisaparaatide kasutamine.
Asjakohaste meetmete ja strateegiate rakendamine ning nõuetekohaste seadmete kasutamine, et edendada kohalikku või riiklikku julgeolekutegevust andmete, inimeste, institutsioonide ja vara kaitseks.
Koostöö tegemine ohtlikus, mõnikord mürarikkas keskkonnas, näiteks põlevas hoones või metalli sepistamise rajatistes, et saavutada suurem tõhusus, pöörates samal ajal tähelepanu kaastöötajate turvalisusele.
Rajatises tuleohutuses ja tuleennetuses kohaldatavad õigusnormid.
Jõuülekandesüsteemid, mis edastavad jõudu vedelikuvooluga.
Viivitamatu meetmete võtmine, et reageerida olulistele juhtumitele (nt liiklusõnnetustele), mis mõjutavad inimeste ohutust ja turvalisust eravaldustes või avalikes kohtades.
Tulekahju ja plahvatuse ennetamise eeskirjad ning seadmed, süsteemid ja meetodid.
Isiku evakueerimine ohtlikust hoonest või olukorrast tema kaitseks, tagades, et ohver jõuab ohutusse kohta ja saab vajaduse korral arstiabi.
Loodus- ja muude õnnetustega (näiteks metsatulekahjud, üleujutused ja liiklusõnnetused) toimetulekul abistamine. Otsingu- ja päästeoperatsioonide teostamine.
Eri tuletõrjemeetodite ning eri tüüpi ja klasside tulekustutusvahendite tundmine ja kasutamine.
Tulekahju kustutamise seadmed ja süsteemid; põlemise liigid ja keemilised protsessid.
Selliste olukordade lahendamine, milles ajasurve all otsustamine on hädavajalik elude päästmiseks.
Tegevusalal kohaldatavad tervishoiu-, ohutus-, hügieeni- ja keskkonnanõuded ning õiguslikud eeskirjad.
Erakorraline ravi, mida antakse patsiendile või vigastatule vereringe- ja/või hingamispuudulikkuse, teadvusekaotuse, haavade, verejooksu, šoki või mürgistuse korral.
Tuletõrjuja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Kohalikud, riiklikud ja rahvusvahelised poliitikad, mille eesmärk on edendada keskkonna kestlikkust ja töötada välja projekte, mis vähendavad negatiivset keskkonnamõju ja parandavad keskkonna seisundit.
Sõjaliste mereväeorganisatsioonide tegevus- ja töökorrad baasis ja missioonide ajal laevadel.
Tuletõrjesüsteemide ja seonduvate ohutussüsteemide hooldus.
Liiklusõnnetustes kannatanute päästmine ja sõidukitest eemaldamine.
Andmete analüüsimine, et hinnata tööstustegevuse mõju ressursside kättesaadavusele ja põhjavee kvaliteedile.
Projekti edukust või organisatsiooni toimimist ohustada võivate tegurite tuvastamine ja hindamine. Nende mõju vältimiseks või minimeerimiseks meetmete võtmine.
Puhastustoimingute töötajate abistamine, samuti ohutustoimingutes kokkupuuteriskiga isikute abistamine, näiteks selgitades neile, kuidas kasutada kaitsevahendeid, siseneda keelualadele ja neilt lahkuda ning kasutada puhastusseadmeid.
Laevaõnnetuste uurimine; tõendusmaterjalide kogumine kahjunõuete korral.
Merendusmasinate käitamine nende põhimõtteid kasutades, sealhulgas laevadiiselmootoreid, auruturbiine, katlaid, sõuvõlle, sõukruve, mitmesuguseid lisaseadmeid, rooliseadmeid, automaatjuhtimissüsteeme ja tekiseadmeid. Ajamseadmestiku (sh juhtsüsteemide) käitamisel ohutusmenetluste ja erakorralise olukorra menetluste järgimine. Järgmiste masinate ja juhtsüsteemide ettevalmistamine, käitamine ja hooldamine: peamasin ja aurukatel ning nende abi- ja aurusüsteemid, abiajamid ja seonduvad süsteemid ning muud lisaseadmed, näiteks külmutus-, kliima- ja ventilatsioonisüsteemid. Vajalike meetmete võtmine, et ennetada nende süsteemide kahjustamist.
Paatide ja laevadega seotud mehaanika. Tehniliste üksikasjade mõistmine ja osalemine aruteludes seonduvatel teemadel, et lahendada mehaanikaga seotud probleeme.
Eri toimingud, mis tehakse dokkides, eriti seoses saabuvate ja väljuvate kaubasaadetistega, ning kraanade, konteinerite ja saadetistega seotud logistikategevused.
Saastumise tõendite analüüsimine. Saastusest puhastamise nõustamine.
Nõutavate logiraamatute säilitamine tavade ja kehtestatud vormide kohaselt.
Avariiseadmete ja -vahendite, näiteks tulekustutite, rattaklotside, taskulampide ja hoiatusmärkide kasutamine.
Tagamine, et laevade julgestusnõuded täidetakse õigusnormide kohaselt. Kontrollimine, kas julgestusseadmed on olemas ja toimivad. Laevainseneriga suhtlemine tagamaks, et laeva tehnilised osad toimivad tõhusalt ja eelseisva teekonna jaoks vajalikul viisil.
Asjakohaste meetmete võtmine tulekahjude vältimiseks.
Ohtlike materjalide, näiteks keemiliste või radioaktiivsete ainete kõrvaldamine keskkonna- ning tervise- ja ohutuseeskirjade kohaselt.
Erinevate suhtluskanalite kasutamine, näiteks verbaalne, käsitsi kirjutatav, digitaalne ja telefoniside, mille eesmärk on ideede või teabe kogumine ja jagamine.
Töö arvutite andmesüsteemidega, näiteks geograafilised infosüsteemid (GIS).
Materjalide segunemise või saastamise vältimine.
Saasteohuga seotud Euroopa ja riiklike õigusaktide tundmine.
Õigusnormid, mis käsitlevad pürotehnikat ja pürotehnilisi materjale.
Eri tüüpi merelaevad, nagu konteiner-, reisi- ja kalalaevad, ning nende omadused ja tehnilised kirjeldused, turva-, tehnilised ja hooldusnõuded.
Pardal olevate laevasidesüsteemide kasutamine; suhtlemine teiste laevade või kaldal asuva juhtimiskeskusega, näiteks kiireloomuliste ohutusteadete saatmiseks; teadete edastamine või vastuvõtmine jne.
Komponendid, mis moodustavad laeva elektrisüsteemi, ja nende komponentide koosmõju.
Sõnumite raadio- ja telefonisüsteemide kaudu edastamise oskuste evimine.
Vastavalt kehtestatud korrale meditsiiniliste radioaktiivsete ainete nõuetekohase käitlemise ja kõrvaldamise tagamine.
Hädaolukordadele reageerimisel tuletõrjeautoga ohutult ja kontrollitud kiirusel sõitmine ja selle juhtimine, järgides seda tüüpi tegevust reguleerivaid õigusakte, eeskirju ja standardeid.
Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine kemikaalide ladustamiseks, kasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Kemikaalide käitlemine ja valimine konkreetseteks protsessideks. Teadlikkus eri kemikaalide segamisel tekkivatest reaktsioonidest.
Tööstustegevuses kasutatavate seadmete, näiteks tootmis- või ehitusseadmete kontrollimine, et tagada seadmete vastavus tervise-, ohutus- ja keskkonnaalastele õigusaktidele.
Tehase tegevuse, planeerimise, kavandamise, korraldamise ja kontrolliga seotud tegevuste järelevalve ning tootmistegevuse juhtimine.
Tööstuses kasutatavad töövahendid ja seadmed, mootoriga või manuaalsed, ning nende kasutusalad.
Tehnikavaldkond, mis käsitleb keerukate protsesside, teadmussüsteemide, inimressursside, seadmete jt arendamist, täiustamist ja rakendamist.
Vastutuse võtmine elukestva õppe ja pideva kutsearengu eest. Õppimine, et toetada ja ajakohastada oma kutsepädevust. Kutsearengu prioriteetvaldkondade tuvastamine, lähtudes oma kutsetegevuse analüüsimisest ning kolleegide ja sidusrühmade tagasisidest.
Seadmete regulaarne hooldamine. Seadmete väikedefektide äratundmine ja tuvastamine ning vajaduse korral parandamine.
Alarmsõiduki juhtimine ja sellega manööverdamine ning sellesse paigaldatud seadmete kasutamine vastavalt eeskirjadele.
Tuletõrjeautode pidevalt kasutusvalmina hoidmine. Tuletõrjeautode igakülgne hooldamine ja nende nõuetekohases töökorras oleku tagamine.
Sidemete loomine inseneride ja teiste tööstusspetsialistidega.
Ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevad riiklikud ja rahvusvahelised eeskirjad, nt määrus (EÜ) nr 1272/2008.
Majanduse, poliitika ja kultuuri riskitegurite ja muude asjaolude mõju määramine.
Ohutusvahendite, näiteks kellade ja helisignaalseadmete, päästevestidega tekikastide, päästepaatide või -parvede ning mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoi (EPIRB) paigaldamine ja hooldamine.
Haridus- ja edenduskavade väljatöötamine ja täitmine, et harida üldsust seoses tuleennetuse teadmiste ja -meetoditega ning tuleohutusega, näiteks ohtude tuvastamise ja tuleohutusvahendite kasutamine, ja suurendada teadlikkust tuleennetuse küsimustes.
Kergestisüttivate ainete kasutamine röstimistoimingutes ja tagamine, et ohutusmeetmed on võetud.
Inimeste ohutu evakueerimine kõrgustest köis-juurdepääsu tehnikate abil.
Ohutu puudele ronimine ja puudelt laskumine.
Keemiaprotsessi vastavuse jälgimine, seadmete (nt salvestite, vooluhulgamõõturite ja märgutulede) kõigi märguannete või hoiatussignaalide kontrollimine.
Inspektsioonide korraldamine ja meetmete võtmine, et merereostust ennetada või leevendada. Rahvusvaheliste koodeksite ja resolutsioonide järgimine.
Kogukonna või muude avalike teenistuste tehniline toetamine olukordades, mis ohustavad inimesi või nõuavad eritoetust.