Vasksepp – töökohad Soomes
Vasksepad valmistavad ja parandavad mitteraudmetallidest, näiteks vasest, messingist ja sarnastest materjalidest tooteid. Nad vormivad sepatööriistade abil materjalist tarbeesemeid või kunstiteoseid. Professionaalsed vasksepad loovad sobivate sepistustehnikate abil üksikasjalikke ja väga tehnilisi seadmeid.
Vasksepp – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,68–24,84 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 18,90 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,68 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 24,84 €/h |
| Palgatöötajaid | 3446 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 16,13 €/h | 101 |
| Mehed | 18,97 €/h | 3345 |
Vasksepp - Millised oskused on kohustuslikud?
Mitmesugused värviliste metallide ja sulamite, näiteks vase, tsingi ja alumiiniumi töötlemise meetodid.
Vedelmetalli valamine valuvormi õõnsusesse, mis on valmistatava toote soovitud kujuga, seejärel selle paigaldamine ahju, hilisem jahutamine ja tahkuda laskmine.
Põhimetallitootmises kasutatavad keemilised protseduurid ja tehnoloogiad.
Tooriku töötlemine enne põhitoimingut mehaaniliste või keemiliste protsessidega.
Ehitusel kasutatavate metallkonstruktsioonide tootmine.
Metalli omaduste, kuju ja suuruse muutmine.
Joonised, millel on üksikasjalikult kujutatud toodete, tööriistade ja tehnosüsteemide konstruktsiooni.
Töödeldud osa suuruse mõõtmine seda kontrollides ja märgistades, et tuvastada, kas see vastab standardile, kasutades kahe- ja kolmemõõtmelist täppismõõteseadet, näiteks nihik, kruvik ja mõõtekiil.
Meetodite rakendamine ja tehnoloogiate kasutamine seoses erinevate sepistamisprotsessidega, sealhulgas vormimise, sepistamise, mõõtmete muutmise, kuumtöötlemise ja viimistlemisega.
Laua ääres või köögis kasutatavate sööginõude, hõbenõude, serviiside ja muude mitteelektriliste tarvikute tootmine.
Oskus töötada enesekindlalt metallitootmisrühmas, kus igaüks täidab oma ülesandeid, kuid kõik annavad isikliku panuse kogu terviku tõhususele.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Metalltrossi, põimitud lintide ja muude sama tüüpi toodete, mitteelektrilise isoleerimata või isoleeritud trossi tootmine, pinnatud või südamikuga traadi, okastraadi, traataedade, võrede, võrkude jt tootmine. Pinnatud kaarkeevituselektroodide, naelte ja tihvtide, kettide ja vedrude (v.a kellavedrud) ning vedrulehtede tootmine.
Eri liiki metallide – näiteks terase, alumiiniumi, messing, vask jt – omadused, tehnilised nõuded, kasutusalad ja töödeldavus eri töötlemisprotsessidega.
Töödetaili osade kontrollimine ja märgistamine lõpptootesse paigaldamise võimaldamiseks.
Metalli sepistava survetöötluse protsessid, näiteks vormpinntöötlus, vabasepistamine, automaatne kuumvormstantsimine, muljumine, vormstantsimine, sepavaltsimine, jämendamine, press-sepistamine jt.
Vaskmaterjalide vormimine ja töötlemine, kasutades asjakohaseid mitteraudmetalli töötlemise tehnikaid. Tarbekaupade või kunstiteoste valmistamine vaskesemest.
Organisatsiooni või tootega seotud metallitöö täpsusstandardite järgimine sellistes protseduurides nagu graveerimine, täppislõikamine ja keevitamine.
Metalli sepistamine, mille korral kuuma metalli töödeldakse veidi allpool rekristallisatsioonitemperatuuri, kui metall on pärast valu jahtunud ja tahkunud.
Lõike- ja mõõteriistade kasutamine metalldetailide mõõtulõikamiseks/vormimiseks.
Terasest ja metallist osade karedate pindade uurimine ja silumine.
Metallide tootmise ajal töödeldavatele metalldetailidele vajaliku, tavaliselt püsiva temperatuuri tagamine.
Eri metalliliikidega seotud metalliprotsessid, näiteks valuprotsessid, kuumtöötlusprotsessid, remondiprotsessid ja muud metallitootmise protsessid.
Eri metallide ja sulamite füüsikalise iseloomu ja struktuuri hindamine ning analüüsimine, kuidas materjalid eri tingimustes käituvad.
Kaupade kujundamine ja valmistamine vastavalt kliendi erivajadustele või nõuetele.
Vasksepp - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Ahju temperatuuri reguleerimiseks püromeetri jälgimine ja juhtimine.
Metallkomponentide liitmine jootmis- ja keevitusmaterjalide abil.
Kunstilise projekti juhtimine. Projekti vajaduste määramine. Partnerlussuhete loomine. Eelarve, ajakava ja lepingukokkulepete haldamine ning projekti hindamine.
Toodetud metalltoorikute liitmiseks ja kokkupanekuks kasutatavad erinevad tehnoloogiad.
Esitajate juhendamine, et nad ühendaksid oma töö eri osad, et täpsustada kunstikontseptsiooni.
Ahjude, näiteks gaasi-, õli-, söe-, elektri-, elektriinduktsioon-, avatud kolde- või hapnikuahjude käitamine või hooldamine, et sulatada ja viimistleda metalli enne valamist, tootmaks konkreetset liiki terast või viimistleda muid materjale, näiteks koksi. Ahju seadistamine, et reguleerida temperatuuri ja kuumenemisaega.
Materjali eemaldamine kraana, konveieri abil, kallutades ahju või kasutades muid meetodeid.
Ahju jaoks materjalide ettevalmistamine ja valimine.
Kunstimaterjalide valimine sõltuvalt tugevusest, värvusest, tekstuurist, tasakaalust, kaalust, suurusest ja muudest omadustest, mis peaksid tagama kunstiloomingu teostatavuse eeldatava kuju, värvi jms mõistes, isegi kui tulemus võib sellest erineda. Kasutada võib selliseid kunstimaterjale nagu värv, tint, vesivärvid, puusüsi, õli või arvutitarkvara, aga ka prügi, elustooteid (puuviljad jne) ja mis tahes materjale olenevalt loomeprojektist.
Materjali õigesti ahju laadimine ning selle kinnitamine ja tasandamine vajaduse korral.
Koolitus- ja proovitehnikad, mille eesmärk on soodustada emotsioone väljendavat esitust. Filmi, näidendi või muu ettekande lavastamise aspektide käsitlemise tehnikad.
Oma kunstilise esituse viiside väljatöötamine, motiveerides end ise vähese juhendamisega või juhendamiseta ning sõltudes oma tegevuses ainult endast.
Oma kunstilise käsitluse määratlemine, analüüsides oma varasemat tööd ja oskusteavet, tehes kindlaks oma loomingulise allkirja komponendid ja kirjeldades oma kunstilist nägemust, lähtudes nendest uuringutest.
Terase ja metalli tules kuumutamine; sobiva valamistemperatuuri saavutamiseks soojuskontrolli kohandamine ja reguleerimine.
Oma kunstilise lähenemisviisi esitlemine ja oma töö suunamine sihtturgudele.
Metallitöötlusprotsess, kus metalli sepistatakse ajal, kui pärast valamist ja tahkumist on kuuma metalli temperatuur rekristallisatsioonitemperatuurist veel kõrgem.