Piiritusetehase mölder – töökohad Soomes
Piiritusetehase möldrid hoolitsevad piiritusetehase veskite eest, et puhastada ja jahvatada terved terad piirituse tootmiseks. Nad teenindavad puhastusmasinaid, et eemaldada teradelt lisandeid, millele järgneb terade jahvatamine ja kaalumine. Nad teevad pumpade, õhukonveieršahtide ja masinate igapäevast hooldust.
Piiritusetehase mölder – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,74–23,48 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 16,88 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,74 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 23,48 €/h |
| Palgatöötajaid | 14 875 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 16,31 €/h | 6974 |
| Mehed | 17,42 €/h | 7901 |
Piiritusetehase mölder - Millised oskused on kohustuslikud?
Tööruumide ja seadmete hoidmine vaba mustusest, nakkustest ja haigustest, kõrvaldades jäätmed ja prügi ning koristades asjakohaselt.
Masina toimingute vaatlemine ja toote kvaliteedi hindamine, tagades sellega vastavuse nõuetele.
Sellise automaatse puhastusmasina käivitamine, mis puhub teraviljast välja võõrkehad (nt mustuse, oksad ja kivid) ning teisaldab puhta vilja hoidlasse edasiseks töötlemiseks.
Tehtud tööga ja ülesannete täitmisega seotud koostatud aruannete ja kirjavahetuse korrastamine ja liigitamine.
Materjalide või toodete proovide võtmine laboratorianalüüsiks.
Peenestamisprotsess, milles on ühendatud täiustatud ja tavapärane märg- ja kuivpeenestamine. Jookide jaoks teravilja jahvatamise meetodid tagavad viljakestade hea säilivuse ja endospermi optimaalse jahvatamise, mis pakub pruulimisprotsessi ja lõpptoodete jaoks mitmeid eeliseid.
Toidu tootmise ja toiduohutuse nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamine. Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemil (HACCP) põhinevate toiduohutusmenetluste kasutamine.
Jahvatatud toiduaineid jälgimine, et tagada nende vastavus tootmisnõuetele ja kvaliteedistandarditele.
Töökohtade ja -seadmete steriliseerimine voolikute, kaabitsate, harjade või keemiliste lahustega.
Celsiuse ja Fahrenheiti temperatuuriskaalad.
Jahvatamine ja veskid ning nende käitamise teooria ja praktika.
Mahutite või vaatide ettevalmistamine jookide destilleerimiseks. Seadmete ettevalmistamine puhastamiseks ja lahjendavate koostisosade (nt vee) eemaldamiseks, et suurendada alkoholisisaldust mahuprotsentides.
Tuletõrjemeetmete võtmine. Lahus, mille alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti, süttib kuumutamisel temperatuuril ligikaudu 26 °C ja kokkupuutel süüteallikaga. Puhta alkoholi leekpunkt on 16,6 °C.
Tööala puhtana hoidmine vastavalt toiduainete töötlemise hügieeninormidele.
Raskuste tõstmine ja ergonoomiliste tõstmisvõtete kasutamine vigastuste vältimiseks.
Destilleerimisseadmete eri osade, näiteks kolbi, destilleerimiskolonni, piibu, kondensaatori, destillaadi vastuvõtja ja laagerdustünnide käitamine.
Toiduainete ja jookide tootmisega seotud standardites, määrustes ja muudes spetsifikatsioonides esitatud riiklike, rahvusvaheliste ja ettevõttesiseste nõuete rakendamine ja järgimine.
Meskimisprotsess, mille käigus segatakse eri teraviljad veega ja seejärel kuumutatakse. Meskimine mõjutab virde kvaliteeti ja valminud kääritatud joogi iseloomu.
Veskitoimingute üksikasjad, mis on seotud jahvatusjämeduse, osakeste suurusjaotuse ja kuumenemisega. Eri teraviljade ja terade jahvatusprotsessid.
Toidutootmise ja toiduohutuse järgimise eeskirjade rakendamine. Headel tootmistavadel (GMP-l) põhinevate toiduohutusmenetluste kasutamine.
Tootmisettevõttes kasutatavate masinate ja seadmete kontrollimine. Masinate korralikus töös veendumine, nende seadistamine enne kasutamist ning varustuse pideva töökorra tagamine.
Teatud alkohoolsete jookide (näiteks veini, kangete alkohoolsete jookide, vermuti) vaatidesse panemise ja nende nõutavaks ajaperioodiks laagerduma jätmise menetluste järgimine. Neile eriomaduste andmise tehnikate kasutamine.
Meski filtreerimisprotsess, kus meski eraldatakse selgeks vedelaks virdeks ja jääkteraviljaks. Meski filtreerimisel on tavaliselt kolm etappi: kuumutamine, ringlus ja suhkrute väljapesemine.
Töötlemata teravilja koormate kontrollimine, et avastada kahjulikke putukaid, näiteks aidalamesklasi.
Temperatuuri mõõtmine (nt termomeetriga) ja suhtelise tiheduse mõõtmine (nt alkoholikindla hüdromeetriga) ning näitude võrdlemine tabelitega standardsetes mõõtmisjuhendites, et määrata segu kontsentratsioon.
Uute joogitoodete loomine, mis on turul atraktiivsed ja innovatiivsed ning ettevõtetele huvipakkuvad.
Pneumokonveierite kasutamine toodete või segude teisaldamiseks mahutitest ladustusmahutitesse.
Abrasiivveski käitamine. Sellega jahvatatakse teralist materjali (nt viljateri, kakao- või kohviube), et saada mitmesuguse konsistentsi ja peensusega pulbreid või pastasid.
Piiritusetehase mölder - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Tegutsemine viisil, mida saab usaldada või millest sõltuda.
Toiduainete töötlemise täpsete toimingute tegemine, pöörates suurt tähelepanu ja selgitades üksikasjalikult kõiki kvaliteetse toote tootmise etappe.
Toorained, nagu teravili, kartul, suhkur või puuviljad, mida on võimalik kääritada konkreetset tüüpi alkohoolsete jookide valmistamiseks.
Õlitamist vajavate masina- ja seadmeosade õlitamine või määrimine. Seda tehes ohutusnõuete järgimine.
Koostöö tegemine kolleegidega, et tagada tööküsimustes ühine mõistmine ja leppida vajaduse korral kokku vajalikes kompromissides. Läbirääkimiste pidamine kompromisside leidmiseks, tagamaks, et eesmärkide saavutamiseks tehtav töö on üldiselt tõhus.
Kõige tõhusamate tootmismeetodite kasutusele võtmine, et töödelda toiduaineid võimalikult kiiresti ning võimalikult väheste aja, töö ja kuludega.
Arvutite, IT-seadmete ja nüüdisaegse tehnika tõhus kasutamine.
Koostöö teiste osakondade (müügi-, planeerimis-, ostu-, kauplemis-, turustus- ja tehnilise osakonna) juhatajatega, tagades tõhusa teeninduse ja teabevahetuse.
Toiduainete tootmisprotsessi kõigi tegurite kvaliteedi tagamine.
Valmistoitude valmistamise toorained ja tootmisprotsessid. Kvaliteedikontrolli ja muude tehnikate tähtsus toiduaine- ja joogitööstuses.
Keskkonnaõigusaktidele vastavuse tagamine toiduainete tootmisel. Toiduainete tootmisega seotud keskkonnaõigusaktide mõistmine ja kohaldamine praktikas.
Toorme-/tooteproovide märgistamine laborikontrolliks vastavalt rakendatavale kvaliteedisüsteemile.