Elektromehaaniliste seadmete koostaja – töökohad Soomes
Elektromehaaniliste seadmete koostajad loevad ja tõlgendavad projektijooniseid, jooniseid ja instruktsioone, et koostada või muuta elektromehhaanilisi seadmeid või vahendeid. Nad inspekteerivad ja testivad valmisüksusi, et tagada heas töökorras olek ja vastavus spetsifikatsioonidele ja standarditele.
Elektromehaaniliste seadmete koostaja – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 12,74–23,41 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 16,49 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 12,74 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 23,41 €/h |
| Palgatöötajaid | 7683 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 15,67 €/h | 2551 |
| Mehed | 17,03 €/h | 5132 |
Elektromehaaniliste seadmete koostaja - Millised oskused on kohustuslikud?
Metallist või muust materjalist osade ühendamiseks ettevalmistamine neid puhastades, tehnilise joonise järgi mõõtmeid kontrollides ja märkides ühenduskohti.
Tehnilised protsessid, mis kombineerivad mehaanilise liikumise tekitamiseks elektrit vajavates seadmetes või mehaanilise liikumise teel elektrit tekitavates seadmetes elektrotehnikat ja masinaehitust.
Jooniste lugemine ja tõlgendamine, loetledes toote kõik osad ja sõlmed. Joonisel on komponendid ja materjalid ning toote koostejuhised.
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Lülitite, juhtahelate, trükkplaatide ja muude elektriliste komponentide ühendamine, kasutades käsi- ja jooteseadmeid.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Eri elektroonika- ja arvutiosade ühendamine, et koostada elektroonikatoode või -seade.
Komponentide joondamine ja väljapanemine, et neid tehniliste jooniste ja tehniliste kavade kohaselt õigesti kokku panna.
Selliste seadmete paigaldamine, mis sõltuvad töötamiseks elektrivoolust või elektromagnetväljadest või mis võimaldavad sellist voolu ja välja toota, üle kanda või mõõta. Need seadmed hõlmavad jaotuskilpe, elektrimootoreid, -generaatoreid ja otsevoolusüsteeme.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Riiklikud ja rahvusvahelised nõuded, tehnilised nõuded ja suunised eesmärgiga tagada toodete, teenuste ja protsesside hea kvaliteet ja asjakohasus.
Trükkplaatide, protsessorite, kiipide ning arvuti riist- ja tarkvara toimimine, sealhulgas programmeerimine ja rakendused. Nende teadmiste rakendamine, et tagada seadmete tõrgeteta toimimine.
Süsteemikomponentide elektrooniliste omaduste mõõtmiseks kasutatavate eri seadmete kasutamine, näiteks optiline, kiudoptiline või digitaalne võimsusmõõtur ja multimeeter.
Toote inseneri koostatud tehniliste jooniste lugemine, et soovitada parandusi, valmistada mudeleid või käitada toodet.
Elektri ja elektrivooluringide põhimõtted ning nendega seotud riskid.
Tehniliste jooniste ja plaanide järgi komponentide kokkukinnitamine, et valmistada alamkooste või valmistooteid.
Tehniliste dokumentide mõistmine ja kasutamine tehnilise protsessi raames.
Vooluahela joonis, mis kujutab ahela komponente tingmärkidena ning seadmetevahelisi elektri- ja signaaliühendusi. Elektriskeem kujutab seadmete ja terminalide suhtelist asukohta ja paigutust, mis aitab seadet ehitada või hooldada. Elektriskeemi järgi otsitakse ja kõrvaldatakse sageli ka tõrkepõhjusi ning tagatakse, et kõik ühendused on tehtud ja kõik on olemas.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Elektriseadmed, mis muundavad mehaanilist energiat elektrienergiaks (generaatorid) või elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (mootorid) ning muudavad alalis- või vahelduvvoolu pinget (trafod).
Elektromehaaniliste seadmete koostaja - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Jootmisprotsessis mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt pehme-, hõbe-, induktsioon-, takistus-, toru-, mehaaniline ja alumiiniumjootmine).
Mitmesuguste tehnikate kasutamine, et tagada toote kvaliteedi vastavus kvaliteedistandarditele ja nõuetele. Defektide, pakendamise ja tootmisosakondadesse tagasi saatmise järelevalve.
Kõrgtemperatuuri tekitavate jootevahendite ja jootekolvi käitamine ja kasutamine nii, et joodis sulab ja ühendab elektroonikakomponente.
Metalli omaduste, kuju ja suuruse muutmine.
Elektriseadmete talitlushäirete katsete tegemine. Ohutusmeetmete, ettevõtte suuniste ja elektriseadmeid käsitlevate õigusaktide arvestamine. Osade ja ühenduste puhastamine, parandamine ja vajaduse korral asendamine.
Metallist surve all olevate töödeldavate esemete keevitusprotsessis erinevate keevituselektroodidega tehnikate kasutamine, nagu reljeefkeevitus, kaarelektroodidega punktkeevitus, ekstsentriliste elektroodidega punktkeevitus jm.
Mootoriga töötavate pumpade käitamine. Käsitööriistade või mootoriga tööriistade kasutamine. Sõiduki remondivahendite või ohutusseadmete kasutamine.
Süstemaatiline lähenemine tehnikasüsteemide arendamisele ja hooldusele.
Seadmete kasutamine masinate jõudluse ja töökorra katsetamiseks.
Poolautomaatse, poolmanuaalse puurpingi käitamine aukude puurimiseks töödeldava detaili sisse, tagades ohutuse ja järgides eeskirju.
Komponentide puhastamine monteerimise ajal enne nende kinnitamist teistele koostudele või seadmestikele.
Lõike- ja mõõteriistade kasutamine metalldetailide mõõtulõikamiseks/vormimiseks.
Juhtmete või kaablite defektide tuvastamine eriseadmete abil ning nende parandamine olenevalt kaablitüübist.
Elektroonikaseadmete kontrollimine ja parandamine. Elektroonikaseadmete hooldusülesannete väljatöötamine. Rikete tuvastamine, tõrgete leidmine ja kahjustuste vältimiseks meetmete võtmine.
Elektrooniliste üksuste katsetamine, kasutades sobivaid seadmeid. Andmete kogumine ja analüüsimine. Süsteemi toimimise jälgimine ja hindamine ning vajaduse korral meetmete võtmine.
Mudelitel, prototüüpidel või süsteemidel ja seadmetel katse-, keskkonna- ja töötestide tegemine, et katsetada nende tugevust ja toimivust tavapärastes ja äärmuslikes tingimustes.
Raskete esemete tõstmine tõsteseadmetega, näiteks kraanade, kahveltõstukitega jne.
Inseneridega koostöö tegemine, et tagada ühesugune arusaamine ning arutada toodete projekteerimise, arendamise ja täiustamise küsimusi.
Töö edenemise, sealhulgas ajakulu, defektide, häirete jms dokumenteerimine.
Tootmisseadmete seadistuste ja protsessi parameetrite, näiteks temperatuuri ja võimsustaseme reguleerimine ja jälgimine. Tootmisprotsessi ja seadmete ülevaatamine ning parandusettepanekute tegemine.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Muud ametid
- Mootorsõidukiosade koostaja
- Veeremikoostaja
- Mootorsõidukikoostaja
- Õhusõidukimootorite koostaja
- Mootorsõidukimootorite koostaja
- Laevamootorite koostaja
- Õhusõidukikoostaja
- Elektromehaanikavaldkonna tehnik
- Mootorsõidukite kere koostaja
- Avioonikamehaanik
- Veeremielektrik
- Õhusõiduki gaasiturbiinmootori remondimehaanik