Õhusõidukimootorite koostaja – töökohad Soomes
Õhusõidukimootorite koostajad ehitavad ja paigaldavad eelnevalt valmistatud osi, et koostada õhusõidukite mootoreid, nt kergekaalulised kolbmootoreid ja gaasiturbiine. Nad tutvuvad spetsifikatsioonide ja tehniliste joonistega, et teha kindlaks materjalid ja kokkupanemise juhised. Nad inspekteerivad ja katsetavad mootoreid ning lükkavad tagasi rikkis komponendid.
Õhusõidukimootorite koostaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,21–22,81 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 17,04 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,21 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 22,81 €/h |
| Palgatöötajaid | 12 558 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 15,85 €/h | 2250 |
| Mehed | 17,32 €/h | 10 308 |
Õhusõidukimootorite koostaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Eri mootorite, näiteks bensiini-, diisel- ja elektrimootorite ning aurujõul töötavate mootorite omadused, hooldusnõuded ja tööprotsessid.
Mootoriosade kokkupoltimine käsitsi või mootorvahenditega.
Tooriku töötlemine enne põhitoimingut mehaaniliste või keemiliste protsessidega.
Tehnilised protsessid, mis kombineerivad mehaanilise liikumise tekitamiseks elektrit vajavates seadmetes või mehaanilise liikumise teel elektrit tekitavates seadmetes elektrotehnikat ja masinaehitust.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Komponentide joondamine ja väljapanemine, et neid tehniliste jooniste ja tehniliste kavade kohaselt õigesti kokku panna.
Tehnilised aspektid seoses lennukimehaanikaga ja seotud valdkondades mitmesuguste remonditööde teostamiseks lennukites.
Mootoriga töötavate pumpade käitamine. Käsitööriistade või mootoriga tööriistade kasutamine. Sõiduki remondivahendite või ohutusseadmete kasutamine.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Enne menetluste alustamist veendumine, et vajalikud seadmed on olemas, valmis ja kasutamiseks saadaval.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Toote inseneri koostatud tehniliste jooniste lugemine, et soovitada parandusi, valmistada mudeleid või käitada toodet.
Tagamine, et kõik õhusõidukid vastavad kehtivatele eeskirjadele ning et kõigil osadel ja seadmetel on olemas ametlikult heakskiidetud komponendid.
Tehniliste jooniste ja plaanide järgi komponentide kokkukinnitamine, et valmistada alamkooste või valmistooteid.
Tehniliste dokumentide mõistmine ja kasutamine tehnilise protsessi raames.
Õigusaktide ja eeskirjade kogum, mida kohaldatakse tsiviillennunduse suhtes piirkonna, riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Mõistmine, et tsiviillennunduseeskirjade eesmärk on alati kaitsta inimesi; tagamine, et käitajad, inimesed ja organisatsioonid täidavad neid eeskirju.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Eri mootoriosad, nende töötamine, olelusring ning hooldus- ja remondivajadused.
Õhusõidukimootorite koostaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Sisepõlemis-, välispõlemis- ja elektrimootorites tuvastatud probleemide remont. Defektsete osade asendamine ja parandamine käsitsi ja mootorseadmete abil.
Tehnilised elemendid, nagu funktsionaalsus, jäljendatavus ja disainikulud ning kuidas neid kasutatakse tehniliste projektide teostamisel.
Metall- või teraselementide omavaheline ühendamine keevitusseadmeid kasutades ja kaitseprille kandes.
Eelnenud katsetel saadud eriandmete dokumenteerimine, et kontrollida, kas katse väljundid annavad teatud tulemusi või kontrollida katsetatava reaktsiooni erakorralise või ebatavalise sisendi korral.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Teadusharu, mis uurib elektrienergiat, täpsemalt elektrone, nende juhtimist ning integraallülituste ja elektrisüsteemidega seotud põhiprintsiipe.
Mehaanilisi seadmeid kontrollides mootorikahjustuste või -rikete diagnoosimine; selliste vahendite nagu šassiiplaanide, manomeetrite ja mootorianalüsaatorite kasutamine.
Süstemaatiline lähenemine tehnikasüsteemide arendamisele ja hooldusele.
Erinevate neetimisprotsessides kasutatavate tööriistade ja seadmete, näiteks tihvtihaamri, needikomplekti, käsitangide, haamri, tugiraua, pneumohaamri, needipüstoli jms kasutamine.
Seadmete kasutamine masinate jõudluse ja töökorra katsetamiseks.
Arvutipõhise tootmise (CAM) programmide kasutamine masinate ja tööpinkide kontrollimiseks töödeldavate detailide loomisel, muutmisel, analüüsimisel või optimeerimisel nende tootmisprotsesside osana.
Elektroonilise seadme usaldusväärsuse korrigeerimine ja kohandamine väljundi mõõtmise abil ning tulemuste võrdlemine etalonseadme andmetega või standardtulemuste kogumiga. Seda tehakse tootja määratud korrapäraste ajavahemike järel, kasutades kalibreerimisseadmeid.
Transpordivahendite mootorite kokkupanek pärast kapitaalremonti, kontrolli, parandus- või hooldustöid või puhastamist vastavalt joonistele ja tehnilistele plaanidele.
Trükkplaatide, protsessorite, kiipide ning arvuti riist- ja tarkvara toimimine, sealhulgas programmeerimine ja rakendused. Nende teadmiste rakendamine, et tagada seadmete tõrgeteta toimimine.
Roostetamist, vase täppkorrosiooni, pingest tulenevat mõranemist ja muud põhjustavate metalli keskkonna toimel oksüdeerumise nähtude märkamine ning korrosioonikiiruse hindamine.
Mudelitel, prototüüpidel või süsteemidel ja seadmetel katse-, keskkonna- ja töötestide tegemine, et katsetada nende tugevust ja toimivust tavapärastes ja äärmuslikes tingimustes.
Raskete esemete tõstmine tõsteseadmetega, näiteks kraanade, kahveltõstukitega jne.
Inseneridega koostöö tegemine, et tagada ühesugune arusaamine ning arutada toodete projekteerimise, arendamise ja täiustamise küsimusi.
Väljapraagitud seadmete tagasisaatmine koosteliinile, et need uuesti monteeritaks.
Elektri ja elektrivooluringide põhimõtted ning nendega seotud riskid.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Tootmises kasutatavad mitmesugused needid, näiteks ümarpeaneedid, tõmbeneedid, pimeneedid, pooltoruneedid, lõhisneedid ja peitpeaneedid.
Sisepõlemismootorite, generaatorite, pumpade, jõuülekandeseadmete ja muude mehaaniliste seadmete osade demonteerimine.
Töötamine metallitöötlusmasinaga, mis on ette nähtud metalldetailide ühendamiseks mehaaniliste kinnitusdetailide (neetide) automaatpaigaldamise abil, masina käitamine ja jälgimine kooskõlas eeskirjadega.
Autoroboti ülesseadmine ja programmeerimine töötlusprotsesside jaoks ning inimtööjõu asendamiseks või täiendamiseks, näiteks kuueteljeline autorobot.
Mootori paigutamine tõstuki või sildkraana abil stendile või kambrisse, mis on valmis katsetamiseks.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Tehtud remondi- ja hooldustööde, kasutatud osade ja materjalide ning remondi muude asjaolude dokumenteerimine.
Muud ametid
- Mootorsõidukimootorite koostaja
- Laevamootorite koostaja
- Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanik
- Mootorsõidukikoostaja
- Õhusõidukikoostaja
- Mootorsõidukiosade koostaja
- Veeremikoostaja
- Mootorsõidukite kere koostaja
- Pöördseadmete mehaanik
- Õhusõidukite jäätõrjuja
- Elektromehaaniliste seadmete koostaja
- Õhusõiduki mootoritestija