Veeremielektrik – töökohad Soomes
Veeremielektrikud paigaldavad, hooldavad ja remondivad raudteesõidukite elektri- ja elektroonikasüsteeme, näiteks kliimaseadmeid, valgusteid, küttesüsteeme ja elektrijuhtmestikku. Nad kasutavad sõidukite kontrollimiseks ja rikete leidmiseks diagnostikaseadmeid. Remonditööde tegemiseks kasutavad nad käsi-töövahendeid ning spetsiaalseid elektrilisi töövahendeid ja masinaid.
Veeremielektrik – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 14,96–27,57 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,18 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 14,96 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 27,57 €/h |
| Palgatöötajaid | 10 465 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 17,77 €/h | 415 |
| Mehed | 20,27 €/h | 10 050 |
Veeremielektrik - Millised oskused on kohustuslikud?
Tegevusprobleemide tuvastamine, tegevuse otsustamine ja sellest teatamine.
Elektriseadmete talitlushäirete katsete tegemine. Ohutusmeetmete, ettevõtte suuniste ja elektriseadmeid käsitlevate õigusaktide arvestamine. Osade ja ühenduste puhastamine, parandamine ja vajaduse korral asendamine.
Selliste katsete tegemine, mis panevad süsteemi, masina, tööriista või muu varustuse konkreetsete meetmete abil tegelikesse töötingimustesse, et hinnata süsteemi töökindlust ja sobivust ülesannete täitmiseks, ning seadistuse vastav kohandamine.
Elektrisüsteemide toimimine, nende tehnilised kirjeldused ja kasutamine kauba- ja reisijateveo toimingutes ja süsteemides.
Selliste seadmete paigaldamine, mis sõltuvad töötamiseks elektrivoolust või elektromagnetväljadest või mis võimaldavad sellist voolu ja välja toota, üle kanda või mõõta. Need seadmed hõlmavad jaotuskilpe, elektrimootoreid, -generaatoreid ja otsevoolusüsteeme.
Asjakohaste ja vajalike kaitsevahendite kandmine, näiteks kaitseprillid või muud silmakaitsevahendid, ehituskiivrid ja kaitsekindad.
Standardjooniste ning masina- ja protsessijooniste lugemine ja mõistmine.
Seadmete kasutamine masinate jõudluse ja töökorra katsetamiseks.
Trükkplaatide, protsessorite, kiipide ning arvuti riist- ja tarkvara toimimine, sealhulgas programmeerimine ja rakendused. Nende teadmiste rakendamine, et tagada seadmete tõrgeteta toimimine.
Põhiteadmiste omamine rongide mehaanika kohta, tehniliste üksikasjade mõistmine ja seotud aruteludes osalemine, et lahendada mehaanikaprobleeme.
Elektri ja elektrivooluringide põhimõtted ning nendega seotud riskid.
Tehniliste jooniste ja plaanide järgi komponentide kokkukinnitamine, et valmistada alamkooste või valmistooteid.
Tehniliste dokumentide mõistmine ja kasutamine tehnilise protsessi raames.
Vooluahela joonis, mis kujutab ahela komponente tingmärkidena ning seadmetevahelisi elektri- ja signaaliühendusi. Elektriskeem kujutab seadmete ja terminalide suhtelist asukohta ja paigutust, mis aitab seadet ehitada või hooldada. Elektriskeemi järgi otsitakse ja kõrvaldatakse sageli ka tõrkepõhjusi ning tagatakse, et kõik ühendused on tehtud ja kõik on olemas.
Asjaomaste ametiasutuste kehtestatud hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine.
Füüsilistele kehadele avalduvate liikumise ja jõudude mõju uuriva teaduse teoreetilised ja praktilised rakendused masinate ja mehaaniliste seadmete arendamisel.
Elektrooniliste sideseadmete (sh heli-, turbe-, navigatsiooni- ja valvesüsteemide) paigaldamine, kohandamine ja katsetamine.
Veeremielektrik - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Tagamine enne sõidu alustamist, et vedurid vastavad nõuetele.
Terviseohtlike ainete piiramise (COSHH) menetluste järgimine selliste ohtlike ainetega seotud tegevuste korral nagu bakterid, allergeenid, õli-, värvi- või pidurivedelikujäätmed, mis põhjustavad haigusi või vigastusi.
Rongide juhtsüsteemide (nt raadiote, radarisüsteemide ning elektroonika- ja elektromagnetseadmete) tõrgete tuvastamine.
Jootmisprotsessis mitmesuguste tehnikate rakendamine ja kasutamine (nt pehme-, hõbe-, induktsioon-, takistus-, toru-, mehaaniline ja alumiiniumjootmine).
Sõidukite asetamine remondi- ja hooldustöödeks vajalikku asendisse (nt pneumaatilisele tõstukile). Ohutusmenetluste järgimine.
Tehnilised protsessid, mis kombineerivad mehaanilise liikumise tekitamiseks elektrit vajavates seadmetes või mehaanilise liikumise teel elektrit tekitavates seadmetes elektrotehnikat ja masinaehitust.
Diagnostikaseadmete kasutamine voolutugevuse, takistuse ja pinge mõõtmiseks. Induktiivsuse, mahtuvuse ja arvestusliku voolavuse mõõtmiseks keerukate multimõõturite kasutamine.
Mitmesuguste spetsiaaltööriistade, instrumentide ja masinate kasutamine, näiteks pressid, puurid ja lihvpingid; nende kasutamine remonditööde ohutuks teostamiseks.
Masinate, seadmete, tööriistade ja muude toodete üksikasjalike tehniliste plaanide koostamine.
Rongiseadmete hoolduse ja rongiliikluse ohutuse järelevalve.
Sobivate küsimuste ja aktiivse kuulamise kasutamine, et tuvastada klientide ootused, soovid ja nõuded vastavalt toodetele ja teenustele.
Vastavalt garantiilepingutele tarnija tehtud remondi- ja/või asendustööde rakendamine ja jälgimine.
Elektrooniliste üksuste katsetamine, kasutades sobivaid seadmeid. Andmete kogumine ja analüüsimine. Süsteemi toimimise jälgimine ja hindamine ning vajaduse korral meetmete võtmine.
Mudelitel, prototüüpidel või süsteemidel ja seadmetel katse-, keskkonna- ja töötestide tegemine, et katsetada nende tugevust ja toimivust tavapärastes ja äärmuslikes tingimustes.
Pehmejoodisjootmise seadmete (nt jootepüstol, jootelamp, gaas-jootetõlvik) kasutamine, et sulatada ja kokku liita metall- või terasdetaile.
Tehtud remondi- ja hooldustööde, kasutatud osade ja materjalide ning remondi muude asjaolude dokumenteerimine.
Veoseadmete valgustuskomponentide paigaldamine kooskõlas jooniste ja muude tehniliste plaanidega.