Tubaka valmimisruumi tööline – töökohad Soomes
Tubaka valmimisruumi töölised abistavad sigarite, närimistubaka ja nuusktubaka tootmisel tubakaribade ja varte segamisel, laagerdumisel ja kääritamisel.
Tubaka valmimisruumi tööline - Millised oskused on kohustuslikud?
Vahetult pärast koristamist tubakalehtede kuivatamine mitmesuguste protsessidega, näiteks õhk-, kuum- või päiksekuivatamisega.
Tubaka viljelemise erinevad etapid ja arengud, kultuurilised eripärad ja kauplemine aegade jooksul.
Lehtede ribastamine sobivate vahenditega enne kuivatamist. Tagamine, et lõikesuurused vastavad nõuetele.
Tubakalehe tunnused ja omadused selle hindamiseks ja lugemiseks kõrge, keskmise või madala kvaliteediga tooteks, arvestades värvuse muutust, rebendeid, tõrvaplekke, tihedusastet ja lehe suurust.
Suure virna tubakalehtede mähkimine kotiriidesse ja nendel niiskuda laskmine. Sisetemperatuuri hoolikas jälgimine. Kui see jõuab 60 °C-ni, võetakse virn lahti, et eemaldada tõrv, ammoniaak ja nikotiin. Protsessi kordamine, kuni virna temperatuur ei jõua enam 45 °C-ni. Rootsude eemaldamine ja lehtede ladustamine jahedasse nende küpsemiseks.
Tubakalehtede eri kuivatusmeetodite kasutamine (nt õhk-, leek-, kuivati- ja päikesekuivatamine).
Protsessid, mille eesmärk on eemaldada tubakalehtedest niiskus ja säilitada lõhn, et valmistada need ette tarbimiseks.
Protsess, mille käigus ammoniaak vabaneb lehest. Seda on võimalik teha temperatuuri ja niiskus tõstmise, tubaka suurtesse kuhjadesse kogumise või ahju kasutamise teel. Kõrgema temperatuuri ja niiskuse tingimustes põhjustavad ensüümid lehtedes fermentatsiooni.
Tubaka kuivatamine täpselt vastavalt määratletud niiskusesisaldusele ja kooskõlas tootekirjeldusega.
Tubaka töötlemine, et tagada selle elastsuse säilimine, viies selle läbi kontrollikeskkonna õigel temperatuuri ja niiskuse tasemel.
Tubakalehtede küpsuse hindamine värvuse järgi, et määratleda lehtede kuivatamise ja laagerdumise aste.
Toidu tootmise ja toiduohutuse nõuetele vastavuse eeskirjade kohaldamine. Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemil (HACCP) põhinevate toiduohutusmenetluste kasutamine.
Ohtlikes keskkondades enda mugavalt tundmine, näiteks puutudes kokku tolmu, pöörlevate seadmete, kuumade pindade, külmutus- ja külmsäilitusruumide, müra, märgade põrandate ja liikuvate tõsteseadmetega.
Tubakalehtede maitsestamine, et tuua esile tubaka maitseomadusi ning säilitada toote kvaliteeti.
Tubakalehtede eelsegamine, et tagada, et ühes kimbus on eri tüüpi tubakalehtede tasakaalustatud segu.
Eri tüüpi suitsuvabade tubakatoodete, näiteks närimistubaka, huuletubaka, tubakanärimiskummi ja nuusktubaka tootmise protsessid, materjalid ja meetodid.
Protsessid, materjalid ja meetodid eri tüüpi suitsetatavate tubakatoodete tootmiseks, näiteks sigarid, peenlõigatud tubakas, piibutubakas ja sigaretid.
Tubaka sordid ja variandid ning nende omadused. Seos sigari- või sigaretitooteid käsitlevate nõuetega.
Tubakalehtede sidumine kobarasse, mida nimetatakse kimbuks, veendudes, et igas kimbus oleks võrdne kogus lehti; kimbu kaalu arvutamine, ohutu sidumisprotseduuri tagamine ja kimpude ettevalmistamine kuivatamiseks või kontrollimiseks.
Töötamine tubakakuivatustehnoloogiaga, mis kuivatab tubakat kõrgematel temperatuuridel ja seega kiiremini kui tavalised kuivatid. Lühemad kuivatamisajad vähendavad tubaka degradeerumist ja energiatarbimist.
Toiduainete ja jookide tootmisega seotud standardites, määrustes ja muudes spetsifikatsioonides esitatud riiklike, rahvusvaheliste ja ettevõttesiseste nõuete rakendamine ja järgimine.
Tubakalehtede ahju panemine ja kaane sulgemine. Kuumuse ja niiskuse kontrollimine. Ahjus fermenteerimine võtab umbes 4–6 nädalat.
Toidutootmise ja toiduohutuse järgimise eeskirjade rakendamine. Headel tootmistavadel (GMP-l) põhinevate toiduohutusmenetluste kasutamine.
Tubakalehtede kinnitamine nööriga tubakalattidele ja nende riputamine kuivati talade külge. Temperatuuri aeglane tõstmine kuivatamise ajal. See toiming kestab tavaliselt umbes ühe nädala. Suitsus kuivatatud tubakas on tavaliselt suure suhkrusisalduse ja keskmise kuni suure nikotiinisisaldusega.
Tubakalehtede fermenteerumise staadiumi hindamine. Termomeetrite, niisutite, vee ja oma meelte kasutamine fermenteerumise staadiumi testimiseks.
Tootmisgraafiku järgimine, arvestades kõiki nõudeid, aegu ja vajadusi. Graafikus on kirjeldatud, mis kaupu tuleb igas ajavahemikus toota, ning see hõlmab mitmesuguseid aspekte, näiteks tootmine, töötajad, inventar jne. Tavaliselt on graafik seotud tootmisega, määrates, millal ja kui palju iga toodet vajatakse. Kogu selle teabe kasutamine kava teostamisel.
Katmata tubaka asetamine päikese kätte, et lasta sellel loomulikul teel kuivada. Idamaine tubakas on tavaliselt väikese suhkru- ja nikotiinisisaldusega ning seda kasutatakse väga palju sigarettides.
Tubakalehesegu valmistamine, lõigates, konditsioneerides ja segades tubakalehti enne nende sigaritesse keeramist või sigarettide jaoks peeneks hakkimist.
Tubakalehede sortimine värvi ja seisukorra järgi. Selliste lehtede väljavalimine, mis sobivad kõige paremini sigarite keeramiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Tubakalehtede sortimine eri toodete, näiteks piibutubaka ja närimistubaka valmistamiseks.
Tubaka õhu käes kuivatamine, riputades tubaka kuivama hästi ventileeritud kuivatisse ja lastes sellel nelja kuni kaheksa nädala jooksul kuivada. Õhu käes kuivatatud tubakas on üldiselt väikese suhkrusisaldusega, mis annab tubakale maheda poolmagusa maitse. Õhu käes kuivatatud tubakalehed on tavaliselt suure nikotiinisisaldusega.
Tubaka valmimisruumi tööline - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Tegutsemine viisil, mida saab usaldada või millest sõltuda.
Koristustööde tegemine, näiteks jäätmete eemaldamine, tolmuimejaga puhastamine, prügikorvide tühjendamine ja tööpiirkonna üldine puhastamine. Koristustegevused peaksid vajaduse korral vastama tervishoiu- ja ohutuseeskirjadele.
Tubakalehtedest toodetavad mitmesugused tooted. Tubakatoodete liigid, st suitsetatavad tubakatooted, suitsuvabad tubakatooted ja tubakalehtede kõrvalsaadused.
Seadmete kasutamine erinevate keskkonnanäitajate mõõtmiseks, et tuvastada keskkonnaprobleeme ja uurida viise, kuidas neid lahendada. Kontrollide tegemine, et tagada keskkonnaõigusaktide järgimine.
Mõõteriistade, videomonitoride ja väljatrükkide jälgimine, et hinnata, kas kõik vastab määratud töötlemistingimustele. Protsessi muutujate, näiteks aja, sisendite, voolukiiruse ja temperatuuriseadete vajadusel muutmine.
Koostöö tegemine kolleegidega, et tagada tööküsimustes ühine mõistmine ja leppida vajaduse korral kokku vajalikes kompromissides. Läbirääkimiste pidamine kompromisside leidmiseks, tagamaks, et eesmärkide saavutamiseks tehtav töö on üldiselt tõhus.
Tööala puhtana hoidmine vastavalt toiduainete töötlemise hügieeninormidele.
Tootmisettevõttes kasutatavate masinate ja seadmete kontrollimine. Masinate korralikus töös veendumine, nende seadistamine enne kasutamist ning varustuse pideva töökorra tagamine.
Teenuste lähenemisviisi kohandamine asjaolude muutumisel.
Koostöö rühmas toiduaine- ja joogitööstuse teiste toiduainetöötlejatega.
Koostöö teiste osakondade (müügi-, planeerimis-, ostu-, kauplemis-, turustus- ja tehnilise osakonna) juhatajatega, tagades tõhusa teeninduse ja teabevahetuse.