Kalalaeva madrus – töökohad Soomes
Kalalaeva madrused töötavad kalalaevadel, kus nad tegelevad kalapüügiga. Nad tegelevad mitmesuguste kalapüügi- ja merendustöödega maal ja merel, näiteks püügivahendite ja saagi käsitsemine, side, tarne, merepraktika, turism ja laod.
Kalalaeva madrus – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 16,87–28,97 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 22,17 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 16,87 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 28,97 €/h |
| Palgatöötajaid | 1867 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 22,29 €/h | 186 |
| Mehed | 22,17 €/h | 1681 |
Kalalaeva madrus - Millised oskused on kohustuslikud?
Kalandusega seotud ülesannete ja vastutusega seotud vajalike hügieeninõuete ja tavade järgimine.
Toimetulek mitmesuguste kliimatingimustega, näiteks kuumuse, vihma, külma või tugeva tuulega.
Pardal õnnetuse või meditsiinilise hädaolukorra korral koheste meetmete võtmine. Vigastuste tuvastamine ja erakorralise meditsiinipersonaliga kontakteerumine. Edasise kahju riski minimeerimine.
Kalandustoodete paigutamine ja liigitamine, et neid nõuetekohaselt säilitada. Kalandustoodete säilitamiseks sobivate tingimuste hoidmine.
Rahvusvaheliste eeskirjade põhiaspektid kokkupõrgete vältimiseks merel, näiteks nägemisulatuses olevate laevade, laevatulede ja markerite, peamiste tulede ja akustiliste signaalide, meresignaalide ja poide juhtimine.
Tulekahjude suuruse järgi sobivate ainete ja meetodite valimine, näiteks vesi ja mitmesugused kemikaalid. Hingamisaparaatide kasutamine.
Päästepaatide ettevalmistamine enne laeva väljumist, täieliku toimivuse tagamine hädaolukorras, päästepaatide suhtes kohaldatavate regulatiivsete juhiste järgimine.
Laevade sildumisel standardeeskirjade järgimine. Laeva ja kalda vahelise side haldamine.
Püügi käigus kasutatud eri püügivahendite ja nende töökindluse kindlaksmääramine.
Tegelemine mitmesuguste tekiseadmetega, sealhulgas veekindlad mereuksed, luugid, vintsid, pumbad, knaabid, trossijuhikud, illuminaatorid, seeklid, pöörlid, paagikaaned, ankrud ja pollarid. Seadmete ettevalmistamine ja korraldamine laeva pardal vajalikes kohtades ja koguses.
Ülesande täitmise või järkjärgulise menetluse läbiviimise kirjalike juhiste järgimine.
Laevateki puhastamine seda põhjalikult pühkides ja pestes. Oksüdeerimise vältimiseks liigse soola ja vee eemaldamine.
Vastavalt ülemuse juhistele kalapüügivahendite ja laevateki edukaks püügitegevuseks ettevalmistamine. Optimaalse toimimise saavutamiseks laske- ja traalimisseadmete käitamine.
Ankurdamisel abistamine; seadmete käitamine ja ankurdusmanöövritel abistamine.
Saaste ennetamise protsessid: keskkonnasaaste ennetamise ettevaatusmeetmed, saaste vähendamise menetlused ja seonduv varustus ning võimalikud keskkonnakaitsemeetmed.
Töötamine laevaseadmetega, näiteks mootorite ja generaatorite, vintside ning KVJ-süsteemidega. Kõigi välisseadmete ning mõne siseseadme eest vastutamine. Tekiseadmete ohutu käitamise tagamine.
Kogunemissignaalide ja nendele vastavate hädaolukordade tuvastamine. Kehtestatud protseduuride järgimine. Päästevesti või veeülikonna kasutamine. Veepinnast kõrgemalt ohutu vettehüppamine. Ujumine ja ümberpööratud päästeparve õigesse asendisse panemine, kasutades päästevesti. Veepinnal püsimine päästevestita. Päästepaadile või -parvele minek laevalt või veest, kasutades päästevesti. Esialgsete abinõude rakendamine päästepaadile või -parvele minekul, et suurendada ellujäämisvõimalust. Triiv- või mereankru kasutamine. Päästepaatide või -parvede käitamine. Asukoha määramise seadmete, sealhulgas raadioseadmete kasutamine.
Kala hoolikas ja hügieeninõuetele vastav käitlemine, et säilitada selle kvaliteet. Kalatoodete asjakohane ettevalmistamine säilitamiseks.
Töökorra järgimine struktureeritud ja süstemaatilisel viisil.
Laeva hooldus- ja remonditöödes abistamine, kasutades värvimis-, määrimis- ja puhastusmaterjale ja -vahendeid. Korraliste hooldus- ja remonditööde tegemine. Jäätmematerjalide ohutu kõrvaldamine. Käsi- ja elektritööriistade kasutamine ja hooldamine.
Tehnoloogiliste seadmete kasutamine ookeanisügavuse mõõtmiseks. Tulemuste arvutamine, tõlgendamine ja juhtkonnale edastamine.
Laeva kinnitamine köiega saabumisel või lahtisidumine enne väljumist.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhend ning kutselistele kaluritele kehtestatud suunised.
Rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (MARPOL) sätestatud aluspõhimõtted ja nõuded: naftareostuse vältimise eeskirjad, mahtlastina veetavatest kahjulikest vedelainetest põhjustatud merereostuse kontrolli eeskirjad, pakendatud kujul meritsi veetavatest ohtlikest ainetest põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevareovee põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevadelt pärinevate jäätmete põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevade tekitatava õhusaaste ärahoidmise eeskirjad.
Kalandustoodete lagunemise ja riknemise protsess: püügijärgsed füüsikalised, ensümaatilised, mikrobioloogilised ja keemilised protsessid.
Kalavarude majandamise eri lähenemisviiside uurimine ja analüüs, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja valdkonnanorme, et analüüsida kalavarude majandamise eeskirju.
Mehaaniliste elementide ohutu käitlemine lasti ja varude peale- ja mahalaadimisel. Toodete ladustamine ja lahtipakkimine vastavalt juhistele.
Kvaliteedi tagamise põhimõtted, standardnõuded ning protsesside ja tegevuste kogum, millega mõõdetakse, kontrollitakse ja tagatakse toodete ja protsesside kvaliteeti.
Tulekahju kustutamise seadmed ja süsteemid; põlemise liigid ja keemilised protsessid.
Kalalaevade elementide ja varustuse nimetused.
Tavapäraste ankruhiivamistoimingute tegemine. Laeva ja kalda vahel sidepidamine.
Navigatsioonivahis olles põhimõtete järgimine. Vahi vastuvõtmine ja üleandmine. Laeva roolimine ja tavapäraste vahiülesannete täitmine. Vahi ajal hädaolukorra menetluste ja ohutusabinõude järgimine. Tulekahju või õnnetuse korral viivitamatult tegutsemine ja roolikäskude täitmine, et tagada kogu aeg stabiilne kurss.
Osalemine sadamas tehtavates manöövrites: sildumine, ankurdamine ja muud haalamistoimingud. Ohutule käiguvahile kaasaaitamine.
Kalalaevadel töötamise üldriskid ning ainult mõne kalapüügitüübi korral esinevad eririskid. Ohtude ja õnnetuste ennetamine.
Vees liikumine käte ja jalgade abil.
Tegurid, mis mõjutavad kalatoodete kvaliteeti, näiteks liikide erinevused, püügivahendite mõju ja parasiitide mõju kvaliteedi säilitamisele.
Tegevusalal kohaldatavad tervishoiu-, ohutus-, hügieeni- ja keskkonnanõuded ning õiguslikud eeskirjad.
Suutlikkus järgida kolleegidelt saadud suulisi juhiseid. Püüd mõista ja täpsustada, mida nõutakse.
Kalalaeva madrus - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Inglise keeles suhtlemine erialakeeles, mida kasutatakse tegelikes olukordades laeva pardal, sadamates ja mereveo muudes valdkondades.
Nüüdisaegsete radarnavigatsiooniseadmete kasutamine, et tagada laeva käitamise ohutus.
Kalanduses kasutatavad kalavarude majandamise põhimõtted, meetodid ja varustus: püügi mõiste, kaaspüük, püügikoormus, maksimaalne jätkusuutlik saagikus, erinevad proovivõtumeetodid ja proovimaterjali kasutamise viisid.
Töötamine rühma liikmena ning tähtaegade järgimine ja vastutamine ühiselt koos rühmaga.
Veesügavuse tavapäraste mõõteseadmete (nt nöörlood) ja veesügavuse tavapäraste mõõtetehnikate kasutamine, eriti rannikul ja sadamate lähedal.
Mootoriruumi ressursside eraldamine, määramine ja prioriseerimine. Tõhus suhtlemine, näidates veenvust ja juhtimisvõimet. Olukorrateadlikkuse saamine ja säilitamine, arvestades kogu rühma.
Laevade töö ja elukeskkonna pideva muutumisega kohanemine, kohandades oma käitumist ja vaatenurki erinevatele ülesannetele ja kohustustele.
Merehäda korral hoiatuse saatmine, kasutades mis tahes GMDSS raadiosüsteemi, et hoiatuse saaksid väga suure tõenäosusega kätte kas kaldal asuvad päästeasutused ja/või muud piirkonnas olevad laevad.
Eri tüüpi merelaevad, nagu konteiner-, reisi- ja kalalaevad, ning nende omadused ja tehnilised kirjeldused, turva-, tehnilised ja hooldusnõuded.
Kalalaeva pardal või vesiviljelusrajatises toimuvate erinevate väljakutseid pakkuvate tegevuste ja toimingute elukestva õppe algatamine ja selles edenemine.
Töötamine vahetustega, mille eesmärk on hoida teenus või tootmisliin käigus ööpäevaringselt ja igal nädalapäeval.
Sõnumite raadio- ja telefonisüsteemide kaudu edastamise oskuste evimine.
Turvalisusega seotud dokumentatsioon ning mis tahes teabevahetus ja teave turvalisuse kohta.
Kalandustegevuse ajal muutuvate oludega positiivne kohanemine ja pingelises olukorras rahulikuks jäämine.
Eri kultuuridest pärit ja eri taustaga inimeste ja rühmadega suhtlemine ja koostöö tegemine kalandustegevuses.
Ohutuskontrollide tegemine laeva pardal; laeva meeskonna kehalist puutumatust ähvardavate võimalike ohtude tuvastamine ja kõrvaldamine.
Madruse kõigi kohustuste ja ülesannete täitmine ning teabe edastamine laeva kaptenile ja/või teda asendavale isikule.
Raadioteenuse pakkumine hädaabiolukordades, näiteks kui laev tuleb maha jätta, kui pardal puhkeb tulekahju või kui raadioseadmed lakkavad osaliselt või täielikult töötamast. Ennetavate meetmete võtmine laeva ja personali kaitsmiseks raadioseadmetega seotud ohtude, näiteks elektriliste ja mitteioniseeriva kiirguse ohtude eest.
Teadusvaldkond, mis tõlgendab meteoroloogilist teavet ja kasutab seda mereliikluse ohutuse tagamiseks.
Kolleegide abistamine töös paremaks saamisel, täiendades nende tööalast oskusteavet.
Teadusharu, mis uurib kalaliikide kuju või morfoloogiat.
Abi osutamine merepäästeoperatsioonide ajal.
Mehaaniku vahikorra põhimõtete järgimine. Vahikorra ülevõtmine, vastuvõtmine ja üleandmine. Rutiinsete tööülesannete täitmine vahikorra ajal. Masinaruumi logide pidamine ja nende ajakohasuse tagamine. Ohutus- ja hädaolukorramenetluste järgimine. Ohutusabinõude järgimine vahikorra ajal ja viivitamatute meetmete võtmine tulekahju või õnnetuse korral, eelkõige seoses naftasüsteemidega.
Mereoperatsioonidel vahi pidamine, et ennetada sündmusi ja võimalikke ohte.
Rahvusvaheliselt kokkulepitud ohutusmenetlused, seadmete tüübid ja sideprotokollid, mida kasutatakse ohutuse suurendamiseks ja hädaolukorras vee- ja õhusõidukite päästmise toetamiseks.
Kogu ohutus- ja avariivarustuse hooldamine ja kontrollimine (nt päästevestid, täispuhutavad päästeparved, signaalraketid, avariiraadiopoid, esmaabikomplektid, automaatsed kehavälised defibrillaatorid, paatide avariikomplektid, taskulambid ja raadiosaatjad). Tagamine, et ohutusvarustus on korrastatud ja valmis hädaolukorras kasutamiseks ning varusid täiendatakse nagu vaja. Varustuse kontrolli dokumenteerimine asjakohastes logiraamatutes.
Päästepaatide või parvede käitamine. Paatide nõuetekohane veeskamine ja varustuse kasutamine. Päästetute ja päästepaatide või parvede jälgimine pärast laevalt lahkumist. Asukoha määramine ja edastamine elektroonikaseadmetega (sh side- ja signaalseadmetega) ning pürotehnikaga.