Mentorõppejõud – töökohad Soomes
Mentorõppejõud toetavad kehvade tulemustega õppureid nii klassiruumis kui ka väljaspool, et nende akadeemilist edukust suurendada. Nad abistavad õppureid, kes kannatavad (mitme) ebasoodsa tingimuse all, näiteks õpiraskuste, käitumisprobleemide ja kohalkäimisprobleemidega õppureid, ning aitavad ka andekaid õppureid, kellele ei esitata piisavalt väljakutseid. Nad võivad töötada jätkuharidussüsteemis ka täiskasvanud õppuritega. Mentorõppejõud koostavad koos õppuritega ajakavasid ja tegevusplaane, et kavandada vajalikke mentortegevusi ja jälgida edusamme. Nad suhtlevad ka õppurite õpetajate, hariduspsühholoogide, kooli sotsiaaltöötajate ja vajadusel õppuri vanematega, et parandada õppuri haridusalast arengut.
Mentorõppejõud – kui palju on palk Soomes?
Valdkonnas tavaline tunnipalk oli 2024. aastal 13,39–29,21 €. Nii palju teenisid 8 töötajat 10-st.
Mida valdkonnas 2024 maksti
| Mediaan | 20,38 €/h |
|---|---|
| Madalaim kümnendik | 13,39 €/h |
| Kõrgeim kümnendik | 29,21 €/h |
| Palgatöötajaid | 19 938 |
Palk soo järgi 2024
| Sugu | Mediaan | Palgatöötajaid |
|---|---|---|
| Naised | 20,34 €/h | 14 898 |
| Mehed | 20,46 €/h | 5040 |
Mentorõppejõud - Millised oskused on kohustuslikud?
Õpilase õppimisvajaduste analüüsimise protsess vaatluse ja testimise abil, millele võivad järgneda õpihäire diagnoos ja lisatoetuse kava.
Suhtlemine mitme isikuga (sh õpetajate ja õppuri perekonnaga), et arutada õppuri käitumist või õpitulemusi.
Õppurite sotsiaalse käitumise järelevalve, et avastada ebaharilikku. Probleemide lahendamisel abistamine, kui vaja.
Suhtlemine koolijuhtidega (nt koolidirektori ja juhtkonnaga) ning hariduse tugitöötajatega (nt õpetajaabi, sotsiaalnõustaja või akadeemiline nõustajaga) õpilaste heaolu teemal.
Õpetamisel õpilaste isikliku tausta arvestamine, näidates üles empaatiat ja austust.
Õppurite õpiprobleemide ja edusammude kindlakstegemine. Selliste õpetamis- ja õppimisstrateegiate valimine, mis toetavad õpilaste individuaalseid õppevajadusi ja -eesmärke.
Õppimishäired, mis esineb hariduskontekstis osal õpilastest, eelkõige spetsiifilised õpiraskused, näiteks düsleksia, düskalkuulia ja keskendumishäired.
Sageli emotsionaalselt häirivad laste või täiskasvanute käitumisvormid, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) või tõrges-trotslik käitumine.
Teiste inimeste tähelepanelik kuulamine, püüdes kannatlikult mõista tõstatatud probleeme, esitades vastavalt vajadusele küsimusi katkestamata kõnelust ebasobival ajal; oskus tähelepanelikult kuulama klientide, reisijate, teenusekasutajate või muude isikute vajadusi ja soove ning pakkuda vastavalt lahendusi.
Lastele toetava keskkonna tagamine, kus neid väärtustatakse ja mis aitab neil hallata omi tundeid ja inimestevahelisi suhteid.
Verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse kasutamine ning suhtlemine kas kirjalikult, elektrooniliselt või joonistades. Oma suhtlemisstiili kohandamine vastavalt laste ja noorte vanusele, vajadustele, omadustele, võimetele, eelistustele ja kultuurile.
Isiku suutmatus keelelise, kuulmis- ja kõnesuhtluse protsesside ajal mõista, töödelda ja edastada mitmesugustes vormides mõisteid (nt sõnalised, mittesõnalised või graafilised).
Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.
Väljaspool kohustuslikku õppetööd õppe- või meelelahutustegevuste juhendamine või võimalik korraldamine õppuritele.
Koolipersonaliga, näiteks õpetajate, õpetaja abide, õppenõustajate ja direktoriga suhtlemine õpilaste heaolu küsimustes. Ülikooli kontekstis tehnilise ja teaduspersonaliga suhtlemine, et arutada teadusprojektide ja kursustega seotud küsimusi.
Õppurite julgustamine oma saavutusi väärtustama ning võtma meetmeid enesekindluse suurendamiseks ja haridusarengu soodustamiseks.
Õppurite abistamine seoses haridus-, karjääri- või isiklike küsimustega, näiteks kursuste valimine, koolis kohanemine, sotsiaalne lõimumine, karjäärivõimaluste uurimine ja karjääri kavandamine ning perekonnaprobleemid.
Mentorõppejõud - Millised oskused on kasulikud, kuid mitte kohustuslikud?
Suhtlemine õpetajate või muude haridustöötajatega, et tuvastada haridussüsteemide vajadused ja parendusvaldkonnad ning luua koostöösuhteid.
Abistamine kooliürituste kavandamisel ja korraldamisel, näiteks seoses kooli lahtiste uste päeva, spordivõistluse või talendivõistlusega.
Eri keskkondades ning eri rühmade ja üksikisikutega kasutatavad nõustamismeetodid, eelkõige nõustamisprotsessi järelevalve ja vahendamise meetodeid.
Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.
Vastuvõetud õppurite abistamine konkreetsele kursusele registreerimisel. Õiguslike dokumentide ettevalmistamine ja õppurite toetamine sisseelamisel.
Koostöös õppuriga tema erivajadustega kohandatud individuaalõppekava koostamine, arvestades tema puudusi ja eeliseid.
Laste ja noorte aitamine sotsiaalsete, emotsionaalsete ja identiteedivajaduste hindamisel ning positiivse enesekuvandi arendamisel, enesehinnangu suurendamisel ja enesekindluse parandamisel.
Hariduspoliitikat käsitlevate seaduste ja õigusaktide valdkond ning selles valdkonnas riiklikul (rahvusvahelisel) tasandil töötavad inimesed, nagu õpetajad, üliõpilased ja administraatorid.
Teadusharu, mis uurib inimeste käitumist ja võimekust seoses eri kooliprotsessidega ning noorte inimeste õpivajadust, selle valdkonnaga seotud psühholoogilised testid.
Algkooli sisehaldusega seotud tegevus, näiteks asjaomase haridustoe ja juhtimise struktuur, poliitikad ja eeskirjad.
Inimeste kohtlemine partneritena hoolduse kavandamisel, arendamisel ja hindamisel, et tagada selle vastavus nende vajadustele. Nende ja nende hooldajate asetamine kõigi otsuste keskmesse.
Õppurite, organisatsioonide ja ettevõtete haridusvajaduste tuvastamine, et aidata kaasa õppekavade ja hariduspoliitika arendamisele.
Õppetööks vajalike ressursside tuvastamine, näiteks tunnimaterjalid või õppekäiguks korraldatud transport. Vastava eelarve taotlemine ja tellimuste kontrollimine.
Teadusharu, mis uurib inimeste käitumist, toimivust ja psühholoogilist arengut sünnist noorukieani.
Kaitsemeetmete mõistmine ja teadlikkus sellest, mida teha teadaolevate või võimalike kahju tekitamise või väärkohtlemise juhtumite puhul.
Õpetajate abistamine klassiruumis, pakkudes ja valmistades ette õppematerjale, jälgides õpilaste tööd ja aidates neid vajaduse korral õppimisel.
Õpilaste vaba aja tegevuste jälgimine, et tagada nende turvalisus ja heaolu, ning sekkumine vajaduse korral.
Inimkäitumine ja tegevus koos võimete, isiksuse, huvide, õppimise ja motiveerituse individuaalse varieeruvusega.
Gümnaasiumi töökorraldus, näiteks õppetöö tugi- ja haldusstruktuur, tegevuspõhimõtted ja eeskirjad.
Hariduslünkade täitmine projektide ja tegevuste korraldamise kaudu, et toetada inimeste akadeemilist, sotsiaalset või emotsionaalset arengut.
Muud ametid
- Haridusvaldkonna sotsiaaltöötaja
- Õpilasnõustaja
- Tugiõpetaja
- Sotsiaaltöötaja
- Hariduspsühholoog
- Hariduslike erivajadustega õpilaste koduõpetaja
- Andekate ja võimekate õppurite õpetaja
- Õppekorralduse spetsialist
- Eripedagoog
- Üldhariduskooli vanema astme eripedagoog
- Gümnaasiumi abiõpetaja
- Üldhariduskoolide vanema astme õpetaja