Kalalaeva püügijuht rannikupüügil – töökohad Soomes
Kalalaeva püügijuhid rannikupüügil käitavad kalalaevu rannikuvetes, tegutsedes tekil ja mootoriruumis. Nad juhivad sõitu ning kala püüdmist ja säilitamist kehtestatud piirides kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste eeskirjadega.
Kalalaeva püügijuht rannikupüügil – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,75–38,47 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 21,34 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,75 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 38,47 €/h |
| Palgatöötajaid | 132 |
Kalalaeva püügijuht rannikupüügil - Millised oskused on kohustuslikud?
Pardaohutuse koolitusprogrammide arendamine ja rakendamine.
Toimetulek mitmesuguste kliimatingimustega, näiteks kuumuse, vihma, külma või tugeva tuulega.
Laevade trimmistabiilsuse hindamine. Trimmistabiilsus tähendab liikumatu laeva stabiilsust vaikses vees.
Kalanduses kasutatavad kalavarude majandamise põhimõtted, meetodid ja varustus: püügi mõiste, kaaspüük, püügikoormus, maksimaalne jätkusuutlik saagikus, erinevad proovivõtumeetodid ja proovimaterjali kasutamise viisid.
Kalandustoodete paigutamine ja liigitamine, et neid nõuetekohaselt säilitada. Kalandustoodete säilitamiseks sobivate tingimuste hoidmine.
Haigele või vigastatud isikule abi andmiseks kardiopulmonaalse elustamise tegemine või esmaabi andmine, kuni nad saavad täielikumat ravi.
Reisi- ja kaubalaevadel korraliste ohutusõppuste kavandamine ja läbiviimine; ohutuse maksimeerimine võimalikes ohuolukordades.
Veetranspordi navigatsiooniseadmete (nt kompassi või sekstandi) või navigatsiooniabivahendite (nt majakate või poide) ning radari-, satelliit- ja arvutisüsteemide kasutamine laevade navigeerimiseks veeteedel. Laeva täpse asukoha määramiseks töötamine hiljutiste kaartide, teatiste ja väljaannetega.
Rahvusvaheliste eeskirjade põhiaspektid kokkupõrgete vältimiseks merel, näiteks nägemisulatuses olevate laevade, laevatulede ja markerite, peamiste tulede ja akustiliste signaalide, meresignaalide ja poide juhtimine.
Tulekahjude suuruse järgi sobivate ainete ja meetodite valimine, näiteks vesi ja mitmesugused kemikaalid. Hingamisaparaatide kasutamine.
Lasti kinnitamine tänu põhiteadmistele paigutamiseviisidest, tõhusa ja ohutu kaubaveo tagamine.
Ohtlike olukordade äratundmine ja ohutuseeskirjadele vastavate järelmeetmete võtmine. Viivitamata laeva juhtkonna hoiatamine. Isiklike kaitse- ja päästevahendite kasutamine.
Püügi käigus kasutatud eri püügivahendite ja nende töökindluse kindlaksmääramine.
Laevade kahte tüüpi stabiilsuse, nimelt põiki- ja pikisuunalise stabiilsuse hindamine.
Merehäda korral hoiatuse saatmine, kasutades mis tahes GMDSS raadiosüsteemi, et hoiatuse saaksid väga suure tõenäosusega kätte kas kaldal asuvad päästeasutused ja/või muud piirkonnas olevad laevad.
Keskkonnakaitse korraldamine ja jälgimine, kohaldades merereostuse vältimise määruseid.
Põhiliste bioloogiliste andmete äratundmine kalakasvatuse seisukorra prognoosimiseks. Püütud liikide tuvastamine lihtsa visuaalse vaatluse abil ning saagi koguse ja suuruse võrdlemine varasemate perioodide saagiga.
Ohutuse tagamiseks ja vastavalt laeva hädaolukorra lahendamise kavadele tuletõrjeoperatsioonide korraldamine ja juhtimine.
Turvalisusega seotud dokumentatsioon ning mis tahes teabevahetus ja teave turvalisuse kohta.
Tegevuse korraldamine ja juhtimine hädaolukordade, uppumise, laeva hülgamise, merel ellujäämise, laevahuku üle elanute otsimise ja päästmise korral vastavalt laeva hädaolukordade lahendamise plaanidele, et tagada ohutus.
Püügivahendite vettelaskmise ja pardalehiivamise teostamine optimaalse toimimise tagamiseks, järgides vastutustundlikku kalapüüki käsitlevaid eeskirju ja ohutusmeetmeid.
Kogunemissignaalide ja nendele vastavate hädaolukordade tuvastamine. Kehtestatud protseduuride järgimine. Päästevesti või veeülikonna kasutamine. Veepinnast kõrgemalt ohutu vettehüppamine. Ujumine ja ümberpööratud päästeparve õigesse asendisse panemine, kasutades päästevesti. Veepinnal püsimine päästevestita. Päästepaadile või -parvele minek laevalt või veest, kasutades päästevesti. Esialgsete abinõude rakendamine päästepaadile või -parvele minekul, et suurendada ellujäämisvõimalust. Triiv- või mereankru kasutamine. Päästepaatide või -parvede käitamine. Asukoha määramise seadmete, sealhulgas raadioseadmete kasutamine.
Laevade, laeva komponentide ja seadmete kontrollimine; standarditele ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine.
Tagamine, et laeva pardal on ajakohastatud ja piisavad kaardid ning asjakohased laevadokumendid. Reisiaruande, aluse reisiplaani, igapäevaste asukohateadete ja lootsi teabelehe koostamise protsessi juhtimine.
Kauba ja varude lastimise ja lossimise mehaaniliste elementide ohutu haldamine. Toodete paigutamine ja mahalaadimine laeva püstuvuse tagamiseks.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhend ning kutselistele kaluritele kehtestatud suunised.
Kalade käitlemise toimingute korraldamine, et vältida kalatoodete riknemist. Teki ja ava puhtuse kontrollimine enne lastimist ja töötlemist. Veendumine, et peade ja sisikonna eemaldamine, puhastamine ja sortimine toimub kooskõlas hügieenieeskirjadega.
Pardal anomaaliate ja kõrvalekallete tuvastamine, nende hindamine ja asjakohaste meetmete võtmine laeva tavapärase töö taastamiseks. Kõikide juhtfunktsioonide (ohutus)süsteemide kontrollimine. Probleemi tuvastamisel meetmete võtmise korraldamine.
Rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (MARPOL) sätestatud aluspõhimõtted ja nõuded: naftareostuse vältimise eeskirjad, mahtlastina veetavatest kahjulikest vedelainetest põhjustatud merereostuse kontrolli eeskirjad, pakendatud kujul meritsi veetavatest ohtlikest ainetest põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevareovee põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevadelt pärinevate jäätmete põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevade tekitatava õhusaaste ärahoidmise eeskirjad.
Kalandustoodete lagunemise ja riknemise protsess: püügijärgsed füüsikalised, ensümaatilised, mikrobioloogilised ja keemilised protsessid.
Kalaparve omaduste hindamiseks elektrooniliste seadmete ja muude kalanduse abivahendite teabe tõlgendamine.
Teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamine laeva ohutusvarustuse kohta, mida kaustatakse hädaolukorras, nt päästepaadid, päästerõngad, veekindlad ja tuletõkkeuksed, sprinklersüsteemid jt.
Tõhusamate kalapüügimanöövrite kavandamine ja rakendamine; meteoroloogiliste tingimuste ja kalapüügisüsteemiga arvestamine.
Kalavarude majandamise eri lähenemisviiside uurimine ja analüüs, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja valdkonnanorme, et analüüsida kalavarude majandamise eeskirju.
Teadusvaldkond, mis tõlgendab meteoroloogilist teavet ja kasutab seda mereliikluse ohutuse tagamiseks.
Kalalaevade elementide ja varustuse nimetused.
Navigatsioonivahis olles põhimõtete järgimine. Vahi vastuvõtmine ja üleandmine. Laeva roolimine ja tavapäraste vahiülesannete täitmine. Vahi ajal hädaolukorra menetluste ja ohutusabinõude järgimine. Tulekahju või õnnetuse korral viivitamatult tegutsemine ja roolikäskude täitmine, et tagada kogu aeg stabiilne kurss.
Osalemine sadamas tehtavates manöövrites: sildumine, ankurdamine ja muud haalamistoimingud. Ohutule käiguvahile kaasaaitamine.
Uutele rühmaliikmetele väljaõppe pakkumine ja nende suunamine või selle ülesande määramine asjakohaste kogemustega rühmaliikmele.
Kalalaevadel töötamise üldriskid ning ainult mõne kalapüügitüübi korral esinevad eririskid. Ohtude ja õnnetuste ennetamine.
Rahvusvaheliselt kokkulepitud ohutusmenetlused, seadmete tüübid ja sideprotokollid, mida kasutatakse ohutuse suurendamiseks ja hädaolukorras vee- ja õhusõidukite päästmise toetamiseks.
Vees liikumine käte ja jalgade abil.
Tegurid, mis mõjutavad kalatoodete kvaliteeti, näiteks liikide erinevused, püügivahendite mõju ja parasiitide mõju kvaliteedi säilitamisele.
Laeva käitursüsteemi käivitamine ja seejärel selle tööparameetrite jälgimine. Juhtpuldilt elektrigeneraatorite, jõuallikate, elektri- ja elektroonikaseadmete ning navigatsioonitulede tööparameetrite kontrollimine. Tagamine, et pneumo- ja hüdraulikasüsteemide tööparameetrid on ettenähtud vahemikes. Lihtsate hooldustööde tegemine, kahjustatud üksuste remont ja asendamine.
Päästepaatide või parvede käitamine. Paatide nõuetekohane veeskamine ja varustuse kasutamine. Päästetute ja päästepaatide või parvede jälgimine pärast laevalt lahkumist. Asukoha määramine ja edastamine elektroonikaseadmetega (sh side- ja signaalseadmetega) ning pürotehnikaga.
Kalalaeva püügijuht rannikupüügil - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Inglise keeles suhtlemine erialakeeles, mida kasutatakse tegelikes olukordades laeva pardal, sadamates ja mereveo muudes valdkondades.
Selgete juhiste edastamine. Tagamine, et sõnumeid mõistetakse ja järgitakse õigesti.
Lastiplaanide koostamine; ballastisüsteemide ja lasti laadimise protsessi tundmine.
Eelarve kavandamine, seire ja aruandlus ning kindlate tootmiseelarvete koostamine.
Otsustav ja õigeaegne reageerimine ootamatutele ja kiiresti muutuvatele olukordadele kalanduses.
Kruiisilaevade reisijatega kohtumine, et aidata korraldada neile ekskursioone maismaal. Külastajate saatmine ekskursioonidel, näiteks sportlik kalapüük, matkamine ja rannal jalutamine. Külastajate, personali ja meeskonna abistamine laevale minekul ja laevalt tulekul.
Nõutavate logiraamatute säilitamine tavade ja kehtestatud vormide kohaselt.
Erinevate suhtluskanalite kasutamine, näiteks verbaalne, käsitsi kirjutatav, digitaalne ja telefoniside, mille eesmärk on ideede või teabe kogumine ja jagamine.
Hindamine, kui palju varusid kasutatakse, ja tellitavate varude määratlemine.
Reisijatega rääkimine selgelt; nende marsruudiga seotud teabe edastamine. Ettenähtud sihtkohale lähenedes reisijatele teadete edastamine.
Rongireisijate ohutuse ja mugavuse tagamine; reisijate abistamine rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, kasutades vajaduse korral mehaanilisi abivahendeid. Reisijate taotlustele vastamine ja klientide maksimaalse rahulolu poole püüdlemine.
Kalapüügivahendite ja laevateki ettevalmistamine edukaks püügiks. Meeskonna juhtimine selles toimingus.
Kalalaeva pardal või vesiviljelusrajatises toimuvate erinevate väljakutseid pakkuvate tegevuste ja toimingute elukestva õppe algatamine ja selles edenemine.
Osalejatega mitmes Euroopa Liidu keeles suhtlemine; juhiseid järgides kriisiolukorraga tegelemine ning kriisiolukorras õige käitumise olulisuse mõistmine.
Hädaolukorras suhtlusmenetluste juhtimine ja kooskõlastamine. Helistajate sobiv juhendamine ja nende kursis hoidmine päästetegevusega. Päästetöötajate teavitamine ja väljasaatmine seoses hädaabikõnede ja kriitiliste häiretega.
Eelmääratud eesmärke ja tähtaegu arvestades merel raskete olukordadega toimetulek ja nende lahendamine. Pettumustega toimetulek, näiteks tulu ja saagi kaod.
Reisijatele viisakalt ja tõhusalt õige informatsiooni andmine; füüsilise puudega inimeste abistamiseks õigete käitumisreeglite rakendamine.
Kalandustegevuse ajal muutuvate oludega positiivne kohanemine ja pingelises olukorras rahulikuks jäämine.
Eri kultuuridest pärit ja eri taustaga inimeste ja rühmadega suhtlemine ja koostöö tegemine kalandustegevuses.
Lastiplaanide lugemine ja nende sisu mõistmine eri veoseliikide paigutamiseks.
Sügavuse mõõtmise seadmetega, näiteks sügavusmõõturiga veekogu sügavuse mõõtmine.
Reisijatega suhtlemine, arvestades nüüdisühiskonna ootusi sotsiaalse käitumise suhtes, konkreetse olukorra asjaolusid ja organisatsiooni käitumisjuhendit. Viisakalt ja arusaadavalt suhtlemine.