Avamerekalur – töökohad Soomes
Avamerekalurid tegutsevad kalalaevadel, et püüda süvamerekalu müügiks või tarnimiseks. Nad kasutavad õigusaktide kohaselt süvamerekalade püüdmiseks näiteks õngi ja võrke. Avamerekalurid transpordivad, käitlevad ja säilitavad kala ka seda soolates, jäässe pakendades või külmutades.
Avamerekalur – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,75–38,47 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 21,34 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,75 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 38,47 €/h |
| Palgatöötajaid | 132 |
Avamerekalur - Millised oskused on kohustuslikud?
Kalandusega seotud ülesannete ja vastutusega seotud vajalike hügieeninõuete ja tavade järgimine.
Laeva erinevad füüsilised osad ning nende hooldus ja korrashoid.
Toimetulek mitmesuguste kliimatingimustega, näiteks kuumuse, vihma, külma või tugeva tuulega.
Kalastusvahendite või tarvikute (nt õngeritvade, konksude ja nööri) tootmise masinate seadistamine ja käitamine.
Parda- ja ohutusseadmete ning laeva tõsteseadmete nõutav jõudlus.
Kalandustoodete paigutamine ja liigitamine, et neid nõuetekohaselt säilitada. Kalandustoodete säilitamiseks sobivate tingimuste hoidmine.
Vajaduse korral politsei ja päästeteenistuste abistamine ja nendega koostöö tegemine.
Rahvusvaheliste eeskirjade põhiaspektid kokkupõrgete vältimiseks merel, näiteks nägemisulatuses olevate laevade, laevatulede ja markerite, peamiste tulede ja akustiliste signaalide, meresignaalide ja poide juhtimine.
Püügi käigus kasutatud eri püügivahendite ja nende töökindluse kindlaksmääramine.
Vastavalt ülemuse juhistele kalapüügivahendite ja laevateki edukaks püügitegevuseks ettevalmistamine. Optimaalse toimimise saavutamiseks laske- ja traalimisseadmete käitamine.
Sorteerimiseks, proovide võtmiseks või saagikogumiseks kalapüügiseadmetega töötamine.
Ankurdamisel abistamine; seadmete käitamine ja ankurdusmanöövritel abistamine.
Töötamine laevaseadmetega, näiteks mootorite ja generaatorite, vintside ning KVJ-süsteemidega. Kõigi välisseadmete ning mõne siseseadme eest vastutamine. Tekiseadmete ohutu käitamise tagamine.
Kala hoolikas ja hügieeninõuetele vastav käitlemine, et säilitada selle kvaliteet. Kalatoodete asjakohane ettevalmistamine säilitamiseks.
Laeva hooldus- ja remonditöödes abistamine, kasutades värvimis-, määrimis- ja puhastusmaterjale ja -vahendeid. Korraliste hooldus- ja remonditööde tegemine. Jäätmematerjalide ohutu kõrvaldamine. Käsi- ja elektritööriistade kasutamine ja hooldamine.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhend ning kutselistele kaluritele kehtestatud suunised.
Kalandustoodete lagunemise ja riknemise protsess: püügijärgsed füüsikalised, ensümaatilised, mikrobioloogilised ja keemilised protsessid.
Teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamine laeva ohutusvarustuse kohta, mida kaustatakse hädaolukorras, nt päästepaadid, päästerõngad, veekindlad ja tuletõkkeuksed, sprinklersüsteemid jt.
Kalavarude majandamise eri lähenemisviiside uurimine ja analüüs, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja valdkonnanorme, et analüüsida kalavarude majandamise eeskirju.
Navigatsioonivahis olles põhimõtete järgimine. Vahi vastuvõtmine ja üleandmine. Laeva roolimine ja tavapäraste vahiülesannete täitmine. Vahi ajal hädaolukorra menetluste ja ohutusabinõude järgimine. Tulekahju või õnnetuse korral viivitamatult tegutsemine ja roolikäskude täitmine, et tagada kogu aeg stabiilne kurss.
Osalemine sadamas tehtavates manöövrites: sildumine, ankurdamine ja muud haalamistoimingud. Ohutule käiguvahile kaasaaitamine.
Kalalaevadel töötamise üldriskid ning ainult mõne kalapüügitüübi korral esinevad eririskid. Ohtude ja õnnetuste ennetamine.
Vees liikumine käte ja jalgade abil.
Tegurid, mis mõjutavad kalatoodete kvaliteeti, näiteks liikide erinevused, püügivahendite mõju ja parasiitide mõju kvaliteedi säilitamisele.
Tegevusalal kohaldatavad tervishoiu-, ohutus-, hügieeni- ja keskkonnanõuded ning õiguslikud eeskirjad.
Suutlikkus järgida kolleegidelt saadud suulisi juhiseid. Püüd mõista ja täpsustada, mida nõutakse.
Avamerekalur - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Inglise keeles suhtlemine erialakeeles, mida kasutatakse tegelikes olukordades laeva pardal, sadamates ja mereveo muudes valdkondades.
Nüüdisaegsete radarnavigatsiooniseadmete kasutamine, et tagada laeva käitamise ohutus.
Andmete kogumine satelliitidelt, radaritelt, kaugseireseadmetelt ja ilmajaamadelt, et saada ilmastiku ja ilmastikunähtuste teavet.
Meeskonna tavategevuse koordineerimine. Tagamine, et kõik tekimeeskonna liikmed mõistavad neile määratud ülesandeid ja täidavad neid asjakohaselt ja piisavalt. Kapteni abistamine uue meeskonna koolitamisel ja juhendamisel. Manöövrite ajal köite käsitsemise koordineerimine. Teki hoolduse ja ohutuse seire. Iga päeva tegevuse kavandamine nii, et tekimeeskonna iga liige oleks võimalikult kasulik.
Kalanduses kasutatavad kalavarude majandamise põhimõtted, meetodid ja varustus: püügi mõiste, kaaspüük, püügikoormus, maksimaalne jätkusuutlik saagikus, erinevad proovivõtumeetodid ja proovimaterjali kasutamise viisid.
Veesügavuse tavapäraste mõõteseadmete (nt nöörlood) ja veesügavuse tavapäraste mõõtetehnikate kasutamine, eriti rannikul ja sadamate lähedal.
Kala ja mitmesuguste mereandide müümine, olenevalt toodete olemasolust laos.
Süsteemid, mis kasutavad raadio- või mikrolaineid, et registreerida objektide kiirust, suunda, kaugust ja kõrgust. Neid saab kasutada lennukite, laevade ja ilmastikutingimuste tuvastamiseks.
Mootoriruumi ressursside eraldamine, määramine ja prioriseerimine. Tõhus suhtlemine, näidates veenvust ja juhtimisvõimet. Olukorrateadlikkuse saamine ja säilitamine, arvestades kogu rühma.
Tulekahjude suuruse järgi sobivate ainete ja meetodite valimine, näiteks vesi ja mitmesugused kemikaalid. Hingamisaparaatide kasutamine.
Päästepaatide ettevalmistamine enne laeva väljumist, täieliku toimivuse tagamine hädaolukorras, päästepaatide suhtes kohaldatavate regulatiivsete juhiste järgimine.
Tegelemine mitmesuguste tekiseadmetega, sealhulgas veekindlad mereuksed, luugid, vintsid, pumbad, knaabid, trossijuhikud, illuminaatorid, seeklid, pöörlid, paagikaaned, ankrud ja pollarid. Seadmete ettevalmistamine ja korraldamine laeva pardal vajalikes kohtades ja koguses.
Laevateki puhastamine seda põhjalikult pühkides ja pestes. Oksüdeerimise vältimiseks liigse soola ja vee eemaldamine.
Merehäda korral hoiatuse saatmine, kasutades mis tahes GMDSS raadiosüsteemi, et hoiatuse saaksid väga suure tõenäosusega kätte kas kaldal asuvad päästeasutused ja/või muud piirkonnas olevad laevad.
Laeval toimuvate sündmuste ja tegevuste andmete säilitamine.
Kogunemissignaalide ja nendele vastavate hädaolukordade tuvastamine. Kehtestatud protseduuride järgimine. Päästevesti või veeülikonna kasutamine. Veepinnast kõrgemalt ohutu vettehüppamine. Ujumine ja ümberpööratud päästeparve õigesse asendisse panemine, kasutades päästevesti. Veepinnal püsimine päästevestita. Päästepaadile või -parvele minek laevalt või veest, kasutades päästevesti. Esialgsete abinõude rakendamine päästepaadile või -parvele minekul, et suurendada ellujäämisvõimalust. Triiv- või mereankru kasutamine. Päästepaatide või -parvede käitamine. Asukoha määramise seadmete, sealhulgas raadioseadmete kasutamine.
Kala konservimise, kuivatamise, külmutamise, suitsutamise ja kõrgsurvetöötluse või muud liiki kalatöötlusprotsesside seadmete käitamine, järgides kehtestatud menetlusi.
Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ookeanisügavuse mõõtmiseks. Tulemuste arvutamine, tõlgendamine ja juhtkonnale edastamine.
Kalade ja mereannisaaduste sisikonna, peade ja sabade eemaldamine.
Laeva kinnitamine köiega saabumisel või lahtisidumine enne väljumist.
Ohutuskontrollide tegemine laeva pardal; laeva meeskonna kehalist puutumatust ähvardavate võimalike ohtude tuvastamine ja kõrvaldamine.
Rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (MARPOL) sätestatud aluspõhimõtted ja nõuded: naftareostuse vältimise eeskirjad, mahtlastina veetavatest kahjulikest vedelainetest põhjustatud merereostuse kontrolli eeskirjad, pakendatud kujul meritsi veetavatest ohtlikest ainetest põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevareovee põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevadelt pärinevate jäätmete põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevade tekitatava õhusaaste ärahoidmise eeskirjad.
Madruse kõigi kohustuste ja ülesannete täitmine ning teabe edastamine laeva kaptenile ja/või teda asendavale isikule.
Ilmaprognooside ja meteoroloogiliste tingimuste kohta pakutava teabe, näiteks tuule jõu, atmosfääristruktuuride, pilvede ja nähtavuse analüüsimine. Analüüside pakkumine sõltuvalt erinevate tööstusharude ja teenusepakkujate vajadustest.
Kolleegide abistamine töös paremaks saamisel, täiendades nende tööalast oskusteavet.
Mehaaniliste elementide ohutu käitlemine lasti ja varude peale- ja mahalaadimisel. Toodete ladustamine ja lahtipakkimine vastavalt juhistele.
Teadusharu, mis uurib kalaliikide kuju või morfoloogiat.
Tulekahju kustutamise seadmed ja süsteemid; põlemise liigid ja keemilised protsessid.
Tavapäraste ankruhiivamistoimingute tegemine. Laeva ja kalda vahel sidepidamine.
Abi osutamine merepäästeoperatsioonide ajal.
Roogitud kala pesemine külma veega, loputamine, puhastamine masinas või nende meetodite kombineerimine.
Rahvusvaheliselt kokkulepitud ohutusmenetlused, seadmete tüübid ja sideprotokollid, mida kasutatakse ohutuse suurendamiseks ja hädaolukorras vee- ja õhusõidukite päästmise toetamiseks.
Kogu ohutus- ja avariivarustuse hooldamine ja kontrollimine (nt päästevestid, täispuhutavad päästeparved, signaalraketid, avariiraadiopoid, esmaabikomplektid, automaatsed kehavälised defibrillaatorid, paatide avariikomplektid, taskulambid ja raadiosaatjad). Tagamine, et ohutusvarustus on korrastatud ja valmis hädaolukorras kasutamiseks ning varusid täiendatakse nagu vaja. Varustuse kontrolli dokumenteerimine asjakohastes logiraamatutes.
Päästepaatide või parvede käitamine. Paatide nõuetekohane veeskamine ja varustuse kasutamine. Päästetute ja päästepaatide või parvede jälgimine pärast laevalt lahkumist. Asukoha määramine ja edastamine elektroonikaseadmetega (sh side- ja signaalseadmetega) ning pürotehnikaga.