Laevaelektrik – töökohad Soomes
Laevaelektrikud paigaldavad, hooldavad ja remondivad selliseid laevades olevaid elektri- ja elektroonikasüsteeme nagu kliimaseadmed, valgustid, raadiod, küttesüsteemid, akud, elektrijuhtmestik ja vahelduvvoolugeneraatorid. Nad kasutavad laevade kontrollimiseks ja rikete leidmiseks diagnostikaseadmeid. Remonditööde tegemiseks kasutavad nad käsi-töövahendeid ning spetsiaalseid elektrilisi töövahendeid ja masinaid.
Laevaelektrik – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,96–27,57 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,18 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,96 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 27,57 €/h |
| Palgatöötajaid | 10 465 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 17,77 €/h | 415 |
| Mehed | 20,27 €/h | 10 050 |
Laevaelektrik - Millised oskused on kohustuslikud?
Paatide ja laevadega seotud mehaanika. Tehniliste üksikasjade mõistmine ja osalemine aruteludes seonduvatel teemadel, et lahendada mehaanikaga seotud probleeme.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Elektrisüsteemide, masinate ja komponentide katsetamine ning elektriomaduste, näiteks pinge, voolu, vastupidavuse, mahtuvuse ja induktiivsuse kontrollimine, kasutades elektrilisi katsetus- ja mõõteseadmeid, näiteks multimeetrit. Andmete kogumine ja analüüsimine. Süsteemi toimimise jälgimine ja hindamine ning vajaduse korral meetmete võtmine.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Eri tüüpi merelaevad, nagu konteiner-, reisi- ja kalalaevad, ning nende omadused ja tehnilised kirjeldused, turva-, tehnilised ja hooldusnõuded.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Komponendid, mis moodustavad laeva elektrisüsteemi, ja nende komponentide koosmõju.
Trükkplaatide, protsessorite, kiipide ning arvuti riist- ja tarkvara toimimine, sealhulgas programmeerimine ja rakendused. Nende teadmiste rakendamine, et tagada seadmete tõrgeteta toimimine.
Elektri ja elektrivooluringide põhimõtted ning nendega seotud riskid.
Elektriseadmete ja masinate katsemenetlused, et kontrollida elektriseadmete toimivust ja kvaliteeti ning vastavust tehnilistele nõuetele. Nende katsete ajal mõõdetakse elektrilisi omadusi (nt pinget, voolutugevust, takistust, mahtuvust ja induktiivsust) elektriliste mõõteseadmetega, näiteks multimeetrite, ostsilloskoopide ja voltmeetritega.
Tehniliste jooniste ja plaanide järgi komponentide kokkukinnitamine, et valmistada alamkooste või valmistooteid.
Tehniliste dokumentide mõistmine ja kasutamine tehnilise protsessi raames.
Vooluahela joonis, mis kujutab ahela komponente tingmärkidena ning seadmetevahelisi elektri- ja signaaliühendusi. Elektriskeem kujutab seadmete ja terminalide suhtelist asukohta ja paigutust, mis aitab seadet ehitada või hooldada. Elektriskeemi järgi otsitakse ja kõrvaldatakse sageli ka tõrkepõhjusi ning tagatakse, et kõik ühendused on tehtud ja kõik on olemas.
Laevadele elektri- ja lisaseadmete, näiteks valgustite, mõõturite ja raadiote paigaldamine. Tagamine, et paigaldus vastab nõuetele ja eeskirjadele.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Vooluahela, selle komponentide ja nendevaheliste ühenduste visuaalne skeem.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Laevaelektrik - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Terviseohtlike ainete piiramise (COSHH) menetluste järgimine selliste ohtlike ainetega seotud tegevuste korral nagu bakterid, allergeenid, õli-, värvi- või pidurivedelikujäätmed, mis põhjustavad haigusi või vigastusi.
Katseprotokollid, mis võimaldavad elektrooniliste süsteemide, toodete ja komponentide erinevaid analüüse. Need katsed hõlmavad elektriliste omaduste, nt pinge, voolutugevuse, takistuse, mahtuvuse ja induktiivsuse katsetamist ning samuti konkreetsete elektrooniliste komponentide, nt elektrontorude, pooljuhtide, integraallülituste ja akude katsetamist. Katsed hõlmavad visuaalset kontrolli, töökindluskatseid, keskkonnakatseid ja ohutuskatseid.
Jootmisprotsessis mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt pehme-, hõbe-, induktsioon-, takistus-, toru-, mehaaniline ja alumiiniumjootmine).
Akuvedelike tunnused ja omadused.
Veoseadmete akude paigaldamine käsi- ja mootorvahenditega. Tagamine, et aku sobib veoseadme mudeliga.
Elektriseadmete talitlushäirete katsete tegemine. Ohutusmeetmete, ettevõtte suuniste ja elektriseadmeid käsitlevate õigusaktide arvestamine. Osade ja ühenduste puhastamine, parandamine ja vajaduse korral asendamine.
Masinate, seadmete, tööriistade ja muude toodete üksikasjalike tehniliste plaanide koostamine.
Mehaanilisi seadmeid kontrollides mootorikahjustuste või -rikete diagnoosimine; selliste vahendite nagu šassiiplaanide, manomeetrite ja mootorianalüsaatorite kasutamine.
Sobivate küsimuste ja aktiivse kuulamise kasutamine, et tuvastada klientide ootused, soovid ja nõuded vastavalt toodetele ja teenustele.
Aku komponentide remontimine patareide vahetamise, juhtmete parandamise või patareide punktkeevitamisega.
Akude testimise seadmete, näiteks jootekolvi, akutestri või multimeetri käitamine. Aku toimivust mõjutavate rikete tuvastamine, aku laadimisvõime või väljundpinge kontrollimine.
Patareide ja akude tüübid vastavalt anoodi või katoodi keemilistele komponentidele, näiteks tsink-süsinikpatarei, nikkel-metallhüdriidaku, pliiaku või liitiumioonaku.
Akude füüsilised komponendid, näiteks juhtmed, elektroonika ja galvaanielemendid. Komponendid olenevad aku suurusest ja tüübist.
Tehniliste seadmete ja vahendite käitamine ja hooldamine vastavalt tehnilistele juhistele.
Laeva pardal olevate elektrisüsteemide remontimine. Rikete lahendamine, ilma et see mõjutaks reisi kulgu.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Tehtud remondi- ja hooldustööde, kasutatud osade ja materjalide ning remondi muude asjaolude dokumenteerimine.
Veoseadmete valgustuskomponentide paigaldamine kooskõlas jooniste ja muude tehniliste plaanidega.