Meretuletõrjuja – töökohad Soomes
Meretuletõrjujad vastutavad hädaolukorras tegutsemise eest tulekahju või muu ohtliku olukorra korral merekeskkonnas. Nad reageerivad aktiivselt tulekahjudele ja muudele hädaolukordadele laevadel, dokkides ja muudes mererajatistes. Nad tagavad, et mererajatis vastab tervishoiu- ja ohutuseeskirjadele. Samuti reguleerivad nad õnnetusejärgset koristust ja hindavad kahju.
Meretuletõrjuja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,53–25,17 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,59 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,53 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 25,17 €/h |
| Palgatöötajaid | 5164 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 19,96 €/h | 180 |
| Mehed | 20,60 €/h | 4984 |
Meretuletõrjuja - Millised oskused on kohustuslikud?
Sõjaliste mereväeorganisatsioonide tegevus- ja töökorrad baasis ja missioonide ajal laevadel.
Haigele või vigastatud isikule abi andmiseks kardiopulmonaalse elustamise tegemine või esmaabi andmine, kuni nad saavad täielikumat ravi.
Ohu ohjamise asjakohase meetodi ja riskijuhtimise valimine.
Laevaõnnetuste uurimine; tõendusmaterjalide kogumine kahjunõuete korral.
Merendusmasinate käitamine nende põhimõtteid kasutades, sealhulgas laevadiiselmootoreid, auruturbiine, katlaid, sõuvõlle, sõukruve, mitmesuguseid lisaseadmeid, rooliseadmeid, automaatjuhtimissüsteeme ja tekiseadmeid. Ajamseadmestiku (sh juhtsüsteemide) käitamisel ohutusmenetluste ja erakorralise olukorra menetluste järgimine. Järgmiste masinate ja juhtsüsteemide ettevalmistamine, käitamine ja hooldamine: peamasin ja aurukatel ning nende abi- ja aurusüsteemid, abiajamid ja seonduvad süsteemid ning muud lisaseadmed, näiteks külmutus-, kliima- ja ventilatsioonisüsteemid. Vajalike meetmete võtmine, et ennetada nende süsteemide kahjustamist.
Tulekahjude suuruse järgi sobivate ainete ja meetodite valimine, näiteks vesi ja mitmesugused kemikaalid. Hingamisaparaatide kasutamine.
Tagamine, et laevade julgestusnõuded täidetakse õigusnormide kohaselt. Kontrollimine, kas julgestusseadmed on olemas ja toimivad. Laevainseneriga suhtlemine tagamaks, et laeva tehnilised osad toimivad tõhusalt ja eelseisva teekonna jaoks vajalikul viisil.
Asjakohaste meetmete ja strateegiate rakendamine ning nõuetekohaste seadmete kasutamine, et edendada kohalikku või riiklikku julgeolekutegevust andmete, inimeste, institutsioonide ja vara kaitseks.
Koostöö tegemine ohtlikus, mõnikord mürarikkas keskkonnas, näiteks põlevas hoones või metalli sepistamise rajatistes, et saavutada suurem tõhusus, pöörates samal ajal tähelepanu kaastöötajate turvalisusele.
Rajatises tuleohutuses ja tuleennetuses kohaldatavad õigusnormid.
Jõuülekandesüsteemid, mis edastavad jõudu vedelikuvooluga.
Pardal olevate laevasidesüsteemide kasutamine; suhtlemine teiste laevade või kaldal asuva juhtimiskeskusega, näiteks kiireloomuliste ohutusteadete saatmiseks; teadete edastamine või vastuvõtmine jne.
Viivitamatu meetmete võtmine, et reageerida olulistele juhtumitele (nt liiklusõnnetustele), mis mõjutavad inimeste ohutust ja turvalisust eravaldustes või avalikes kohtades.
Tulekahju ja plahvatuse ennetamise eeskirjad ning seadmed, süsteemid ja meetodid.
Isiku evakueerimine ohtlikust hoonest või olukorrast tema kaitseks, tagades, et ohver jõuab ohutusse kohta ja saab vajaduse korral arstiabi.
Loodus- ja muude õnnetustega (näiteks metsatulekahjud, üleujutused ja liiklusõnnetused) toimetulekul abistamine. Otsingu- ja päästeoperatsioonide teostamine.
Eri tuletõrjemeetodite ning eri tüüpi ja klasside tulekustutusvahendite tundmine ja kasutamine.
Tulekahju kustutamise seadmed ja süsteemid; põlemise liigid ja keemilised protsessid.
Selliste olukordade lahendamine, milles ajasurve all otsustamine on hädavajalik elude päästmiseks.
Tegevusalal kohaldatavad tervishoiu-, ohutus-, hügieeni- ja keskkonnanõuded ning õiguslikud eeskirjad.
Erakorraline ravi, mida antakse patsiendile või vigastatule vereringe- ja/või hingamispuudulikkuse, teadvusekaotuse, haavade, verejooksu, šoki või mürgistuse korral.
Inspektsioonide korraldamine ja meetmete võtmine, et merereostust ennetada või leevendada. Rahvusvaheliste koodeksite ja resolutsioonide järgimine.
Meretuletõrjuja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Tuletõrjesüsteemide ja seonduvate ohutussüsteemide hooldus.
Projekti edukust või organisatsiooni toimimist ohustada võivate tegurite tuvastamine ja hindamine. Nende mõju vältimiseks või minimeerimiseks meetmete võtmine.
Paatide ja laevadega seotud mehaanika. Tehniliste üksikasjade mõistmine ja osalemine aruteludes seonduvatel teemadel, et lahendada mehaanikaga seotud probleeme.
Eri toimingud, mis tehakse dokkides, eriti seoses saabuvate ja väljuvate kaubasaadetistega, ning kraanade, konteinerite ja saadetistega seotud logistikategevused.
Avariiseadmete ja -vahendite, näiteks tulekustutite, rattaklotside, taskulampide ja hoiatusmärkide kasutamine.
Eri tüüpi merelaevad, nagu konteiner-, reisi- ja kalalaevad, ning nende omadused ja tehnilised kirjeldused, turva-, tehnilised ja hooldusnõuded.
Komponendid, mis moodustavad laeva elektrisüsteemi, ja nende komponentide koosmõju.
Sõnumite raadio- ja telefonisüsteemide kaudu edastamise oskuste evimine.
Alarmsõiduki juhtimine ja sellega manööverdamine ning sellesse paigaldatud seadmete kasutamine vastavalt eeskirjadele.
Tuletõrjeautode pidevalt kasutusvalmina hoidmine. Tuletõrjeautode igakülgne hooldamine ja nende nõuetekohases töökorras oleku tagamine.
Ohutusvahendite, näiteks kellade ja helisignaalseadmete, päästevestidega tekikastide, päästepaatide või -parvede ning mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoi (EPIRB) paigaldamine ja hooldamine.
Haridus- ja edenduskavade väljatöötamine ja täitmine, et harida üldsust seoses tuleennetuse teadmiste ja -meetoditega ning tuleohutusega, näiteks ohtude tuvastamise ja tuleohutusvahendite kasutamine, ja suurendada teadlikkust tuleennetuse küsimustes.