Üldhariduskooli vanema astme filosoofiaõpetaja – töökohad Soomes
Üldhariduskoolide vanema astme filosoofiaõpetajad õpetavad gümnaasiumites õpilasi, tavaliselt lapsi ja teismelisi. Nad on tavaliselt aineõpetajad, spetsialiseerunud oma õppesuunale, filosoofiale, mida nad ka õpetavad. Nad valmistavad ette tunnikavasid ja -materjale, jälgivad õpilaste edusamme, abistavad neid vajadusel individuaalselt ning hindavad ülesannete, testide ja eksamite abil õpilaste teadmisi ja sooritust õppeaines, filosoofias.
Üldhariduskooli vanema astme filosoofiaõpetaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 17,74–33,03 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 25,85 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 17,74 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 33,03 €/h |
| Palgatöötajaid | 23 952 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 25,81 €/h | 16 670 |
| Mehed | 25,93 €/h | 7282 |
Üldhariduskooli vanema astme filosoofiaõpetaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Õppuritele kodus tehtavate lisaharjutuste ja ülesannete andmine, nende arusaadav selgitamine ning tähtaja ja hindamismeetodi määramine.
Õppurite sotsiaalse käitumise järelevalve, et avastada ebaharilikku. Probleemide lahendamisel abistamine, kui vaja.
Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.
Kursisolek erialal toimuvate uuringute, nõuete ja muude oluliste muudatustega, seoses tööturuga või mitte.
Kursusele registreeritud õppuritele õppematerjalide koostamine, valimine või soovitamine.
Õppurite õppeedukuse jälgimine ning nende saavutuste ja vajaduste hindamine.
Suhtlemine koolijuhtidega (nt koolidirektori ja juhtkonnaga) ning hariduse tugitöötajatega (nt õpetajaabi, sotsiaalnõustaja või akadeemiline nõustajaga) õpilaste heaolu teemal.
Haldama õpilaste omavahelisi ning õpilaste ja õpetaja vahelisi suhteid. Tegutsemine õiglase võimu kandjana ning usalduse ja stabiilsuse keskkonna loomine.
Õppurite õpiprobleemide ja edusammude kindlakstegemine. Selliste õpetamis- ja õppimisstrateegiate valimine, mis toetavad õpilaste individuaalseid õppevajadusi ja -eesmärke.
Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.
Veendumine, et õpilased järgivad koolis kehtestatud reegleid ja käitumiskoodeksit, ning asjakohaste meetmete võtmine rikkumise või väärkäitumise korral.
Õpilaste juhendamine filosoofia teoorias ja praktikas ning konkreetsemalt sellistes valdkondades nagu kõlblus, filosoofid ajaloo vältel ning filosoofilised ideoloogiad.
Teadusharu, mis uurib filosoofide, filosoofiliste mõistete ja ideede arengut läbi ajaloo.
Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Filosoofiline õpetus, mis uurib ja selgitab kogu olemise põhialuseid ja maailma mõtestamise aluspõhimõtteid, näiteks olemasolu, aeg ja esemed.
Filosoofilised süsteemid, nende aluspõhimõtted, väärtused, eetika, tõekspidamised, kombed, tavad ja mõju inimkultuurile.
Keskharidusjärgse kooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Oma kogemuste, oskuste ja pädevuste näidete esitlemine teistele konkreetse õppekonteksti suhtes asjakohases kontekstis, et õppureid õppeprotsessis aidata.
Põhjendatud tagasiside andmine nii kriitika kui ka kiituse kaudu lugupidaval, selgel ja järjepideval viisil. Nii saavutuste kui ka vigade esiletõstmine ning töö hindamiseks kujundava hindamise meetodite rakendamine.
Filosoofiaideede ja stiilide kogumid ajaloo jooksul, näiteks kalvinism, hedonism ja kantianism.
Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.
Gümnaasiumi töökorraldus, näiteks õppetöö tugi- ja haldusstruktuur, tegevuspõhimõtted ja eeskirjad.
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Tagamine, et õppe sisu, meetodid, materjalid ja üldine õpikogemus on kõiki õppureid kaasavad ning erineva kultuuritaustaga õppurite ootusi ja kogemusi arvestavad. Individuaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide uurimine ning kultuuridevaheliste õpetamisstrateegiate arendamine.
Koolipersonaliga, näiteks õpetajate, õpetaja abide, õppenõustajate ja direktoriga suhtlemine õpilaste heaolu küsimustes. Ülikooli kontekstis tehnilise ja teaduspersonaliga suhtlemine, et arutada teadusprojektide ja kursustega seotud küsimusi.
Õppekavades nimetatud eesmärgid ja määratletud õpiväljundid.
Õpetatava kursuse ülesehituse uurimine ja kehtestamine ning kursuse ajakava arvutamine kooskõlas kooli eeskirjade ja õppekava eesmärkidega.
Üldhariduskooli vanema astme filosoofiaõpetaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Abistamine kooliürituste kavandamisel ja korraldamisel, näiteks seoses kooli lahtiste uste päeva, spordivõistluse või talendivõistlusega.
Laste või täiskasvanud õppurite jälgimine ja õpiraskuste (nt aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düskalkuulia ja düsgraafia) sümptomite märkamine. Õppuri suunamine õige eriharidusspetsialisti juurde, kui vaja.
Suhtlemine mitme isikuga (sh õpetajate ja õppuri perekonnaga), et arutada õppuri käitumist või õpitulemusi.
Õppurite julgustamine üksteisega koostööd tegema rühmades, näiteks rühmatöid tehes.
Täpse arutluskäigu uurimine ja kasutamine, kus argumentide õiguspärasust mõõdetakse nende loogilise vormi ja mitte sisu alusel.
Õppurite jälgimine õpetamise ajal ja õppuri erakordselt suure intelligentsuse märkide tuvastamine, mis on näiteks erakordse intellektuaalse uudishimu, igavusest tingitud rahutuse ja liiga lihtsate ülesannetega rahulolematuse ilmutamine.
Õppurite saatmine õppereisidel väljaspool koolikeskkonda ning nende ohutuse ja koostöö tagamine.
Meetod, protsess ja uuring, mille eesmärk on mõjutada inimesi, saavutada kontroll kogukonna või ühiskonna üle, ning võimu jaotumine kogukonnas ja ühiskondade vahel.
Noorte täiskasvanute vaheline sotsiaalne dünaamika ühiskonnas, mille kaudu nad väljendavad oma positiivseid ja negatiivseid hinnanguid, ning põlvkondadevahelised suhtlusreeglid.
Ühiste ja individuaalsete kohtumiste korraldamine õpilaste vanematega, et arutada laste akadeemilist arengut ja üldist heaolu.
Mitmesugused poliitilised ideoloogiad, mis kajastavad eetilisi ideid, põhimõtteid, sümboleid, müüte ja doktriine, mida järgivad üksikisikud, rühmad, klassid või institutsioonid, ning mis selgitavad, kuidas ühiskond peaks toimima.
Hariduspoliitika, -meetodite ja -uuringute muutuste jälgimine, vaadates läbi asjakohase kirjanduse ning tehes koostööd haridusametnike ja institutsioonidega.
Laste ja noortega töötamine, et tuvastada oskused ja võimed, mida nad vajavad, et saada sõltumatuks ja iseseisvaks täiskasvanuks.
Inimestel esinevate puuete olemus ja liigid, näiteks füüsilised, kognitiivsed, vaimsed, sensoorsed, emotsionaalsed või arengupuuded, ning puuetega inimeste erivajadused ja juurdepääsutingimused.
Käitumiskoodeksil põhinevad põhimõtted ja veendumused, millest teatud suur rühm inimesi lähtub õige ja vale käitumise eristamisel.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Rühma käitumine ja dünaamika, ühiskonna suundumused ja mõjud, inimeste ränne, etniline päritolu, kultuur ning nende ajalugu ja algupära.
Arvestuse pidamine puudumiste üle, märkides üles puuduvate õpilaste nimed.
Õpilaste vaba aja tegevuste jälgimine, et tagada nende turvalisus ja heaolu, ning sekkumine vajaduse korral.
Võrguõppekeskkondade ja -platvormide kaasamine juhendamise protsessi.
Oma eriala ja teiste teemade vaheliste korrelatsioonide ja kattuvuste tuvastamine. Seotud aine õpetajaga kokkuleppimine ühtlustatud lähenemisviisis materjalile ja tunnikavade vastav kohandamine.
Teadusharu, mille eesmärk on süstemaatiliselt ja ratsionaalselt mõista, selgitada ja kritiseerida usulisi ideid, mõisteid ja kõiki jumalikke asju.
Filosoofia haru, mis lahendab inimese moraalsuse küsimusi; see määratleb ja süstematiseerib selliseid mõisteid nagu õige, vale ja süütegu.
Tagamine, et tunniks vajalikud materjalid, näiteks visuaalsed abivahendid, on ette valmistatud, ajakohased ja õpperuumis olemas.
Valdkond, mis ühendab ajaloo ja antropoloogia lähenemisviise, et dokumenteerida ja uurida inimrühmade ajaloos kombeid, kunsti ja käitumist, arvestades nende poliitilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda.
Väljaspool kohustuslikku õppetööd õppe- või meelelahutustegevuste juhendamine või võimalik korraldamine õppuritele.
Muud ametid
- Üldhariduskoolide vanema astme õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme usundiõpetuse õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme ajalooõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme bioloogiaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme ettevõtlus- ja majandusõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme keemiaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme klassikaliste keelte õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme geograafiaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme kirjandusõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme matemaatikaõpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme nüüdiskeelte õpetaja
- Üldhariduskooli vanema astme kehalise kasvatuse õpetaja