E-õppematerjalide koostaja – töökohad Soomes
E-õppematerjalide koostajad kavandavad ja arendavad välja digitaalse õppe sisu, sealhulgas teabematerjale, slaide, hinnanguid, ekraanisalvestusi, intervjuuvideosid ja taskuhäälinguid. Nad kirjutavad ja pakuvad sisu arvutipõhise õpperakenduse jaoks.
E-õppematerjalide koostaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,39–29,21 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,38 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,39 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 29,21 €/h |
| Palgatöötajaid | 19 938 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 20,34 €/h | 14 898 |
| Mehed | 20,46 €/h | 5040 |
E-õppematerjalide koostaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Sisu valideerimine, vaadates selle läbi formaalse ja funktsionaalse kvaliteedi, kasutatavuse ja kohaldatavate standardite järgi.
Õppepakettide väljatöötamine e-õppeplatvormide jaoks, kasutades standardmudelit SCORM (Sharable Content Object Reference Model).
Veebipõhiste koolitus- ja juhendamiskursuste koostamine, kasutades dünaamilisi ja staatilisi veebipõhiseid vahendeid kursustel osalejate õpitulemuste saavutamiseks. Kasutatavad veebivahendid võivad hõlmata video- ja audio voogedastust, internetiülekandeid, teabeportaale, jututubasid ja teadetetahvleid.
Koolitusprobleemide analüüsimine ning organisatsiooni või üksikisikute koolitusnõuete tuvastamine, et neid oleks võimalik juhendada eelnevate oskuste, profiili, vahendite ja probleemi kohaselt.
Strateegiad ja didaktilised õppemeetodid, mille põhielemendid hõlmavad IKT tehnoloogia kasutamist.
E-õppe kursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korraldamise ja esitamise e-õppe platvorm.
Õppimise edendamise tehnoloogiad ja vahendid, sealhulgas digitaaltehnoloogiad ja vahendid.
Strateegilise kava loomine, et maksimeerida haridustehnoloogia tulemusi organisatsioonis ja väljaspool.
Sihtrühma õppetegevuseks vajaliku e-õppe keskkonna loomise taristu omadused ja tehniline kirjeldus.
Sisu otsimine, valimine ja sortimine eri allikatest vastavalt väljundmeediumi, näiteks trükiste, veebirakenduste, platvormide, veebisaitide ja videote nõuetele.
Sisuhaldusmeetodite ja -protseduuride rakendamine metaandmete (nt loomisandmed) kontseptsioonide määratlemiseks ja kasutamiseks, et kirjeldada, korraldada ja arhiveerida sisu, näiteks dokumente, video- ja audiofaile, rakendusi ja kujutisi.
Digitaal- või trükisisu loomise, edastamise ja haldamise kavandamine ja rakendamine, kogu sisuloome- ja avaldamisprotsessi kirjeldava süsteemi väljatöötamine ning IKT-vahendite kasutamine protsessi toetamiseks.
Vahendite ja juhendmaterjalide loomine digitaalsete tehnoloogiate (e-õppe, hariduslike video- ja audiomaterjalide, hariduslike Prezi esitluste) abil, et teadmisi ja teadlikkust edastada ning õppijate asjatundlikkust parandada.
Teabe edastamine kirjalikus vormis digitaal- või trükimeedia kaudu vastavalt sihtrühma vajadustele. Sisu struktureerimine vastavalt spetsifikatsioonidele ja standarditele. Grammatika- ja õigekirjareeglite rakendamine.
Meedia- ja tekstisisu koondamine ja integreerimine selle avaldamiseks ja levitamiseks võrguga ühendatud ja ühendamata süsteemides (näiteks veebilehtedel, platvormidel, rakendustes ja sotsiaalmeedias).
Teabe korrastamine süstemaatiliste meetodite (nt mentaalsete mudelite) ja kehtestatud standardite kohaselt, et hõlbustada kasutajatele teabe töötlemist ja mõistmist, arvestades väljundmeediumi eritingimusi ja omadusi.
Tarkvara, mis sisaldab eelprogrammeeritud elemente, mis võimaldavad arendada interaktiivseid multimeediarakendusi, et avaldada, liigendada ja küljendada avaldatavat sisu.
Meetodid, eeskirjad, meediakanalid ja vahendid, mis on seotud infosisu haldamise süsteemide sisu avaldamisega ühes või mitmes meediakanalis.
Veebipõhised e-õppe standardid ja nende tehnilised nõuded(nt SCORM), mis määratlevad side kliendipoolse sisu ja vastuvõtva süsteemi vahel, mida toetab õpihaldussüsteem.
Konkreetse süsteemi IKT-kasutajate vajaduste ja nõudmiste tuvastamine analüütiliste meetodite abil, näiteks sihtrühma analüüs.
Multimeediasisu, näiteks kuvahõivete, graafika, slaidiseansside, animatsioonide ja videote koostamine kasutamiseks laiemasse teabekonteksti lõimituna.
Juhiste koostamise ja arendamise suunised ja strateegiad, millega tagatakse, et õppijad saavutavad kavandatud õpitulemused.
Digitaalsisu (nt teksti, graafika ja video) avaldamiseks kujundamise, kirjutamise, koostamise, toimetamise ja korraldamise eritehnikad.
E-õppematerjalide koostaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Arvutiprogramm WizIQ on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korrastamise, aruandluse ja pakkumise e-õppeplatvorm.
Tekstist süntaktiliselt eristatavate arvutikeelte (nt HTML) kasutamine, et lisada dokumendile märkusi, eritleda kujundust ja käsitleda mitmesuguseid dokumente.
Koolituse pidamine veebitehnoloogiate abil, kohandades õppematerjale, kasutades e-õppe meetodeid, toetades koolitatavaid ja suheldes veebis. Virtuaalsete klassiruumide õpetamine.
Arvutikeel Sass on laadilehe keel, mis võimaldab esitada struktureeritud dokumente. Need dokumendid peavad vastama laadilehtedele ja stiilieeskirjadele, nagu kirjatüüp, värv ja kujundus.
Arvutiprogramm Adobe Photoshop on graafiline IKT-vahend, mis võimaldab graafika digitaalset toimetamist ja koostamist 2D-raster- ja 2D-vektorgraafika loomisel. Selle on välja töötanud tarkvarafirma Adobe.
Arvutiprogramm Engrade on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korrastamise, aruandluse ja pakkumise e-õppeplatvorm.
Arvutikeel LESS on laadilehekeel, mis võimaldab esitada struktureeritud dokumente. Need dokumendid peavad vastama laadilehtedele ja stiilieeskirjadele, nagu kirjatüüp, värv ja kujundus.
Arvutiprogramm Adobe Illustrator CC on graafiline IKT-vahend, mis võimaldab digitaalset töötlemist ja kujundamist 2D-rastergraafika või 2D-vektorgraafika loomisel. Seda arendab tarkvarafirma Adobe.
Tarkvara JavaScriptiga arendamise meetodid ja põhimõtted, näiteks analüüsimine, algoritmid, kodeerimine, katsetamine ja programmeerimisparadigmade koostamine.
Valima IKT-valdkonnas sobivad lahendused, võttes arvesse võimalikke riske, kasu ja üldist mõju.
Tarkvara PHP-ga arendamise meetodid ja põhimõtted, näiteks analüüsimine, algoritmid, kodeerimine, katsetamine ja programmeerimisparadigmade koostamine.
Arvutiprogramm Schoology on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korrastamise ja edastamise e-õppeplatvorm.
Koolitusprotsessi teemade kohta värskeima teabe kogumine, et neid teemasid nõutava oskusteabega ajakohastada.
Arvutiprogramm GIMP on graafiline IKT-vahend, mis võimaldab digitaalset töötlemist ja kujundamist 2D-rastergraafika või 2D-vektorgraafika loomisel. Seda arendab The GIMP Development Team.
Arvutiprogramm LAMS on e-õppekursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korrastamise, esitamise ja pakkumise e-õppeplatvorm. Seda arendab LAMS Foundation.
Arvutiprogramm Brightspace on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korrastamise, aruandluse ja pakkumise e-õppeplatvorm. Seda arendab tarkvaraettevõte D2L Corporation.
Programmeerimisparadigma, mis põhineb märgistuskeele (millega lisatakse tekstile kontekst ja struktuur) ning teiste veebiprogrammeerimise koodide (nt AJAX, Javascript ja PHP) kombineerimisel asjakohaste toimingute tegemiseks ja sisu visualiseerimiseks.
Standardidentifikaatorina MIME-tüüpide ja -alamtüüpide kasutamine, et tuvastada failis sisalduv andmetüüp, näiteks lingi, objekti, skripti, stiilielementide ja meediumi liik.
Sisu, vormi, meetodite ja tehnoloogiate kavandamine õppeprotsessis saadud õpikogemuste edastamiseks, et õpitulemusi saavutada.
Arvutiprogramm SketchBook Pro on graafiline IKT-vahend digitaalseks töötlemiseks ja kujundamiseks 2D-rastergraafika või 2D-vektorgraafika loomisel. Seda arendab tarkvaraettevõte Autodesk.
Arvutiprogramm Microsoft Visio on graafiline IKT-vahend digitaalseks töötlemiseks ja kujundamiseks 2D-rastergraafika või 2D-vektorgraafika loomisel. Seda arendab tarkvaraettevõte Microsoft.
JSSS on laaditabelite keel, mis võimaldab esitada struktureeritud dokumente. Need dokumendid peavad vastama laaditabelitele ehk teatud stiilieeskirjadele (font, värvus ja küljendus).
Tarkvaratoodete, näiteks arvutiprogrammide ja rakendustarkvara omadused, kasutamine ja käitamine.
Multimeediasüsteemide käitamise meetodid, menetlused ja võtted; enamasti on need tark- ja riistvara kombinatsioonid eri liiki meediumide, näiteks heli ja video esitamiseks.
Graafilised IKT-vahendid graafika digitaalseks töötlemiseks ja kujundamiseks 2D-rastergraafika või 2D-vektorgraafika loomisel, näiteks GIMP, Adobe Photoshop ja Adobe Illustrator.
Arvutiprogramm Litmos on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide koostamise, haldamise, korraldamise ja esitamise platvorm. Seda arendab tarkvaraettevõte CallidusCloud.
Arvutiprogramm Sakai on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide koostamise, haldamise, korraldamise ja esitamise platvorm. Seda arendab tarkvaraettevõte Apereo.
Arvutiprogramm Synfig on graafiline IKT-vahend, mis võimaldab graafika digitaalset toimetamist ja koostamist 2D-raster- ja 2D-vektorgraafika loomisel. Seda arendab Robert Quattlebaum.
Tarkvara arendamise tehnikad ja põhimõtted, näiteks analüüsimine, algoritmid, kodeerimine, katsetamine ja programmeerimisparadigmade koostamine seoses AJAXiga.
Arvutiprogramm Moodle on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korraldamise, aruandluse ja esitamise e-õppe platvorm.
Arvutikeele valdkond, mis edastab liigendatud dokumentide esitamist, näiteks Cascading Style Sheets (CSS). Need dokumendid peavad vastama laadilehtedele, mis on stiilijuhiste kogumid (nt font, värvus ja küljendus).
Lavastuse, filmi või saate tegevuskohti, tegevusi, vahendeid, sisu ja teostusviise kirjeldava stsenaariumi kirjutamine.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erimõistete ja -sõnavara süstemaatiline ja järjepidev kasutamine dokumenteerimisel ja teabevahetuses.
Arvutiprogramm Taleo on e-õppe kursuste või koolitusprogrammide loomise, haldamise, korraldamise, aruandluse ja esitamise e-õppe platvorm.
Arvutikeel CSS on laadilehekeel, mis annab edasi struktureeritud dokumentide esitusviisi. Need dokumendid peavad vastama laadilehtedele, mis on stiilijuhiste kogumid (nt font, värvus ja küljendus).
Integratsioonitehnikate ja vahendite valimine ja kasutamine, et kavandada ja rakendada riistvara- ja tarkvaramoodulite ja komponentide integreerimist süsteemis.