Lennuliikluse ohutustehnik – töökohad Soomes
Lennuliikluse ohutustehnikud annavad tehnilist abi lennuliikluse juhtimis- ja navigatsioonisüsteemide ohutuse tagamiseks. Nad projekteerivad, hooldavad, paigaldavad ja käitavad neid süsteeme lennujaamades ja lennuki pardal vastavalt eeskirjadele.
Lennuliikluse ohutustehnik - Millised oskused on kohustuslikud?
Õhusõidukite juhtimissüsteemide, näiteks juhtpaneelide, piloodikabiini juhtseadmete, konnektorite ja õhusõiduki lennusuuna juhtimiseks vajalike operatiivmehhanismide seaded, funktsioonid ja toimimine.
Elektrisüsteemide toimimine, nende tehnilised kirjeldused ja kasutamine kauba- ja reisijateveo toimingutes ja süsteemides.
Selliste seadmete paigaldamine, mis sõltuvad töötamiseks elektrivoolust või elektromagnetväljadest või mis võimaldavad sellist voolu ja välja toota, üle kanda või mõõta. Need seadmed hõlmavad jaotuskilpe, elektrimootoreid, -generaatoreid ja otsevoolusüsteeme.
Joonistustarkvara ning eri sümbolid, perspektiivid, mõõtühikud, kujutamissüsteemid, visuaalsed stiilid ja lehekülje küljendid, mida kasutatakse tehnilistel joonistel.
Seadmete kasutamine masinate jõudluse ja töökorra katsetamiseks.
Elemendid, millest koosnevad lennujaama elektrisüsteemid, näiteks aeronavigatsiooniseadmed, maandumise elektroonilised abiseadmed, radarid ja meteoroloogiaseadmestik, ning iga sellise elemendi funktsioon ja toimimine.
Tegutsemine vastavalt lennujuhtide juhistele.
Trükkplaatide, protsessorite, kiipide ning arvuti riist- ja tarkvara toimimine, sealhulgas programmeerimine ja rakendused. Nende teadmiste rakendamine, et tagada seadmete tõrgeteta toimimine.
Lennutransporti reguleerivad õigusaktid ja nõuded, sealhulgas rahvusvaheline õigus.
Elektroonikaseadmete kontrollimine ja parandamine. Elektroonikaseadmete hooldusülesannete väljatöötamine. Rikete tuvastamine, tõrgete leidmine ja kahjustuste vältimiseks meetmete võtmine.
Tagamine, et kõik õhusõidukid vastavad kehtivatele eeskirjadele ning et kõigil osadel ja seadmetel on olemas ametlikult heakskiidetud komponendid.
Kohaldatavad lennujaamade ohutuseeskirjad ja -juhendid.
Tehnikavaldkond, millega tagatakse süsteemide, masinate ja seadmete toimimine kehtestatud ohutusstandardite ja õigusaktide, näiteks keskkonnaõiguse kohaselt.
Õigusaktide ja eeskirjade kogum, mida kohaldatakse tsiviillennunduse suhtes piirkonna, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Mõistmine, et tsiviillennunduseeskirjade eesmärk on alati kaitsta inimesi; tagamine, et käitajad, inimesed ja organisatsioonid täidavad neid eeskirju.
Seireradarite liigid, nagu A/C-režiimi sekundaarseireradari jaamad, mis küsitlevad pidevalt tegevuspiirkonna kõiki õhusõidukeid, ja S-režiimi sekundaarseireradari jaamad, mis küsitlevad tegevuspiirkonna õhusõidukeid.
Lennuliikluse ohutustehnik - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Raalprojekteerimise (CAD) tarkvara ja seadmetega joonestamine ning elektrisüsteemide, toodete ja komponentide projekteerimine. Paneeli paigutuse, elektriskeemide, elektrijuhtmestiku skeemide ja kokkupaneku muude üksikasjade joonestamine.
Kliimatingimustest sõltuvate toimingute jaoks meteoroloogiateabe kasutamine ja tõlgendamine. Selle teabe kasutamine ilmastikutingimustega seotud tegevuste ohutusnõustamisel.
Arvutikoodi parandamine, analüüsides testitulemusi, lokaliseerides defektid, mis põhjustavad tarkvara valet või ootamatut väljundit, ning nimetatud rikete kõrvaldamine.
Vooluahelate kontrollimine ja katsetamine standardsete elektriliste või elektrooniliste testimisseadmetega.
Õhusõidukite, õhusõidukikomponentide ja lennundusseadmete kontrollimine, et tagada nende vastavus projekteerimisnõuetele ja lennukõlblikkuse standarditele pärast suuri remonditöid või ümberehitusi. Lennukõlblikkussertifikaatide andmise heakskiitmine või tagasilükkamine.
Põhjalikud teadmised lennuliikluse korraldamise põhitegevustest, nagu lennujuhtimine, lennuliiklusvoogude juhtimine ja lennundusega seotud infoteenused.
Inseneriteaduse haru, mis käsitleb elektri, elektroonika ja elektromagnetismi uurimist ja rakendusi.
Elektrisüsteemide, masinate ja komponentide katsetamine ning elektriomaduste, näiteks pinge, voolu, vastupidavuse, mahtuvuse ja induktiivsuse kontrollimine, kasutades elektrilisi katsetus- ja mõõteseadmeid, näiteks multimeetrit. Andmete kogumine ja analüüsimine. Süsteemi toimimise jälgimine ja hindamine ning vajaduse korral meetmete võtmine.
Lennu ajal tekkivate mehaaniliste probleemide tuvastamine ja lahendamine; kütusemõõturites, rõhunäidikutes ja muudes elektrilistes, mehaanilistes või hüdraulilistes komponentides rikete tuvastamine.
Tehnilised aspektid seoses lennukimehaanikaga ja seotud valdkondades mitmesuguste remonditööde teostamiseks lennukites.
Tehniliste kavandite ja jooniste koostamine, kasutades spetsiaalset tarkvara.
Eri tüüpi lennukid, nende funktsioonid, omadused ning õiguslikud ja regulatiivsed nõuded.
Pakutavate kaupade või teenuste kvaliteedi jälgimine ja tagamine, teostades järelevalvet selle üle, et kõik tootmistegurid vastavad kvaliteedinõuetele. Järelevalve toote kontrolli ja katsetamise üle.
Vastavalt lennu vajadustele kokpitis või piloodikabiinis juhtpaneelide kasutamine. Sujuva lennu tagamiseks pardal olevate elektrooniliste süsteemine haldama.
Ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) tööparameetrid ja nõuded, millele GNSS-süsteem peab konkreetsetes tingimustes vastama.
Lennuliikluse korraldamise, kokkupõrgete vältimise ja sujuva lennutegevuse tagamise menetlused ning lennujuhtide ülesanded, sealhulgas õhusõidukite ja lennujuhtide suhtlemine ja tõhus side.
Teaduslik uurimisvaldkond, mis tõlgendab ilmastiku mõju lennuliikluse korraldamisele ja seda, kuidas lennujaamade õhurõhu ja temperatuuri väärtuste oluline muutumine võib muuta vastu- ja pärituule komponente ning tekitada piiratud nähtavusega töötingimusi. Lennundusmeteoroloogia tundmine võib aidata vähendada negatiivset mõju lennuliikluse korraldamise süsteemile, vähendades tõrkeid ja nendest tulenevaid probleeme seoses lennuliikluse vähenemise, vähenenud jõudluse ja tekkinud lisakuludega.
Masinloetavate juhiste, näiteks arvutiprogrammide paigaldamine, et arvuti protsessor teeks teatud toiminguid.
Tööjõu, kulumaterjalide ja hooldustööde tegevuskulude hindamine.
Insener-tehniliste ja elektroonikapõhimõtete kasutamine, et töötada välja seadmeid, mis juhivad ja kontrollivad teiste seadmete ja süsteemide tööd.
Õhusõidukite osade kontrollimine ja hooldus vastavalt hooldusmenetlustele ja -dokumentidele ning nende remontimine, et lahendada funktsionaalsed ja seisukorra halvenemise probleemid.
Aeronavigatsiooniteenuste juhtimine; finantsplaneerimise järelevalve ja lennundustehnika arengu jälgimine.
Riiklike ja rahvusvaheliste asutustega suhtlemine, et tagada lennunduses maksimaalne tõhusus ja ohutus.
Elektroonikasüsteemide, toodete ja komponentide visandamine ja projekteerimine, kasutades raalprojekteerimise (CAD) tarkvara ja vahendeid. Süsteemide matkimine, et võimaldada toote majandusliku otstarbekuse hindamist ja füüsikaliste parameetrite analüüsi enne toote tegelikku valmistamist.