Kalalaeva püügijuht – töökohad Soomes
Kalalaeva püügijuhid kavandavad, haldavad ja teostavad kalalaevade tegevust rannalähedastes, ranniku- ja avamerevetes. Nad juhivad ja kontrollivad laeva sõitu. Kalalaeva püügijuhid võivad tegutseda laevadel, mille kogumahutavus on vähemalt 500 GT. Nad juhivad laadimist, lossimist ja lastitöid ning kalasaagi kogumist, käitlemist, töötlemist ja säilitamist.
Kalalaeva püügijuht – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,75–38,47 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 21,34 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,75 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 38,47 €/h |
| Palgatöötajaid | 132 |
Kalalaeva püügijuht - Millised oskused on kohustuslikud?
Inglise keeles suhtlemine erialakeeles, mida kasutatakse tegelikes olukordades laeva pardal, sadamates ja mereveo muudes valdkondades.
Pardaohutuse koolitusprogrammide arendamine ja rakendamine.
Toimetulek mitmesuguste kliimatingimustega, näiteks kuumuse, vihma, külma või tugeva tuulega.
Laevade trimmistabiilsuse hindamine. Trimmistabiilsus tähendab liikumatu laeva stabiilsust vaikses vees.
Kalanduses kasutatavad kalavarude majandamise põhimõtted, meetodid ja varustus: püügi mõiste, kaaspüük, püügikoormus, maksimaalne jätkusuutlik saagikus, erinevad proovivõtumeetodid ja proovimaterjali kasutamise viisid.
Kliimatingimustest sõltuvate toimingute jaoks meteoroloogiateabe kasutamine ja tõlgendamine. Selle teabe kasutamine ilmastikutingimustega seotud tegevuste ohutusnõustamisel.
Haigele või vigastatud isikule abi andmiseks kardiopulmonaalse elustamise tegemine või esmaabi andmine, kuni nad saavad täielikumat ravi.
Reisi- ja kaubalaevadel korraliste ohutusõppuste kavandamine ja läbiviimine; ohutuse maksimeerimine võimalikes ohuolukordades.
Veetranspordi navigatsiooniseadmete (nt kompassi või sekstandi) või navigatsiooniabivahendite (nt majakate või poide) ning radari-, satelliit- ja arvutisüsteemide kasutamine laevade navigeerimiseks veeteedel. Laeva täpse asukoha määramiseks töötamine hiljutiste kaartide, teatiste ja väljaannetega.
Rahvusvaheliste eeskirjade põhiaspektid kokkupõrgete vältimiseks merel, näiteks nägemisulatuses olevate laevade, laevatulede ja markerite, peamiste tulede ja akustiliste signaalide, meresignaalide ja poide juhtimine.
Tulekahjude suuruse järgi sobivate ainete ja meetodite valimine, näiteks vesi ja mitmesugused kemikaalid. Hingamisaparaatide kasutamine.
Veose paigaldamine lastijaotusplaani abil, et tagada laeva stabiilsus ja turvalisus. Lastitoimingute juhatamine.
Lasti kinnitamine tänu põhiteadmistele paigutamiseviisidest, tõhusa ja ohutu kaubaveo tagamine.
Ohtlike olukordade äratundmine ja ohutuseeskirjadele vastavate järelmeetmete võtmine. Viivitamata laeva juhtkonna hoiatamine. Isiklike kaitse- ja päästevahendite kasutamine.
Püügi käigus kasutatud eri püügivahendite ja nende töökindluse kindlaksmääramine.
Laevade kahte tüüpi stabiilsuse, nimelt põiki- ja pikisuunalise stabiilsuse hindamine.
Merehäda korral hoiatuse saatmine, kasutades mis tahes GMDSS raadiosüsteemi, et hoiatuse saaksid väga suure tõenäosusega kätte kas kaldal asuvad päästeasutused ja/või muud piirkonnas olevad laevad.
Keskkonnakaitse korraldamine ja jälgimine, kohaldades merereostuse vältimise määruseid.
Saaste ennetamise protsessid: keskkonnasaaste ennetamise ettevaatusmeetmed, saaste vähendamise menetlused ja seonduv varustus ning võimalikud keskkonnakaitsemeetmed.
Ohutuse tagamiseks ja vastavalt laeva hädaolukorra lahendamise kavadele tuletõrjeoperatsioonide korraldamine ja juhtimine.
Turvalisusega seotud dokumentatsioon ning mis tahes teabevahetus ja teave turvalisuse kohta.
Püügivahendite vettelaskmise ja pardalehiivamise teostamine optimaalse toimimise tagamiseks, järgides vastutustundlikku kalapüüki käsitlevaid eeskirju ja ohutusmeetmeid.
Kogunemissignaalide ja nendele vastavate hädaolukordade tuvastamine. Kehtestatud protseduuride järgimine. Päästevesti või veeülikonna kasutamine. Veepinnast kõrgemalt ohutu vettehüppamine. Ujumine ja ümberpööratud päästeparve õigesse asendisse panemine, kasutades päästevesti. Veepinnal püsimine päästevestita. Päästepaadile või -parvele minek laevalt või veest, kasutades päästevesti. Esialgsete abinõude rakendamine päästepaadile või -parvele minekul, et suurendada ellujäämisvõimalust. Triiv- või mereankru kasutamine. Päästepaatide või -parvede käitamine. Asukoha määramise seadmete, sealhulgas raadioseadmete kasutamine.
Laevade, laeva komponentide ja seadmete kontrollimine; standarditele ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine.
Tagamine, et laeva pardal on ajakohastatud ja piisavad kaardid ning asjakohased laevadokumendid. Reisiaruande, aluse reisiplaani, igapäevaste asukohateadete ja lootsi teabelehe koostamise protsessi juhtimine.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhend ning kutselistele kaluritele kehtestatud suunised.
Kalade käitlemise toimingute korraldamine, et vältida kalatoodete riknemist. Teki ja ava puhtuse kontrollimine enne lastimist ja töötlemist. Veendumine, et peade ja sisikonna eemaldamine, puhastamine ja sortimine toimub kooskõlas hügieenieeskirjadega.
Pardal anomaaliate ja kõrvalekallete tuvastamine, nende hindamine ja asjakohaste meetmete võtmine laeva tavapärase töö taastamiseks. Kõikide juhtfunktsioonide (ohutus)süsteemide kontrollimine. Probleemi tuvastamisel meetmete võtmise korraldamine.
Rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis (MARPOL) sätestatud aluspõhimõtted ja nõuded: naftareostuse vältimise eeskirjad, mahtlastina veetavatest kahjulikest vedelainetest põhjustatud merereostuse kontrolli eeskirjad, pakendatud kujul meritsi veetavatest ohtlikest ainetest põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevareovee põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevadelt pärinevate jäätmete põhjustatud merereostuse ärahoidmise eeskirjad, laevade tekitatava õhusaaste ärahoidmise eeskirjad.
Kalandustoodete lagunemise ja riknemise protsess: püügijärgsed füüsikalised, ensümaatilised, mikrobioloogilised ja keemilised protsessid.
Kalaparve omaduste hindamiseks elektrooniliste seadmete ja muude kalanduse abivahendite teabe tõlgendamine.
Tõhusamate kalapüügimanöövrite kavandamine ja rakendamine; meteoroloogiliste tingimuste ja kalapüügisüsteemiga arvestamine.
Kalavarude majandamise eri lähenemisviiside uurimine ja analüüs, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja valdkonnanorme, et analüüsida kalavarude majandamise eeskirju.
Teadusvaldkond, mis tõlgendab meteoroloogilist teavet ja kasutab seda mereliikluse ohutuse tagamiseks.
Kalalaevade elementide ja varustuse nimetused.
Navigatsioonivahis olles põhimõtete järgimine. Vahi vastuvõtmine ja üleandmine. Laeva roolimine ja tavapäraste vahiülesannete täitmine. Vahi ajal hädaolukorra menetluste ja ohutusabinõude järgimine. Tulekahju või õnnetuse korral viivitamatult tegutsemine ja roolikäskude täitmine, et tagada kogu aeg stabiilne kurss.
Osalemine sadamas tehtavates manöövrites: sildumine, ankurdamine ja muud haalamistoimingud. Ohutule käiguvahile kaasaaitamine.
Uutele rühmaliikmetele väljaõppe pakkumine ja nende suunamine või selle ülesande määramine asjakohaste kogemustega rühmaliikmele.
Kalalaevadel töötamise üldriskid ning ainult mõne kalapüügitüübi korral esinevad eririskid. Ohtude ja õnnetuste ennetamine.
Rahvusvaheliselt kokkulepitud ohutusmenetlused, seadmete tüübid ja sideprotokollid, mida kasutatakse ohutuse suurendamiseks ja hädaolukorras vee- ja õhusõidukite päästmise toetamiseks.
Vees liikumine käte ja jalgade abil.
Tegurid, mis mõjutavad kalatoodete kvaliteeti, näiteks liikide erinevused, püügivahendite mõju ja parasiitide mõju kvaliteedi säilitamisele.
Päästepaatide või parvede käitamine. Paatide nõuetekohane veeskamine ja varustuse kasutamine. Päästetute ja päästepaatide või parvede jälgimine pärast laevalt lahkumist. Asukoha määramine ja edastamine elektroonikaseadmetega (sh side- ja signaalseadmetega) ning pürotehnikaga.
Kalalaeva püügijuht - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Kalandustoodete paigutamine ja liigitamine, et neid nõuetekohaselt säilitada. Kalandustoodete säilitamiseks sobivate tingimuste hoidmine.
Inimrühma juhtimine, juhendamine ja motiveerimine, et saavutada eeldatavad tulemused ettenähtud aja jooksul ja kavandatud ressurssidega.
Välitegevuse dünaamiline ja aktiivne korraldamine.
Nõudlike töötingimuste, näiteks öötöö, vahetustega töö ja ebatüüpiliste töötingimustega toimetulek.
Otsustav ja õigeaegne reageerimine ootamatutele ja kiiresti muutuvatele olukordadele kalanduses.
Laevade töö ja elukeskkonna pideva muutumisega kohanemine, kohandades oma käitumist ja vaatenurki erinevatele ülesannetele ja kohustustele.
Probleemide ja intsidentide tuvastamine väliprogrammide ohutust käsitlevate riiklike ja kohalike eeskirjade kohaselt ning nendest teatamine.
Kalapüügivahendite ja laevateki ettevalmistamine edukaks püügiks. Meeskonna juhtimine selles toimingus.
Osalejatega mitmes Euroopa Liidu keeles suhtlemine; juhiseid järgides kriisiolukorraga tegelemine ning kriisiolukorras õige käitumise olulisuse mõistmine.
Eelmääratud eesmärke ja tähtaegu arvestades merel raskete olukordadega toimetulek ja nende lahendamine. Pettumustega toimetulek, näiteks tulu ja saagi kaod.
Eri kultuuridest pärit ja eri taustaga inimeste ja rühmadega suhtlemine ja koostöö tegemine kalandustegevuses.
Vabaõhutegevustes vastutustundlike ja ohutute praktikate kasutamise kavandamine ja demonstreerimine.