Mootorsõidukiosade koostaja – töökohad Soomes
Mootorsõidukiosade koostajad ühendavad mootorsõiduki osad ja komponendid. Nad kasutavad käsi- ja elektritööriistu, et ühendada juhtmed ja kaablid, paigaldada ja häälestada osad. Mootorsõidukiosade koostajad seadistavad ka programmeeritavaid seadmeid või roboteid. Nad testivad elektrilisi kooste ja seadmeid ning kontrollivad üksikosi rikete suhtes. Nad kontrollivad koostude kvaliteeti, et tagada standardite järgimine ja vastavus spetsifikatsioonidele.
Mootorsõidukiosade koostaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,21–22,81 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 17,04 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,21 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 22,81 €/h |
| Palgatöötajaid | 12 558 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 15,85 €/h | 2250 |
| Mehed | 17,32 €/h | 10 308 |
Mootorsõidukiosade koostaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Tehnilised protsessid, mis kombineerivad mehaanilise liikumise tekitamiseks elektrit vajavates seadmetes või mehaanilise liikumise teel elektrit tekitavates seadmetes elektrotehnikat ja masinaehitust.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Lülitite, juhtahelate, trükkplaatide ja muude elektriliste komponentide ühendamine, kasutades käsi- ja jooteseadmeid.
Eri elektroonika- ja arvutiosade ühendamine, et koostada elektroonikatoode või -seade.
Komponentide joondamine ja väljapanemine, et neid tehniliste jooniste ja tehniliste kavade kohaselt õigesti kokku panna.
Mootoriga töötavate pumpade käitamine. Käsitööriistade või mootoriga tööriistade kasutamine. Sõiduki remondivahendite või ohutusseadmete kasutamine.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Energiajõudude vastastikmõju ja toime mootorsõidukite komponentidele, näiteks autode, busside, invasõidukite ja muude mootorsõidukite komponentidele.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Trükkplaatide, protsessorite, kiipide ning arvuti riist- ja tarkvara toimimine, sealhulgas programmeerimine ja rakendused. Nende teadmiste rakendamine, et tagada seadmete tõrgeteta toimimine.
Toote inseneri koostatud tehniliste jooniste lugemine, et soovitada parandusi, valmistada mudeleid või käitada toodet.
Elektri ja elektrivooluringide põhimõtted ning nendega seotud riskid.
Tehniliste jooniste ja plaanide järgi komponentide kokkukinnitamine, et valmistada alamkooste või valmistooteid.
Tehniliste dokumentide mõistmine ja kasutamine tehnilise protsessi raames.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Mootorsõidukiosade koostaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Sõidukite hooldamine tarnija või tootja juhiste kohaselt. See võib hõlmata sõiduki mootori puhastamist, sõiduki sisemuse ja välimuse puhastamist, läbisõidu ja kütusetarbe arvestamist ja mittemehhaanilisi hooldustöid. Väikemootorite (sh hüdraulikaseadmete) hooldus. Kõigi seadmete õli- ja vedelikutaseme kontrollimine. Sõidukite ja seadmete kontrollimine, et tagada nende sujuv ja ohutu töökord.
Jootmisprotsessis mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt pehme-, hõbe-, induktsioon-, takistus-, toru-, mehaaniline ja alumiiniumjootmine).
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Keevitusseadmete ohutu käitamine; selliste keevitustehnikate kasutamine nagu elektroodkeevitus või kaarkeevitus täidistraadiga.
Eelnenud katsetel saadud eriandmete dokumenteerimine, et kontrollida, kas katse väljundid annavad teatud tulemusi või kontrollida katsetatava reaktsiooni erakorralise või ebatavalise sisendi korral.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Süstemaatiline lähenemine tehnikasüsteemide arendamisele ja hooldusele.
Erinevate neetimisprotsessides kasutatavate tööriistade ja seadmete, näiteks tihvtihaamri, needikomplekti, käsitangide, haamri, tugiraua, pneumohaamri, needipüstoli jms kasutamine.
Seadmete kasutamine masinate jõudluse ja töökorra katsetamiseks.
Liikuval koosteliinil toodete valmistamine. Töötamine rühmas, kus kõigil on määratud ülesanne.
Elektroonilise seadme usaldusväärsuse korrigeerimine ja kohandamine väljundi mõõtmise abil ning tulemuste võrdlemine etalonseadme andmetega või standardtulemuste kogumiga. Seda tehakse tootja määratud korrapäraste ajavahemike järel, kasutades kalibreerimisseadmeid.
Mudelitel, prototüüpidel või süsteemidel ja seadmetel katse-, keskkonna- ja töötestide tegemine, et katsetada nende tugevust ja toimivust tavapärastes ja äärmuslikes tingimustes.
Raskete esemete tõstmine tõsteseadmetega, näiteks kraanade, kahveltõstukitega jne.
Mitmesugused relvad ja relvasüsteemid, millega kaitstakse kodanikke ning kahjustatakse saabuvaid vaenlasi ja vaenlase relvi või kaitstakse nende eest.
Väljapraagitud seadmete tagasisaatmine koosteliinile, et need uuesti monteeritaks.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Vooluahela joonis, mis kujutab ahela komponente tingmärkidena ning seadmetevahelisi elektri- ja signaaliühendusi. Elektriskeem kujutab seadmete ja terminalide suhtelist asukohta ja paigutust, mis aitab seadet ehitada või hooldada. Elektriskeemi järgi otsitakse ja kõrvaldatakse sageli ka tõrkepõhjusi ning tagatakse, et kõik ühendused on tehtud ja kõik on olemas.
Tootmises kasutatavad mitmesugused needid, näiteks ümarpeaneedid, tõmbeneedid, pimeneedid, pooltoruneedid, lõhisneedid ja peitpeaneedid.
Töötamine metallitöötlusmasinaga, mis on ette nähtud metalldetailide ühendamiseks mehaaniliste kinnitusdetailide (neetide) automaatpaigaldamise abil, masina käitamine ja jälgimine kooskõlas eeskirjadega.
Autoroboti ülesseadmine ja programmeerimine töötlusprotsesside jaoks ning inimtööjõu asendamiseks või täiendamiseks, näiteks kuueteljeline autorobot.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Madalpinge juhtmestiku kavandamine, kasutuselevõtt, veaotsing ja katsetamine.
Muud ametid
- Mootorsõidukikoostaja
- Mootorsõidukimootorite koostaja
- Õhusõidukimootorite koostaja
- Elektromehaaniliste seadmete koostaja
- Laevamootorite koostaja
- Veeremikoostaja
- Õhusõidukikoostaja
- Mootorsõidukite kere koostaja
- Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanik
- Mootorrattakoostaja
- Õhusõidukite jäätõrjuja
- Õhusõidukite tehnohoolduse mehaanik