Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanik – töökohad Soomes
Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanikud teevad gaasiturbiinmootorite kapitaalremonti, hooldust ja remonditöid. Nad võtavad mootorid lahti, kontrollivad, puhastavad, remondivad ja panevad kokku, kasutades mootoriomaseid töövahendeid.
Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanik – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 16,56–33,39 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 22,26 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 16,56 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 33,39 €/h |
| Palgatöötajaid | 1090 |
Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanik - Millised oskused on kohustuslikud?
Eri mootorite, näiteks bensiini-, diisel- ja elektrimootorite ning aurujõul töötavate mootorite omadused, hooldusnõuded ja tööprotsessid.
Mootoriosade kokkupoltimine käsitsi või mootorvahenditega.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Komponentide joondamine ja väljapanemine, et neid tehniliste jooniste ja tehniliste kavade kohaselt õigesti kokku panna.
Tehnilised aspektid seoses lennukimehaanikaga ja seotud valdkondades mitmesuguste remonditööde teostamiseks lennukites.
Mootoriga töötavate pumpade käitamine. Käsitööriistade või mootoriga tööriistade kasutamine. Sõiduki remondivahendite või ohutusseadmete kasutamine.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Transpordivahendite mootorite kokkupanek pärast kapitaalremonti, kontrolli, parandus- või hooldustöid või puhastamist vastavalt joonistele ja tehnilistele plaanidele.
Roostetamist, vase täppkorrosiooni, pingest tulenevat mõranemist ja muud põhjustavate metalli keskkonna toimel oksüdeerumise nähtude märkamine ning korrosioonikiiruse hindamine.
Toote inseneri koostatud tehniliste jooniste lugemine, et soovitada parandusi, valmistada mudeleid või käitada toodet.
Mootoriosade kinni- või lahtikruvimine, kasutades käsi- ja elektritööriistu; torustike, korpuste ja kepsude hooldamine.
Tehniliste jooniste ja plaanide järgi komponentide kokkukinnitamine, et valmistada alamkooste või valmistooteid.
Tehniliste dokumentide mõistmine ja kasutamine tehnilise protsessi raames.
Õigusaktide ja eeskirjade kogum, mida kohaldatakse tsiviillennunduse suhtes piirkonna, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Mõistmine, et tsiviillennunduseeskirjade eesmärk on alati kaitsta inimesi; tagamine, et käitajad, inimesed ja organisatsioonid täidavad neid eeskirju.
Sisepõlemismootorite, generaatorite, pumpade, jõuülekandeseadmete ja muude mehaaniliste seadmete osade demonteerimine.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Eri mootoriosad, nende töötamine, olelusring ning hooldus- ja remondivajadused.
Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanik - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Sisepõlemis-, välispõlemis- ja elektrimootorites tuvastatud probleemide remont. Defektsete osade asendamine ja parandamine käsitsi ja mootorseadmete abil.
Tehnilised elemendid, nagu funktsionaalsus, jäljendatavus ja disainikulud ning kuidas neid kasutatakse tehniliste projektide teostamisel.
Tehnilised protsessid, mis kombineerivad mehaanilise liikumise tekitamiseks elektrit vajavates seadmetes või mehaanilise liikumise teel elektrit tekitavates seadmetes elektrotehnikat ja masinaehitust.
Metall- või teraselementide omavaheline ühendamine keevitusseadmeid kasutades ja kaitseprille kandes.
Eelnenud katsetel saadud eriandmete dokumenteerimine, et kontrollida, kas katse väljundid annavad teatud tulemusi või kontrollida katsetatava reaktsiooni erakorralise või ebatavalise sisendi korral.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Mehaanilisi seadmeid kontrollides mootorikahjustuste või -rikete diagnoosimine; selliste vahendite nagu šassiiplaanide, manomeetrite ja mootorianalüsaatorite kasutamine.
Süstemaatiline lähenemine tehnikasüsteemide arendamisele ja hooldusele.
Erinevate neetimisprotsessides kasutatavate tööriistade ja seadmete, näiteks tihvtihaamri, needikomplekti, käsitangide, haamri, tugiraua, pneumohaamri, needipüstoli jms kasutamine.
Seadmete kasutamine masinate jõudluse ja töökorra katsetamiseks.
Mudelitel, prototüüpidel või süsteemidel ja seadmetel katse-, keskkonna- ja töötestide tegemine, et katsetada nende tugevust ja toimivust tavapärastes ja äärmuslikes tingimustes.
Raskete esemete tõstmine tõsteseadmetega, näiteks kraanade, kahveltõstukitega jne.
Inseneridega koostöö tegemine, et tagada ühesugune arusaamine ning arutada toodete projekteerimise, arendamise ja täiustamise küsimusi.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Tootmises kasutatavad mitmesugused needid, näiteks ümarpeaneedid, tõmbeneedid, pimeneedid, pooltoruneedid, lõhisneedid ja peitpeaneedid.
Töötamine metallitöötlusmasinaga, mis on ette nähtud metalldetailide ühendamiseks mehaaniliste kinnitusdetailide (neetide) automaatpaigaldamise abil, masina käitamine ja jälgimine kooskõlas eeskirjadega.
Mootori paigutamine tõstuki või sildkraana abil stendile või kambrisse, mis on valmis katsetamiseks.
Tehniliste kasutusjuhendite ja väljaannete lugemine ja mõistmine; mootorite katsetamine mootori jõudluse hindamiseks.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Tehtud remondi- ja hooldustööde, kasutatud osade ja materjalide ning remondi muude asjaolude dokumenteerimine.